8. VÄLISKAUBANDUS ÜLDISELT

Belgia on maailma 8. kaupade eksportija ning maailma 13. teenuste eksportija (WTO andmeil). Elaniku kohta maailma tööstusriikidest enim eksportiva Belgia (täpsemalt küll Belgia-Luksemburgi majandusliit BLEU/UEBL e. siis BLM; alates 1923.a. vaatleb ametlik statistika kahte riiki kui ühte tervikut) väliskaubandusest on lõviosa seotud ELi liikmesriikidega – neisse läheb 77,1% ekspordist. Belgia ekspordi osakaal maailma koguekspordis oli 2008.a. 3,0% kaupade ning 2,4% teenuste arvestuses. Suhtes SKT-ga on Belgia väliskaubanduse % ELi liikmesriikidest kõrgeim.

Import maksustatakse käibemaksuga, mille tavamäär on 21% (rakendub nt tubakatoodetele, autokütusele, alkoholile, jalanõudele, kohvikutele-restoranidele, keemilisele puhastusele); madaldatud maksumäär 12% kehtib taimsetele ravimtoodetele, margariinile ja tasulisele televisioonile; madaldatud maksumäär 6% kehtib baastoiduainetele (sh piim, liha, kala, juur- ja puuviljad), ravimitele, ajalehtedele ja ajakirjadele, raamatutele, transpordile, näitustele ja kontsertidele, hotellimajutusele, kunstiteostele ja antiigile, jm. (Utiili kogumine ja töötlemine, samuti ajalehed ja ajakirjad, mille ilmumissagedus ületab 48 numbrit aastas, on käibemaksust vabastatud.) Kulla kui investeerimisvahendi pealt võetakse maksu 1%. Tubakale, alkoholile ja mootorikütusele rakendub aktsiis. 01.07.2007 seisuga moodustab tubakaaktsiis 60,9% sigarettide müügihinnast. Etüleeritud (pliisisaldusega) bensiinile rakendub aktsiisimaks 607,2 EUR/1000l, etüleerimata bensiinile 592,2 EUR/1000l; õllele 1,7 EUR hektoliiter/oP, veinile 47,1 EUR/hl, vahuveinile 161,1 EUR/hl, kangele alkoholile 1752,2 EUR/hl. Belgias lisandub alkohoolsete (ja mittealkohoolsete) jookide hinnale ka pakendamistasu – 1,4 EUR/hl taaskasutatavatele ning 9,9 EUR/hl taaskasutamist mittevõimaldavatele pakenditele.

2008. aastal eksportis Belgia kaupu 319,4 miljardi euro eest, juurdekasv eelmise aastaga võrreldes 2,5%, ning importis 315,3 miljardi euro eest, juurdekasv 5,8 % (andmed rahvusliku kontseptsiooni järgi.[1] 

Põhiosa ekspordist (2008.a. 81,8%) läheb Euroopasse, sellest 77,4% Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Maailmas on Belgia peamisteks ekspordi sihtriikideks Saksamaa (19,1%), Prantsusmaa (17,4%) ja Holland (12,3%).Peamisteks riikideks, kust Belgia oma kaupu importis olid 2008. aastal Holland (19,5%), Saksamaa (17,3%) ja Prantsusmaa (11,0%).

Belgia suurimad ekspordiartiklid on keemiatooted (2008.a. 22,6% koguekspordist), masinad ja seadmed (12,1%) transpordivahendid (11,1%) ning metall ja metallitooted (10%). Nimetatud tööstusharud ning plastikmaterjalid on ka Flandria suurimad ekspordiartiklid. Valloonide olulisimad eksporditööstusharud on metall ja metallitooted (23,5%), keemiatooted (18%), masinad ja seadmed (14%) ning plastik- ja kummitooted (9,8%). Siiski moodustas Vallooni regiooni ja Brüsseli pealinnaregiooni eksport alla veerandi Belgia koguekspordist – seega langeb üle kolmveerandi ekspordimahust (81% Belgia ekspordist) Flandria ettevõtete arvele. (Belgia Panga andmed, rahvusliku kontseptsiooni järgi).

Alates 1. jaanuarist 2002 on väliskaubandus Belgias ametlikult regioonide kompetentsis. Kuni 2002. aastani oli väliskaubanduse kompetents regioonide ja keskvõimu vahel jagatud: keskvalitsus tegeles reklaami, suurte kaubandusmissioonide ja multilateraalsete aspektidega ning regioonid ettevõtete toetamise ja kaubandusesindajatega. Nüüd teevad põhilise osa tööst regionaalsed agentuurid.

Föderaalse väliskaubandusameti asemele loodud Belgia väliskaubanduse agentuur alustas tööd 2003. a. märtsis ning selle tegevust arendades ja laiendades töötab valitsus tihedas koostöös regioonidega. Väliskaubanduse agentuuri ülesanne on korraldada ühiseid kaubandusmissioone ühe või enama regiooni initsiatiivil või föderaalvõimude eestvõttel; koguda ja väljastada välisturge puudutavat informatsiooni, uuringuid ning dokumente väliskaubanduse eest vastutavatele regionaalsetele üksustele; kaitsta riigi üldisi majandushuve. Agentuur korraldab ka nn unitaarseid kaubandusmissioone (kõikidele regioonidele ühtsed), mida juhib kroonprints Philippe ning koordineerib föderaalvalitsuse väliskaubanduse minister.
http://www.abh-ace.org/impor_en/whats-new/aft-journal_en.html

Ekspordi/investeeringute garanteerimine

Belgia ärimeeste ekspordi/impordi ja investeerimistehinguid garanteerib (krediteerib) riiklik ekspordi/investeeringute garanteerimise amet DELCREDERE/DUCROIRE. Äririski Eestis on hinnatud C-le (kategooriad A, B ja C) ehk kõrgeks. Eestile on omistatud lühiajalisteks operatsioonideks riskikategooria 1 (7st; 1 madalaim - 7 kõrgeim), mis tähendab, et Belgia ettevõtete Eestiga tehtavate garanteeritud tehingute maht on kuni 500 mln €. Keskmiste ja pikaajaliste operatsioonide katmisel on Eesti 3. riskikategoorias (kokku 7), mis tähendab kummaski valdkonnas katet kuni 1125 mln €. Kui riigi riskikategooria on madal ja nõudlus ületab DELCREDERE/DUCROIRE võimalused, tuleb appi riigi reservfond.
www.ondd.be, www.delcredere.be.

[1] Belgia Pank väljastab väliskaubanduse andmed kahes versioonis: rahvusliku ja Euroopa Liidu põhimõtte järgi arvutatuna. Liidu põhimõtte järgi kogutud andmed järgivad kaupade füüsilist liikumist ning sisaldavad kõiki imporditud kaubapartiisid, mis tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu ning liiguvad edasi teistesse liikmesriikidesse; samuti neid, mis tulevad liikmesriikidest liikumaks edasi Euroopa Liidust välja. Seega lähevad arvesse ka Belgiasse mitte sisse kirjutatud firmade tehingud ning kaup, mis imporditakse taaseksportimise eesmärgil. Saadud andmeid kasutavad üldjuhul vaid Euroopa Keskpank ja Eurostat. Rahvusliku põhimõtte järgi koostatud statistika toetub majandusliku residentsuse printsiibile – välisettevõtete sooritatud tehinguid ei arvestata. Rahvuslikku kontseptsiooni kasutatakse laiemalt, sellele toetuvad ka IMF ja OECD.