5. MAKSUSÜSTEEM

2008. aastal oli Belgia valitsuse maksutulu üks kõrgemaid ELis (43,7% SKP-st, mis on Taani ja Rootsi järel kõige kõrgem näitaja ELis) ning otseste maksude osakaal maksutulus oli suur.

Olenevalt maksustamise tasemest jagunevad maksud järgmistesse kategooriatesse:

• ELi tasemel ühtlustatud maksud (tollimaksud);
• föderaalmaksud;
• regionaalmaksud;
• kohalikud maksud (teede/tänavate korrashoid, prügivedu jms).

Belgias on kolm tüüpi makse: otsesed, kaudsed ja muud maksud. Kaudne maks on käibemaks ning otsesed maksud on ettevõtte- ja üksikisiku tulumaks. Muude maksude alla käivad pärimismaks, keskkonnamaks ja kogukonna maks.

Ettevõtte tulumaksumäär on 33,99%, kuid ettevõttel on võimalik taotleda sellele erandit, kui teenitud tulu ei ületa 322 500 eurot. Alates 1. jaanuarist 2006 kehtib Belgia firmadele ja välisfirmade Belgia harudele maksusoodustus, mis eeldatavasti alandab tulumaksu tegeliku määra u. 25%-le. Maksusoodustus annab Belgia ettevõtte tulumaksu kohuslastele õiguse maksustatavast tulust aastapõhiselt maha arvata intressid, mida nad on maksnud selle omakapitali kogusummalt, mis on seotud pikaajalise võlakohustuse finantseerimisega, ja seeläbi vähendada oma maksubaasi.

Maksude tase on üldiselt suhteliselt kõrge – nii näiteks maksab üksik lasteta keskmise sissetulekuga töötaja üle 40% oma palgast tulumaksuks ja sotsiaalkindlustusmaksuks (OECD riikide seas ollakse selle näitajaga teisel kohal – kõige vähem jääb niisuguse profiiliga töölisel brutopalgast kätte Saksamaal; Belgiale järgneb Taani). Üksikisiku tulumaks varieerub olenevalt maksustava sissetuleku suurusest ning kohaldatavatest maksualandustest 0%-st 50%-ni (nt. 0-7900 eurose sissetulekuga on maksumäär 25% ja alates 34 330 eurost on see 50%). Maksukiil (vahe töötaja netotulu ning töötaja palkamise kogukulu vahel) on Belgias OECD liikmesriikidest kõrgeim – 56% tööjõu kogukuludest.

Aastail 2001-2006 viidi föderaaltasandil ellu maksureform, mis hõlmas järgmisi muudatusi:

1. madalapalgaliste tööliste maksuvähendused,
2. keskmise sissetulekuga maksuklassi maksupiiride ümberkorraldus,
3. uued maksusoodustused tööga seonduvate kulutuste pealt,
4. maksumäära ülemise piiri langetamine 52%-lt 50%-le,
5. kõrgemad maksusoodustused abielupaaridele ning ka paaridele, kes on oma kooselu registreerinud (partnerlusleping),
6. eraldi maksumäär sissetulekutele, mis ei seondu tööga,
7. suuremad maksuvähendused ülalpeetavate lastega peredele.

Föderaal- ja regionaalmaksude alanemisel on siiski ka teine külg – kohalike ja provintsimaksude tõus mitmel pool, sest keskvalitsus ja flaami valitsus on mitmed kulud nendele tasanditele üle kandnud.