Kaubanduskaitsealane tegevus Euroopa Liidus

Alates 1. maist 2004 laienes ühtset kaubandus- ja tollipoliitikat teostava liidu kogu kaubanduskaitsealane tegevus automaatselt ka uutele liikmetele ning kõik uute liikmesriikide vastavad seadused asendati Euroopa Liidu omadega. Lühidalt tähendas see järgmist:

• uued liikmesriigid võtsid üle kõik EL-15 jõus olevad meetmed;
• uued liikmesriigid ei rakenda enam individuaalselt kaubanduskaitsemeetmeid, kõik jõus olnud meetmed tühistati ning pooleliolevad juurdlused peatati;
• liikmesriigid ei rakenda omavahel kaubanduskaitsemeetmeid, st kõik meetmed, mis olid jõus uute liikmete endi või uute liikmete ja EL-15 riikide vahel enne 1. maid 2004, kaotasid oma kehtivuse, pooleliolevad juurdlused peatati.

Kaubanduskaitsemeetmete rakendamine on Komisjoni kaubandusdirektoraadi pädevuses ning liikmesriikidel on vaid nõuandev roll. Kaubanduskaitsemeetmete alaste uurimiste läbiviimine on delegeeritud Komisjonile vastavate õigusaktidega. Liikmesriikide huvide arvestamiseks, kaitsmiseks ja ELi siseseks seisukohtade koordineerimiseks on moodustatud Komisjoni juurde nõuandvad komiteed – Dumpingu- ja subsiidiumivastase komitee (ADC) ja Kaitsemeetmete komitee (SGC). Ehkki kaubanduskaitsemeetmed on Komisjoni pädevuses, on liikmesriigid otsustusprotsessidesse tihedalt kaasatud.

Nõukogu juures tegutseb Kaubandusküsimuste Töögrupp (Working Party on Trade Questions), mis võtab vastu otsuseid. Paljud kaubanduskaitset puudutavad teemad, eriti WTO-s läbiräägitavad reeglite muudatused või täiendused, on arutusel ka Nõukogu Kaubanduskomitees (Trade Policy Committe), mille pädevusse kuulub kogu Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitikaga seonduv.

Euroopa Liidus kasutatavatest kaubanduskaitsemeetmetest on ca 85% dumpinguvastased meetmed, 14% tasakaalustusmeetmed ja vaid 1% kaitsemeetmeid. Ligi pooled algatatud juurdlustest lõpevad meetme kehtestamisega. Hetkel on jõus ca 150 kaubanduskaitsemeedet, millest 135 on dumpinguvastased ja 15 tasakaalustusmeetmed. Enim on Euroopa Liit kehtestanud kaubanduskaitsemeetmeid Hiinast, Indiast ja Venemaalt pärit toodete suhtes, sektorite järgi aga enim kemikaalidele, terasele, tekstiilitoodetele, elektroonikale.

Juhul, kui liikmesriikide huvid on ohustatud või kahjustatud kolmandate riikide poolt, seisab nende kaitsmise eest Euroopa Komisjon. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (Small and Medium Size Enterprises – SME) jaoks on Euroopa Komisjon loonud nn SME Trade Defence Helpdeski, mis aitab SME-del leida vastuseid juhul, kui ettevõtja puutub kokku kolmandatest riikidest pärit ebaausa konkurentsiga:

Telefon: 32 22 98 78 73
Faks: 32 22 95 65 05
E-post: TRADE-Defence-Complaints@cec.eu.int

Postiaadress:
European Commission
Helpdesk for Small and medium-sized enterprises - Office of Complaints
TDI service (Office J/79 06/33)
Rue de la Loi 200
B-1049 Brussels
Belgium

Vaata ka informatsiooni Euroopa Komisjoni kodulehelt.

Euroopa Liidu poolt kehtestatud meetmete mittevastavuse korral Euroopa Liidu või rahvusvahelistele õigusele on võimalik pöörduda kaebusega Euroopa Õiguskohtu või WTO Vaidluste Lahendamise Organi poole, kus liikmesriikide huvide eest seisab taas Komisjon.

Komisjon kaitseb liikmesriikide huve ka WTO kõigil tasanditel – kaubanduskaitse reeglite läbirääkimistel, kehtestamisel ja rakendamisel. WTOs sekkub Komisjon liikmesriikide nimel kõigi kolme komitee – Dumpinguvastaste meetmete, Subsiidiumidevastaste ehk tasakaalustusmeetmete ning Kaitsemeetmete Komitee – töösse. Samuti esindab ja kaitseb Komisjon Euroopa Liidu seisukohti Reeglite Läbirääkimisgrupis WTOs.