4. MAJANDUSE HETKESEIS

IMF 2009. aasta analüüsi kohaselt täheldati 2009. aasta teises pooles Belgia majanduse taastumise märke, kuigi ilmselt saab tõus olema aeglane (2010. aasta riigisisese kogutoodangu (SKT) tõusuks pakutakse 0,8%, mis peaks jõudma keskmise ajaperspektiiviga (2011) 2%-ni). Arvatakse, et töötus jätkab kasvamist ning võib 2010. aastal jõuda 9%-ni.

Belgia majanduse võtmesektoriteks on toiduainetööstus (Danone, InBev, Coca-Cola, Unilever, Nestlé, jne), biotehnoloogia (2006. aastal 140 ettevõtet; tegutsevad enamasti klastrites koostöös ülikoolide ja uurimiskeskustega), transport ja logistikatööstus (peamised keskused Antwerpen, Zeebrugge, Liège, Gent, Zaventem’i lennujaama ümbrus, jne), autotööstus (Opel, Ford, Audi, Volvo, Van Hool ja Truco), kosmose- ja lennundustööstus (belglaste know-how’ga seotud Airbus, Boeing, F-16,Rafale, SPOT satelliidid, jne), farmaatsiatööstus (hõlmab ca 10% Belgia ekspordist.

2008. aastal vähenes Belgia majanduskasv võrreldes 2007. aastaga 2,6%lt 1%le. OECD 2009. aasta prognoosid ennustasid Belgiale aga hoopis kuni 4,1% majanduslangust. OECD ennustas Belgiale majanduslanguse jätkumist 2009. aastal ja alates 2010. aastast aeglast majanduse taastumist.

Põhilised Belgiat puudutavad majandusprognoosid (%)
Belgia Panga Belgia majanduslikud näitajad, september 2009

Lähtudes Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud Euroopa majanduse elavdamise plaani (European Economic Recovery Plan) põhimõtetest esitas Belgia valitsus 11. detsembril 2008 Belgia majanduse elavdamise plaani. Lisaks valitsuse plaanile teatasid erinevad regioonid omapoolsete meetmete rakendamisest. Valitsuse kava eesmärk oli elavdada ettevõtlust, kaitsta töökohti ja suurendada ostujõudu (Belgia Keskpanga majandusülevaade, 2009). Peamine eelarvekulu tuleneb ettevõtetele palgafondide maksu vähendamisest, mis ulatus 2009.aastal 482 mln euroni ja 2010. aastal 1,1 mld euroni.. Alates 2009. aasta juunist vähendati üldiselt palgafondide maksu. Ostujõu suurendamiseks suurendati töötu abirahasid ja tõsteti nende määrasid. Muutused puudutavad ka käibemaksumäärasid. 2009. aastal vähendati uusehitiste (endiselt 21%-lt 6%-le 50 000 euro ulatuses) ja avalike sotsiaalmajutuste ehitamisele (12%-lt 6%-le) kehtestatavat käibemaksumäära. Kõikidele majapidamisele tehti ühekordne 30-eurone elektriarvete vähendamine. Valitsus on võtnud kasutusele erinevaid meetmeid ettevõtete likviidsuse tagamiseks (nt. edasi lükanud käibemaksu tasumise kuupäevi, sotsiaal- ja palgafondimaksu makseid). Kõik Belgia majanduse elavdamise meetmed ulatuvad 3 mld euroni 2009. aastal ja 2,9 mld-ni 2010. aastal, moodustades mõlemal aastal 0.9% SKTst.

1. jaanuarist 2010 hakkab hotellide ja restoranide (horeca) sektori suhtes kehtima vähendatud käibemaksumäär 12%. Maksusoodustusi ja toetusi jagatakse ka regionaalselt, et toetada keskkonnasõbralike ehitiste, konstruktsioonide ja sõiduautode kasutamist.

Belgia majandus on valdavalt orienteeritud ekspordile (Belgia on maailma kaheksas kaupade eksportija; eksport elaniku kohta on tööstusriikidest suurim): üle poole tööstustoodangust läheb ekspordiks; kaupade ja teenuste eksport moodustab 85,8% SKTst (2009, OECD raport). Suur osa Belgia ettevõtteid ekspordib üle 80% oma toodangust (tekstiil, kemikaalid, metallurgia, autod, kommunikatsiooniseadmed). Sektorite lõikes on tegemist teenustele orienteeritud majandusega (76,1%); töötleva tööstuse osakaal on 23,2% ja põllumajanduse osa moodustab 0,8% SKT-st (2008). Belgia ekspordib 77,4% oma kaupadest Euroopa Liitu. Võrreldes 2008. aasta mai seisuga vähenes Belgia eksport Euroopa Liidu riikidesse 22,1%.

Belgia majandusvabadust on 2009.a. hinnatud 72,1%le (tõus eelmise aastaga võrreldes 0,5%), mis paigutab Belgia maailmas 20. kohale. 44 Euroopa riigi seas on Belgia 10. positsioonil (Euroopa keskmine on 66,3%, maailma keskmine 59,5%) .

Teatud probleeme tekitab Belgiale kahe suurema regiooni – Flandria ja Valloonia – majandusliku taseme erinevus. Ajalooliselt jõukam (süsi, teras), ent konservatiivsem Valloonia on üldise majandusolukorra muutumise tõttu (kaevanduste sulgemine, rasketööstuse hääbumine) jäänud avatuma ja uuendusmeelsema Flandria varju, mille areng tänu sadamatele ja logistikatööstusele on viimastel aastakümnetel olnud progressiivsem. Samas näiteks majanduskasvu osas edestas Valloonia 2008. aastal Flandriat. 2008. aastal oli Flandria majanduskasv 1,1% ja Vallonias 1,3%. Tööpuuduse poolest on Flandria olnud väiksema näitajaga kui Valloonia (vastavalt 6,6% ja 16,8%), kuid töötuse segmenteeritus on regiooniti väga erinev – Flandrias on suur probleem vanemaealiste tööhõivega, samas kui Valloonias on enim töötuid (ja mittetöötavaid) noored, äsja kooli lõpetanud mehed ja naised.

Belgia suurim tööstuskeskus on Antwerpeni sadam (lisaks autokoostamisele naftakeemia, värvilised metallid, elektroonika, jm). Zeebrugge sadam on juhtivaid uute autode ümberpaigutamise keskus, mille teenuseid kasutavad paljud autotootjad.

Belgias on mitmed autode koostetehased, mis asuvad enamasti Flandrias (Volkswagen Drogenbosis, Brüsseli külje all, Ford Genkis, Opel Antwerpenis ja Volvo Gentis, lisaks Van Hool busside tootmine (tegemist on suurima iseseisva tootjaga selles vallas) ja Truco; siin asub ka Toyota Euroopa keskus, sh logistika-, varuosade- ja teeninduskeskus. Samas on autotööstuses viimasel ajal olnud enim koondamisi, mistõttu on oluliselt suurenenud töötute meeste osakaal Flandrias.

Konkurents regioonide vahel on tugev. Olukorda teravdab asjaolu, et väliskaubandusele orienteeritud Belgia kõik suuremad sadamad asuvad Flandrias, mistõttu viimase (formaalne) osakaal ekspordis ületab 75%. See on tekitanud riigis ka sisepingeid: suuremat lisaväärtust loovad ja seetõttu ka suuremat maksuhulka föderaaleelarvesse andvad flaamid sooviksid rohkem kulutada oma regiooni tarbeks ja vähendada föderaaleelarve kaudu lõuna poole kantavat raha. Viimast eesmärki täidab föderaalriigi reformimise kava, mille arutamisega jätkuvalt tegeldakse.

Riigivõlg

Välisvõlg 2009. aasta II kvartali seisuga oli 1,246 triljonit USD (2008.a. 360 miljardit eurot, 2007.a. 337,1). Välisvõlg elaniku kohta on 119 681 dollarit, mis protsentuaalse suhtena on 320% eelmise, 2008. aasta sisemajanduse kogutoodangusse (SKT 2008: 389 miljardit dollarit).

Pangandus- ja rahandussüsteemi stabiliseerimiseks võttis valitsus kasutusele erinevaid meetmeid (võlakirjad, rekapitaliseerimine), mis väljendusid riigivõla kasvus. Suhtes SKTga kasvas võlg Belgia Panga andmeil 5,7% võrra, moodustades 89,7%. SKTst . OECD leiab oma 2009. aasta Belgia raportis, et võla sellise kasvu juures jõutakse 100%ni majanduse taastudes. Majanduskriisiga võitlemiseks koostas valitsus Belgia stabiilsusprogrammi 2009-2013, mis näeb ette iga-aastast 1%-list kokkuhoidu SKPst alates 2010. aastast. Eesmärgiks on saavutada 2015. aastaks tasakaalustatud eelarve.

Riigi intressikoormus vähenes 2008.a. 11,7 miljardi euroni (2007.a. 12,32 miljardit eurot). Intressikoormus langes aastaga 3,8%-lt 3,7%-le SKTst. Alates 1990. aastast, mil intressikoormus oli suhtes SKPga kõrgeim, on see langenud keskmiselt 0,5% SKTst aastas. 2008. aastal tõstsid maailma keskpangad mitmel juhul intressimääru, sh Euroopa Keskpank. Selle tagajärjel tõusid ka Belgia lühiajalised intressid. Intressimäära kaalutud keskmine jäi 4,3%-le (2007.a. 4,56%) (Belgia võlaagentuuri aastaraport 2008).