EL – Hiina kaubandussuhted

Hiina väljus 2008. aasta majanduskriisist edukalt ja omab suurt kasvupotentsiaali – 2015 aastaks toodetakse 90% maailma majanduskasvust tõenäoliselt väljaspool Euroopat, kolmandik sellest Hiinas. 2013. aastaks näeb Rahvusvaheline Valuutafond Hiinale 13% SKT kasvu ja ennustatakse, et Hiinast võib järgmise kümnendi jooksul saada maailma suurim majandus. 2010. a. sai Hiinast maailma suurim eksportija (möödudes Saksamaast) ja maailma suuruselt teine majandus (möödudes Jaapanist).

Kui kaks kümnendit tagasi oli Euroopa Liidu (EL) ja Hiina vaheline kaubandus pea olematu, siis praegu vahetatakse päevas rohkem kui miljardi euro eest kaupu. Hiina on ELi tähtsuselt teine kaubanduspartner USA järel ja Hiina jaoks olulisim kaubanduspartne (17% kaubandusest ja 20% ekspordist)r. 2011. aastal oli EL-Hiina kaubavahetuse kogukäive 428 miljardit eurot. EL ekspordimaht Hiinasse kasvas 2012. a. esimese 7 kuu jooksul 11%. EL investeeringud moodustavad Hiinasse suunduvatest investeeringutest 20%.

Hiina on ELi toodetele kõige kiiremini laienev eksporditurg. 2011. aastal kasvas ELi eksport Hiinasse 20,3% ning 2012. esimesel poolel veel 10,8%. Suur kasvupotentsiaal on teenuskaubandusel, mis moodustab vaid kümnendiku kaubandusest ning ka kahepoolsetel otseinvesteeringutel, mille tase on arvestades kahe majanduse suurust võrdlemisi madal.

Lepinguline baas

ELi ja Hiina vahel pole sõlmitud siduvaid kahepoolseid kaubanduslepinguid. Alates 2007. aastast on käimas partnerlus ja koostööleppe (Partnership and Cooperation Agreement, PCA) läbirääkimised, mille raames käsitletakse ka erinevaid kaubandusteemasid. Antud lepingu raames ei plaani pooled teineteise suhtes siiski kehtestada tollitariifide sooduskorda.

Viimaste aastate jooksul on käinud läbirääkimised geograafiliste tähiste vastastikuse tunnustamise lepingu üle, mis on jõudnud lõpusirgele. Hetkel on aga EL tähtsaim prioriteet kaubandussuhetes Hiinaga investeeringute-alase lepingu sõlmimine. Leping peaks tagama investeeringute kaitse ja reguleerima mingil määral ka investeeringute turulepääsu tingimusi.

Hiina liitumine WTOga 2001. aastal oli tähtis samm, mis pani Hiina oma majandust jõuliselt reformima ja avatumaks muutma. Suhete lepingulise baasi laiendamiseks on EL püüdnud Hiinat enam lõimida WTO raames sõlmitud lepingutesse ja käimaolevatesse läbirääkimisprotsessidesse. Hetkel on EL jaoks kõige olulisem Hiina haaramine WTO Riigihangete lepingusse, mis parandaks märgatavalt ettevõtete pääsu Hiina riigihangete turule. EL on väga huvitatud Hiina jätkuvast lõimumisest multilateraalsesse kaubandussüsteemi ning jätkab Hiina majandus- ja kaubandusreformide ning turu edasise avamise toetamist.

ELi ja Hiina ametnike vahel leiab eelmainitud eesmärgil aset ka suur hulk erinevaid laiema ja kitsama suunitlusega dialooge ja töögruppe. Iga aasta leiab aset EL-Hiina tippkohtumine, viimane 2012. aasta septembris Brüsselis (vt 15. EL-Hiina tippkohtumine). Kahepoolne ametlik kaubandusteemaline kohtumine toimub igal aastal EL-Hiina ühiskomiteede (Joint Committee, JC) raames, kus EL Komisjoni kõrgema taseme kaubandusametnikud kohtuvad Hiina vastavate ametnikega. Alates 2008. aastast kohtuvad kord aastas ka ELi kõrgema taseme esindajad ja Hiina asepeaminister ning erinevad ministrid Kõrgetasemelise majandus- ja  kaubandusdialoogi raames (High Level Economic and Trade Dialogue, HED). Viimase aasta jooksul on kahjuks mitmed kohtumised edasi lükatud ja käib töö selle nimel, et 2013 regulaarsed kohtumised taastada.

Kesksed kaubandusküsimused

EL praegune Hiina suunaline kaubanduspoliitika seab prioriteetseteks kolme teemat – investeeringud, innovatsioon, avalikud hanked – ja strateegia üldeesmärk on olnud CN positiivne hõlmamine ühistele huvidele ja kooostööle põhinevasse agendasse, jäädes samas kindlaks oma nõudmises, et CN peab täitma kõiki võetud rahvusvahelisi kohustusi.

Keskseteks probleemküsimusteks kaubandussuhetes Hiinaga on jätkuvalt piiratud turulepääs ja ebavõrdsed konkurentsitingimused Hiina turul. Kaupade turulepääsu puhul on olulisemateks probleemideks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaupade impordipiirangud ja toorainete ekspordipiirangud. Riigihangete puhul teeb EL-ile muret Hiina „pärismaise innovatsiooni“ seadus, mis seab EL ettevõtted Hiinas halvemasse olukorda võrreldes kohalike ettevõtetega (eriti IT ja rohelise tööstuse sektorites).

Kuna peamiseks Euroopa Liidu kaubandusdefitsiidi põhjuseks Hiinaga ongi mitmed Hiina-poolsed turulepääsu takistused, siis on investeerimiskliima ja turulepääsu tingimuste paranemine Hiinas ELi jaoks väga olulised. EL loodab, et pidev dialoog Hiinaga erinevatel tasanditel aitab kaasa tasakaalu saavutamisele EL-Hiina kaubandussuhetes ning ka investeeringute, turulepääsu ja intellektuaalomandi kaitsega seotud küsimustes.

Põhjaliku ülevaate Euroopa Liidu ja Hiina vahelistest suhetest võib leida Euroopa Komisjoni kodulehelt.

Vaata lisaks:

Eesti ja Hiina suhted

Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraat: EL-Hiina

Käimasolevad kaubandusvaidlused

EL-Hiina kaubandusstatistika

EU Market Access Database