Üldine soodustuste süsteem (GSP) kaubavahetuse edendamiseks arenguriikidega

Kaubandus on üks efektiivsemaid arenguinstrumente. Tihedam kaubavahetus arenguriikidega suurendab nende sissetulekuid ekspordist, aitab kaasa tööstuse arengule ja majanduse mitmekesistumisele. Klassikaline vahend kaubanduse hoogustamiseks on tollisoodustuste tegemine. Madalamad tollitariifid on importijatele stiimuliks tuua sisse enam kaupu sealt, kus neid saab odavama hinnaga, mis omakorda annab soodussüsteemi alla kuuluvatele arenguriikidele võimaluse osaleda aktiivsemalt maailmaturu konkurentsis.

Ajalugu

1968. aastal tegi ÜRO kaubandus- ja arengukonverents (UNCTAD) ettepaneku luua üldine soodustuste süsteem (Generalized System of Preferences, edaspidi GSP),  mille raames kohaldavad arenenud tööstusriigid ühepoolset soodustollimaksu vähem arenenud riikidest pärinevale kaubale. Vastuvõetud resolutsiooni kohaselt on soodustussüsteemi eesmärgid eelkõige:

1. suurendada vähem­arenenud riikide ekspordist saadavaid tulusid;
2. edendada nende riikide industrialiseerimist;
3. kiirendada nende riikide majandusarengut.

Iga riik kehtestab oma individuaalse süsteemi - kaupade loetelu, millele soodustust antakse ja soodustuste ulatuse. Soodustus väljendub enamasti enamsoodustusrežiimi (MFN) tollitariifi alandamises teatud protsendi võrra kuni tollivaba turulepääsu võimaldamiseni. Soodustuse andmisel järgitakse UNCTAD-is kokku lepitud põhimõtteid, millest olulisemad on:

• soodustus on ajutise iseloomuga;
• soodustuse andmine pole siduv kohustus;
• soodustus on ühepoolne;
• soodustuse saajatele tagatakse võrdne kohtlemine.

Milliseid riike nimekirjadesse kanda, on soodustuseandja enda otsustada. Üldiselt on soodustuseandjad kehtestanud vähemalt kaks riikide nimekirja, millest ühele (arenguriikidele) rakendatakse osalist tollimaksuvabastust ja teisele (vähem­arenenud riikidele - LDCd) täielikku tollimaksuvabastust.

Euroopa Liidu GSP süsteem

Euroopa Liit rakendab GSP skeemi alates 1971. aastast.

GSP süsteem on nõukogu määrusega 980/2005/EÜ ette nähtud aastateks 2006-2014. Iga kolme aasta järel toimub selle määruse kohustuslik ülevaatus. Viimati vaadati määrus üle 2011. aasta kevadel ja pikendati seda kuni 31. detsembrini 2013.

Euroopa Liidu GSP süsteemis on kolm režiimi:

1. Üldine režiim - ühepoolne soodustus arenguriikidest imporditavatele toodetele. Soodustused jagatakse üldise reegli kohaselt kahte gruppi: impordi seisukohast tundlikele toodetele arvestatakse 3.5 protsendipunktine tollitariifi alandus, mitte-tundlikele aga rakendatakse täielikku tollitariifi vabastust. Soodustused kehtivad 7200-le tootele (ca 300 toote võrra enam, kui eelmise süsteemi puhul) 179-st arenguriigist.
    
2. "GSP Pluss" – sellega antakse lisasoodustusi nõrgematele arenguriikidele, kes järgivad põhilisi inim- ja töötaja õigusi, head valitsemistava ning püüdlevad jätkusuutliku arengu poole. GSP+ rakendataks nende riikide puhul, kes on ratifitseerinud ja rakendanud teatud hulga rahvusvahelisi sotsiaalseid õigusi ning keskkonnakaitset käsitlevaid konventsioone, kaasa arvatud narkootikumide tootmist ja kaubandust käsitlevad (need konventsioonid on ära toodud GSP määruse lisas III). Praegu rakendub "GSP Pluss" 14 riigile: (Armeenia, Aserbaidžaan, Boliivia, Colombia, Costa Rica, Ecuador, Gruusia, Guatemala, Honduras, Mongoolia, Nikaraagua, Peruu, Paraguay ja EL Salvador). 
    
3. "Kõik peale relvade" (Everything but Arms – EBA) – on eraldi režiim vähimarenenud riikidele (49 vähim arenenud riigile ÜRO definitsiooni alusel). Selle skeemiga antakse tollimaksuvaba juurdepääs Euroopa Liidu turule kõikidele vähimarenenud riikidest pärit kaupadele va. relvad ja laskemoon. Samuti kehtivad teatud piirangud suhkru, riisi ja banaanide osas.

EL praegune GSP süsteem hakkas kehtima 1. jaanuaril 2006. a. (v.a. GSP+, mis rakendus 2005. a. 1. juulist). Sellele eelnes pikk ja põhjalik süsteemi reformimise protsess, et muuta seda lihtsamaks, läbipaistvamaks ja liberaalsemaks. Samuti olid praeguse süsteemi välja töötamisel olulised aspektid jätkusuutliku arengu soodustamine ja heade valitsemistavade järgimine soodustusi saavate riikide poolt. Süsteemi põhimõtted kehtivad aastani 2014, kuid iga 3 aasta järel vaadatakse vastava EL Nõukogu määruse (980/2005) alusel läbi selle rakendamine. Esimene läbivaatamine jõudis lõpule 2008. a suvel ja teine 2011. aasta kevadel.

GSP süsteem on oluline arenguriikidega kaubavahetuse edendamise mehhanism.  Euroopa Liit on maailma vaesematele riikidele tähtsaim kaubanduspartner - 40% EL impordist tuleb arenguriikidest ning EL tarbib 20% arenguriikide ekspordist. Samuti on Euroopa Liit maailma suurim arenguriikide põllumajandustoodete importija, edestades USAd, Jaapanit ja Kanadat.

EL uus GSP süsteem

Uue GSP määruse koostamisega on jõutud lõpule, 31. oktoobril 2012 võttis EL selle ka vastu. Süsteemiga kohanemiseks on antud aasta ning uus GSP jõustub 1. jaanuaril 2014 Euroopa Parlamendi ja Ülemkogu määruse 978/2012 alusel. Uus määrus keskendub veelgi enam soodustuste andmisele nendele riikidele, kes seda tõepoolest vajavad. Soovitakse vähendada soodustuse saajate ringi ja lihtsustada GSP+ režiimi taotlemise korda.

Uue süsteemi peamised erinevused eelmisega võrreldes:

• enamsoodustussüsteem ei kehti enam riikidele, mis
  • omavad vähemalt sama vaba juurdepääsu ELi kui GSP puhul (näiteks on ELiga sõlmitud vabakaubandusleping),
  • on Maailmapanga arvestuse alusel saavutanud elaniku kohta kõrge või üle keskmise sissetuleku taseme,
  • on meretagused rigid ja piirkonnad (overseas countries and territories –  OCTs), millel on arenenud riikide turgudele pääsemiseks sõlmitud alternatiivsed kokkulepped;
• tugevdatakse stiimuleid, mis ajendavad läbi GSP+ süsteemi austama põhilisi inim- ja töötaja õigusi, keskkonnakaitse standardeid ja hea valitsemise tavasid;
• tugevdatakse kaubandussoodustuste efektiivsust vähimarenenud riikide jaoks läbi EBA süsteemi;
• suurendatakse läbipaistvust, ettearvatavust ja stabiilsust. GSPga seotud asjaajamisprotsessid muudetakse lihtsamaks, juriidilised protsessid määratletakse selgemalt ning kriteeriumid objektiivsemalt.

Uus määrus kehtib kümme aastat (välja arvatud EBA, mis ei aegu) ning see vaadatakse üle iga kolme aasta tagant.

GSP ja Eesti

Eesti hakkas GSPd esmakordselt rakendama alates 1. jaanuarist 2003. aastal. Euroopa Liiduga ühinedes võtsid uued liikmesriigid, sh. Eesti üle Euroopa Liidu kohustused kolmandate riikide ees ning seega ka EL GSP süsteemi. Eesti olulisematest kaubanduspartneritest saavad hetkel GSP süsteemi kaudu tollimaksusoodustusi Venemaa, Ukraina ja Hiina, kuid uue süsteemi kehtima hakkamisel langeb Venemaa soodustuste saajate seast sissetulekukriteeriumi alusel välja. Eestile olulistest impordipartnerite ei rakendu GSP alatest 2014. aastast ka Valgevenele (mitte-EL impordipartneritest teisel kohal)  ja Kasahstanile (kuuendal kohal).

Vaata lisaks:

Euroopa Komisjoni Kaubanduse peadirektoraadi kodulehekülg