7. VÄLISINVESTEERINGUD
Välisinvesteeringute osas on kompetents jagatud föderaalvalitsuse ja regioonide vahel. Viimased tegelevad välisinvesteeringute ligitõmbamise, sellega seonduva tööhõive ja hariduse soodustamisega, samas kui föderaalvalitsus vastutab maksustiimulite eest. Belgia avatud majandusruumis mängivad välismaised otseinvesteeringud olulist rolli. Seda väljendab ka residentfirmade finantsstruktuur – Belgia Panga andmeil oli 2006.a. alguse seisuga 47,6% Belgia ettevõtetesse investeeritud aktsiakapitalist otseselt või kaudselt välismaiste osanike kätes.
2008. aastal kogus Belgia UNCTADi (United Nations Conference on Trade and Development – ÜRO kaubandus- ja arengukonverents) investeerimisraporti andmetel välisinvesteeringuid 60 miljardi USD ulatuses (ca 20.3 miljardit eurot) ehk siis 2008. aasta jooksul langes välisinvesteeringute arv koguni 47%. See lükkas Belgia välisinvesteeringute Euroopa riikide arvestuses 5. kohalt 8. kohale.
Investeerijaid veetleb Belgias eeskätt elukvaliteet, valitsuse antavad toetused/soodustused ja kvalifitseeritud (ehkki kallis) tööjõud, aga ka võimalus olla lähedal ELi otsustajatele. Populaarseim äri alustamise viis on nn. Greenfield (uus äriprojekt, millel puuduvad eelneva tegevusega sätestatud piirangud ja kohustused). Belgia tööjõud on üks Euroopa kallimaid, töötaja palkamise kogukulu on 32,68 eurot tunnis (2007).
2008. aastal investeeriti Belgiast välismaale 46,6 miljardi euro ulatuses. Sellest 35,4 miljardit investeeriti Euroopa Liidu riikidesse. Belgiasse investeeriti 40,8 miljardit eurot, millest Euroopa Liidu liikmesriikidest investeeriti 34,4 miljardit eurot. Otseinvesteeringud välismaale moodustasid 13,5% SKTst ehk 34 miljardit eurot. Koguinvesteeringud välismaalt Belgiasse ulatusid 43,2%ni SKTst, otseinvesteeringud 11,8% SKTst ehk pisut üle 22 miljardi euro. Belgia otseinvesteeringute vooge suurendavad numbriliselt Belgias asuvad nn koordineerimiskeskused (2005. a. märtsi seisuga 224), kuhu koonduvad samasse rahvusvahelisse gruppi kuuluvate ettevõtete finantstehingud; seega suur osa koordineerimiskeskustesse saabuvast kapitalist taasinvesteeritakse Belgiast välja. Kui koordineerimiskeskuste kapitalivood välja arvata, moodustasid Belgiasse ja Belgiast välja liikuvad investeeringud perioodil 2003-2005 keskmiselt 5,8% SKTst, mis ikkagi suuresti ületab ELi keskmise (samal perioodil oli sissetulevate investeeringute arvestuses 2,5% ning väljaminevatel 3,1% SKTst).
Belgia investeeringud teistesse riikidesse on suunatud peamiselt Hollandisse (24,1%), Luksemburgi (17,7%), Ameerika Ühendriikidesse (11,9%) ja Prantsusmaale (10,0%); sektorite järgi moodustavad teenused 58,9% ja töötlev tööstus 34,2% (2005.a.).
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
