Eesti kaubanduse ja arengu alane tegevus

Eesti liberaalse kaubanduspoliitika traditsioon

Eesti majanduse kiiret restruktureerimist ja arengut on seostatud ennekõike liberaalse kaubanduspoliitika teostamisega. Eesti on alati toetanud ideed, et liberaalne kaubanduspoliitika ja selged reeglid selle teostamiseks annavad riigi arengule tervikuna suure eelise. Seda ideed toetame ka Euroopa Liidu sees selle täisõigusliku liikmena – ei saa ju maailma üldise arengupoliitika seisukohalt alahinnata ELi enda kaubanduse liberaliseerimise osatähtsust. Ligipääs ELi maksujõulisele turule on oluline kõigi maailma riikide, aga eriti arenevate majanduste jaoks, nagu me hästi teame oma hiljutiste kogemuse kaudu. Euroopa Liidu liikmena selle väliskaubanduspoliitika geograafilist haaret ja poliitiliste vahendite arsenali kasutades saame oma kogemust hõlpsamini tutvustada ka meist kaugemale jäävais regioonides.

Kaubanduse ja arengu alase koostöö põhiprintsiibid

Eesti kaubanduse ja arengu alase koostöö põhimõtted on üles ehitatud meie kaubanduspoliitilisele prioriteedile - kaubanduse liberaliseerimisele ja selle eeliste tutvustamisele:

1. kaubandus on riigi majandusarengu üks põhihoobasid - arenguriigid saaksid väga palju ka ise ennast aidata ja seda just kasutades ära kaubanduspoliitilisi hoobasid. Kaubanduse ja arengu seoseid nähakse üha selgemalt ning suuna kaubanduspoliitika tihedamaks lõimimiseks arengupoliitikatesse on mitmed maailmaorganisatsioonid nagu nt. WTO, UNCTAD, OECD, kuulutanud oma prioriteediks. Eesti tervitab seda suunda maailma arengupoliitikas.
2. regionaalse koostöö edendamine arenguriikide vahel ja kaubanduse liberaliseerimine - eeldused lõuna-lõuna kaubanduse ehk siis arenguriikide endi vahelise kaubanduse, mis on seni suhteliselt vähe realiseeritud, arenguks. Euroopa Liit on selle idee üks peamisi kandjaid ja ka realiseerijaid. Eesti avaldab Euroopa Liidule nendes pürgimustes tugevat toetust.

Kaubanduse ja arengu alase koostöö teostamise viisid

Eesti arengukoostöö vormi üldiselt määrab suuresti arenguetapp, milles meie riik ise hetkel on. Oleme ju üsna hiljuti astunud abisaajate ridadest doonorite ridadesse, olles samal ajal läbinud suurte reformide perioodi. Lähtudes eelpoolöeldust on Eestil välja kujunenud kaks peamist kaubanduse ja arenguga seotud abi teostamise viisi:

1) Tehniline abi

Kui meie kaubanduse ja arengu alase koostöö põhimõtted ja sihid kattuvad suuresti Euroopa Liidu omadega, siis teostamisel peame arvestama oma ressurssidega. Seega vastava tegevuse planeerimisel ja teostamisel lähtutakse lisaväärtuse printsiibist: Eestipoolne panus on ennekõike üleminekuprotsessi, reformide läbiviimise ja läbirääkimiste pidamise kogemuse jagamine ehk tehniline abi, mis ongi peamine Eesti kaubanduse ja arengu alase abi osutamise viis

2) Vabatahtlikud annetused

Teine, just ressursinappusest tingituna seni Eestis vähem kasutust leidnud koostöö vorm kaubanduse ja arengu vallas on vabatahtlikud annetused. Eesti on teinud mitmel korral annetusi Doha fondi (Doha Development Agenda Global Trust Fond).

Kaubanduse ja arengu alane koostöö toimub kahel tasandil:

1. Riigitasand

Kuna arengukoostöö on Euroopa Liidus liikmesriikide pädevuses, siis oma arengukoostöö (ka kaubandusega seotud) projekte ja nende finantseerimist planeerib iga liikmesriik eraldi.

Seminarid

Eesti peamiseks kaubanduse ja arengu alase koostöö vormiks on olnud, nagu juba öeldud, tehniline abi, mis konkreetsemalt on tähendanud regulaarsete WTOga liitumise alaste infoseminaride korraldamist, mille raames anname edasi oma liitumisläbirääkimiste-alaseid kogemusi, aitame välja selgitada tehnilise abi vajadusi ning anname nõu kaubanduspoliitika alaste eesmärkide määratlemisel (vt. toimunud infoseminaride projektide nimekiri).

Seminarid on organiseeritud välisministeeriumi poolt koostöös teiste asjaomaste ametkondadega. Lektoriteks on reeglina WTOga liitumisläbirääkimiste kogemusi omavad ametnikud. Ettekanded on tavapäraselt inglise keeles kuid sünkroontõlkega vene keelde.

Tavaks on saanud, et ettepanekud konkreetsete teemade käsitlemiseks tehakse sihtriigi poolt. Seminaridel osalejatele on kehtestatud eeltingimuseks, et nad peavad olema seotud oma riigi WTO liitumisläbirääkimistega. Kestvuseks on 2-3 päeva, grupis 10-15 inimest. Lisaks seminariprogrammile on külalistel olnud võimalus kohtuda kahepoolselt oma kolleegidega Eesti ametkondadest.

2. Euroopa Liidu tasand

Euroopa Liidul on ühine kaubanduspoliitika, mida viib ellu Euroopa Komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega. Sellest johtuvalt on rahvusvahelisel tasandil kaubanduse ja arengualased seiskohad ühtlustatud ning neid esindab Komisjon.

Kõige laiem foorum, kus globaalsel tasandil kaubanduse ja arengu küsimustele praktilise lahenduse leidmisega tegeletakse, on WTO multilateraalsete kaubandusläbirääkimiste uus, nn Doha voor (algatatud 2001.a. Dohas, Kataris WTO IV Ministrite Konverentsil). Eesti on avaldanud läbirääkimistel Komisjonile tugevat toetust ka kaubanduse ja arengu valdkonnas, mis on Euroopa Liidu üks prioriteete neil kõnelustel.

Samuti on Eesti aktiivselt osalenud oktoobris 2006 ja mais 2007 vastu võetud kaubandusabi nõukogu järelduste väljatöötamisel. Nimetatud järeldustega pandi paika konkreetsed sammud EL poolt antud lubaduste ellurakendamiseks kaubandusabi valdkonnas ja seeläbi kinnitasid nii Eesti kui EL jätkuvat soovi toetada ja tõhustada arenguriikide jõupingutusi integreerumisel maailma kaubandusse.

Nimekiri aastate lõikes Eesti välisministeeriumi kaubanduse ja arengu alastest projektidest:

2000
1. Sertifitseerimise ja veterinaaria alane seminar Ukraina riigiametnikele – Eesti, Ühendatud Kuningriikide ja Ukraina kolmepoolne projekt (koostöös Eesti Majandusministeeriumiga)

2001
2. Kaubanduspoliitika ja WTOga ühinemise-alane seminar Usbeki riigiametnikele
3. Kaubanduspoliitika ja WTOga ühinemise-alane seminar Ukraina riigiametnikele
4. Kaubanduspoliitika ja WTOga ühinemise-alane seminar Jugoslaavia riigiametnikele

2002
5. kaubanduspoliitika ja WTOga ühinemise-alane seminar Valgevene riigiametnikele

2003
6. Kaubanduspoliitika ja WTOga ühinemise-alane seminar Ukraina riigiametnikele

2004
7. Kaubanduspoliitika ja WTOga ühinemise-alane seminar Usbeki riigiametnikele

2005
8. Kaubanduspoliitika ja WTOga ühinemise-alane seminar Aserbaidžaani riigiametnikele

2006 ja 2007
9. Vabatahtlik annetus Doha arenguplaani sihtfondi (DDAGTF)

2008
10. Vabatahtlik annetus WTO tõhustatud koostööraamistikule (WTO Integrated Framework)
11. Vabatahtlik annetus Doha arenguplaani sihtfondi (DDAGTF)