Väliskaubanduspoliitika teostamine Euroopa Liidus

Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitika kujundamine kuulub Komisjoni pädevusse, erandina on liikmesriikide ning Komisjoni jagatud pädevuses mõningad teenuste kaubanduse valdkonnad (kultuuri- ja audiovisuaalteenused, haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuteenused).

Komisjoni pädevus väliskaubanduse valdkonnas tähendab sisuliselt seda, et liikmesriigid annavad läbi Nõukogu Komisjonile mandaadi läbirääkimiste pidamiseks. Mandaadi alusel teeb Komisjon Nõukogule ettepanekuid ühise väliskaubanduspoliitika teostamiseks.

Väliskaubandust puudutavatel läbirääkimistel esindab liikmesriike Komisjon. Eesmärgiga Euroopa Liidu liikmesriikidega väliskaubandusküsimustes konsulteerida, on loodud Nõukogu alla spetsiaalne erikomitee - Kaubanduskomitee (enne 01.12.2009 nimega 133 Komitee).

Kaubanduskomitee

Kaubanduskomitee töötab kahel - täisliikmete (titulaire) ja aseliikmete (deputy) - tasandil. Töö komitees on organiseeritud järgmiselt: iganädalaselt reedeti toimuvad istungid aseliikmete tasandil (reeglina esindaja liikmesriigi Brüsseli esindusest) ja kord kuus reedeti täisliikmete (reeglina esindaja liikmesriikide pealinnadest) tasandil. Komitees on arutlusel kogu väliskaubandusvaldkond: multilateraalsed (WTO), regionaalsed (Mercosur jne.) ja kahepoolsed suhted (Venemaa, Ukraina jne.). Lisaks on Kaubanduskomitee juurde moodustatud ekspertkomiteed EL-i jaoks väga olulistes valdkondades: teras, tekstiil, teenused, vastavustunnustamine, mootorsõidukid.

Komitee seisukohad erinevate teemade kohta on juhiseks/aluseks:

• Euroopa Komisjonile läbirääkimistel;
• COREPERi (liikmesriikide alaliste esindajate komitee) liikmetele; 
• või GACi/FACi (välisasjade Ministrite Nõukogu) liikmetele otsuste langetamisel.

Eesti osalemine Kaubanduskomitees

Eestis on väliskaubanduse pädevus erinevate ministeeriumide vahel ära jaotatud - põhivastutus lasub kahel, välis- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil, lisaks on oma valdkonda puudutavate väliskaubandusküsimustega rohkemal või vähemal määral seotud veel mitmed ministeeriumid ja ametid. 2003 a. kevadel, alates vaatlejastaatuse saamisest 133 Komitees, otsustas välisministeerium arutusel olevate teemade osas siseriiklikuks positsioonide väljatöötamiseks ning kooskõlastamiseks luua 133 komitee töögrupi, kuhu kuuluvad erinevate ministeeriumide ja nende allasutuste esindajad (seotud ametnike koguarv on ligikaudu 30). Sama töögrupp jätkab tegutsemist ka peale 133 Komitee nime muutmist Kaubanduskomiteeks. Nagu eelpool mainitud toimub Kaubanduskomitee istung Brüsselis iga nädal ning arutlusel on tavapäraselt 5 - 10 teemat. Juhised koos Eesti seisukohtadega valmistatakse välisministeeriumis ette iga päevakorra punkti kohta eraldi. Seisukohtade kooskõlastamine siseriikliku töögrupi liikmetega toimub peamiselt e-posti ja/või telefoni teel.