EL – Venemaa kahepoolsed kaubandussuhted

Venemaa on Euroopa Liidu (EL) jaoks tähtsuselt kolmas kaubanduspartner, 2011. aastal suuruselt neljas ekspordi- ning teine impordipartner. EL on Venemaa jaoks esimene kaubanduspartner nii impordis kui ekspordis, kellega 2010.a toimus 47,1% kogu Venemaa kaubavahetusest. 2010. aastal vahetasid EL ja Venemaa kaupu 307 miljardi euro väärtuses.

Kaubanduse kogumaht on viimasel kümnendil kasvanud rohkem kui veerandi. Enne 2008. aastat oli kasv eriti kiire. kuid majanduskriis ja teatud Venemaa poolt kehtestatud meetmed omasid sellele negatiivset mõju. 2010. aastal taastus kriisieelne kaubavahetuse tase ning 2011. aastal saavutas see senise maksimumi. EL ekspordib Venemaale peamiselt masinaid ja transpordivarustust, kemikaale ja põllumajandustoodangut. Venemaalt imporditakse ELi maavarasid, eriti naftat ja maagaasi.

Ühtlasi on Euroopa Liit Venemaa jaoks olulisim investor, kuna kolm neljandikku otsestest välisinvesteeringutest saabuvad Venemaale EList. 2010. aastal investeeris EL Venemaale 120 miljardit eurot, Venemaa ELi 42 miljardit eurot. Majanduskriis mõjutas ka investeeringuid ning 2008. aastal nende maht langes, kuid nüüdseks on bilateraalsete investeeringute väärtus jälle kasvama hakanud.

Kaubavahetuses Venemaaga kehtib teatud toodetele EL-i poolt rakendatav üldine soodustuste süsteem (Generalized System of Preferences, GSP), kuid 2014. aastast hakkab kehtima uus GSP määrus. Venemaa langeb soodustuste saajate ringist välja ning tollid teatud toodet impordiks ELi tõusevad. Teatud impordipiirangud kvootide näol on säilinud terasesektoris, mida reguleerib kahepoolne leping EL-i ja Venemaa vahel. Täpsema info terasekaubandusest Venemaaga leiab Majandus- ja kommunikatsiooni-ministeeriumi kodulehel.

Lepinguline baas

Õigusliku raamistiku EL-i ja Venemaa vahelistele majandus- ja kaubandussuhetele annab 1997. aasta detsembris jõustunud partnerlus- ja koostööleping (Partnership and Cooperation Agreement, PCA), mis reguleerib nii poliitilist, majanduslikku kui ka kultuurilist koostööd. Leping sisaldab sätteid vastastikusest enamsoodustusrežiimi rakendamisest, asutamisvabadusest, intellektuaalse omandi kaitsest, kaubanduskaitse meetmetest, samuti kehtestab erirežiimi terase- ja tuumamaterjalide kaubandusele. Lisaks on EL-i ja Venemaa vahel sõlmitud sektoraalne leping terasekaubanduse vallas. 2002. aastal andis EL Venemaale turumajandusega riigi staatuse (Market Economy Status, MES) kaubanduskaitse meetmete alaste juurdluste suhtes.

Alates 2008. aasta juulist toimuvad ELi ja Venemaa vahel uue raamlepingu läbirääkimised PCA asendamiseks. See uus õiguslikult siduv leping hakkab tulevikus pakkuma laiaulatuslikku raamistikku ELi ja Venemaa kaubandus- ja investeeringutealases suhtluses. Uus raamleping põhineb suuresti WTO regulatsioonidel ning selle eesmärk on kahepoolseid kaubandussuhteid tugevdada.

1993. aastal avaldas Venemaa soovi Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (GATT) liitumiseks. Alates 1995. aastast, kui asutati WTO, on läbirääkimised jätkunud WTOga ühinemiseks. Ühinemisprotsess jõudis lõpule 2011. aastal kui 16. detsembril WTO 8. ministrite konverentsil Genfis Venemaa liitumisotsus lõplikult heaks kiideti. Venemaa ratifitseeris lepingu 2012. aasta suvel ja alates 22. augustist 2012 on Venemaa Föderatsioon WTO täisliige.

Venemaa ühinemistingimused WTOga on ELile soodsad. Liitumislepinguga kaasnevad kohustused oma turu avamiseks ja reeglite WTO režiimiga ühtlustamiseks on väga laiad – olulised on tollitariifide langused, aga samuti erinevate regulatsioonide ühtlustamine ning muude võimalike mitte-tariifsete impordipiirangute kaotamine, kaubandussüsteemi läbipaistvamaks muutumine. Kõik need tingimused parandavad ELi ettevõtete ligipääsu Vene turule. Venemaa WTOga liitumise mõju analüüsides tuleb siiski arvesse võtta, et WTO reeglitest tõuseb tulu vaid juhul, kui riigid rakendavad liitumisel võetud kohustusi korrektselt.

Seetõttu toetas EL Venemaa liitumist WTOga kogu läbirääkimisprotsessi vältel. Venemaa WTO-ga ühinemise protsessi raames allkirjastasid EL ja Venemaa 2004. aasta mais kahepoolse protokolli kaupade ja teenuste turulepääsu osas. Lisaks sõlmiti 2011. aastal EL ja Venemaa vahel kahepoolsed lepingud puidu ekspordi tariifikvootide administreerimise, autotööstuse investeeringute režiimi, teenuste kohustuste säilitamise ja toorainete ekspordimaksude osas.

Venemaa ettevõtlus võidab samuti WTOga liikmelisusest, kuna see parandab investeerimistingimusi ja konkurentsi Vene turul. Tarbijad võidavad aga madalamate hindade näol ja suurenenud konkurentsi tõttu. Siiski on Venemaa, teatud sektorite kaitsmiseks, kehtestanud nii enne kui pärast liitumist protektsionistlikke meetmeid. WTO liikmelisusest kasu saamiseks peab Venemaa endale võetud kohustusi ka täitma ning EL töötab selle eesmärgi suunas.

Siiski on seoses Venemaa liikmelisusega ka mitmeid murekohti. Lisaks üldistele probleemidele, mis seotud kohustuste rakendamise ja läbipaistvusega, on kaubandussuhetes Venemaaga ELi jaoks jätkuvalt õhus kolm suuremat probleemi:

• imporditud kasutatud autode kõrge maksustamine, mis diskrimineerib importijaid;
• elusloomade impordikeeld – 2012. aasta märtsis keelustas Venemaa elusloomade impordi EList, mille esialgseks põhjuseks oli Schmallenbergi viiruse esinemine mõnedes EL liikmesriikides, kuid hiljem on toodud juba hulk teisi põhjuseid, et kehtestatud keeldu õigustada;
• protektsionistlikud kaitsemeetmed terasetoodete suhtes..

Eestit puudutab kõige enam Venemaa impordikeeld elusloomadele. Eesti ekspordib Venemaale palju elusloomi, eriti sigu. Seega mõjub keeld Eesti loomakasvatajatele väga negatiivselt. Venemaa poolt keelu põhjendamiseks toodud probleemide näol on tegemist väga väikeste rikkumistega (peamiselt dokumentatsioonis), mis ei saa olla aluseks impordi sulgemisele. Selline teguviis läheb vastuollu WTO kõige olulisemate põhimõtete ja reeglitega.

Hetkel käib Venemaa liitumisprotsess OECDga. Läbirääkimised toimuvad mitmes eri komitees, kaasa arvatud kaubanduskomitees. OECD liikmena saame Venemaa liitumisprotsessi mõjutada ning selle ühinemistingimusi kaubanduse osas Eestile sobivas suunas mõjutada. 

Põhjaliku ülevaate Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistest suhetest võib leida Euroopa Komisjoni kodulehelt.

Vaata lisaks

Eesti ja Venemaa suhted

Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraat: EL-Venemaa

EL-Venemaa kaubandusstatistika

Market Access Database