Mis on arengukoostöö?

Mis on arengukoostöö?

Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas sõltuvad riigid üha enam üksteisest. Globaliseerumise tingimustes ei mõjuta arenguprobleemid ja humanitaarkatastroofid ainult riiki ennast, vaid kogu maailma, sh Eestit. Olukorras, kus rikkamate ja arenenud riikide kõrval eksisteerib suur hulk vaesuses ja madalate inimarengu näitajatega riike, on inimlik ja loomulik, et maailma arenenum osa aitab kaasa vaesemate riikide arengutaseme täitmisele.

Arengukoostöö vajalikkuse laiem tähendus tuleb välja tuntud ütlusest, mille järgi iga kett on just nii tugev, kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Selleks, et kinnitada ühist soovi ja vastastikust kohustust anda probleemide lahendamiseks oma võimalustele vastav panus, võtsid kõik ÜRO liikmesriigid, sh Eesti, 2000. aastal vastu aastatuhande deklaratsiooni. Selles esitatud eesmärgid on arengukoostööga seotud aspektides sõnastatud ÜRO aastatuhande arengueesmärkidena (Millennium Development Goals, MDGs) ja neist on saanud rahvusvahelise arengukoostöö alustalad.

ÜRO aastatuhande arengueesmärgid aastaks 2015 on järgmised:

• Likvideerida täielik vaesus ja nälg. Vähendada aastaks 2015 poole võrra nende inimeste arvu, kelle elatis on väiksem kui 1 USD päevas. Vähendada aastaks 2015 poole võrra nende inimeste arvu, kes on näljas.
• Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus. Tagada, et aastaks 2015 saavad kõik lapsed omandada alghariduse.
• Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi. Tagada, et tüdrukutel oleks aastaks 2015 poistega võrdväärsed kooliskäimise võimalused.
• Vähendada laste suremust. Vähendada 2015. aastaks 2/3 võrra vastsündinute ja laste suremust.
• Parandada emade tervislikku olukorda. Vähendada 2015. aastaks 2/3 võrra nende naiste arvu, kes surevad sünnitusel või selle tagajärjel.
• Võidelda HIV/AIDS-i, malaaria jt haigustega. Peatada HIV/AIDS-i levik aastaks 2015 ja hakata seda vähendama. Aastaks 2015 tuleb saavutada malaaria jt levinumate haiguste leviku vähenemine.
• Tagada loodussäästlikum keskkond. Vähendada aastaks 2015 poole võrra nende inimeste arvu, kel ei ole piisavalt ligipääsu puhtale joogiveele. Aastaks 2020 tuleb parandada 100 miljoni kodutu olukorda. Lõpetada loodusressursside mittejätkusuutlik kasutamine.
• Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. Arendada edasi avatud ja mittediskrimineerivat kaubandus- ja finantssüsteemi; arvestada vähemarenenud riikide erivajadustega, võimaldades nende ekspordile vaba ligipääsu turgudele ja kustutades kahepoolsed võlad; võimaldada arenguriikidele juurdepääs kõrgtehnoloogiale ja hädavajalikele mõistliku hinnaga ravimitele; parandada noorte tööhõivet.

Eesmärkide saavutamiseks on ÜRO seadnud riikidele eesmärgiks arengukoostöö vahendite suurendamise 0,7%-ni rahvuslikust koguproduktist ehk RKP-st, samuti on vajalik doonorriikide tegevuste efektiivsem koordineerimine.

Mis on arengukoostöö?

Arengukoostöö ehk arenguabi (development co-operation) on üldtermin, mis hõlmab endas arenguriikidele suunatud:

• rahalist abi
• oskusteabe edasiandmist (tehniline abi)
• materiaalset abi

Arengukoostööd viiakse ellu nii kahepoolse kui ka mitmepoolse koostöö korras. Sellest tulenevalt jaotatakse arengukoostöö kaheks:

• kahepoolne (bilateraalne) arengukoostöö – arenguabi, mida doonorriik või doonorriigid koostöös annavad abisaajariigile või mida doonorriik annab sihtotstarbeliselt rahvusvahelise abiorganisatsiooni kaudu;
• mitmepoolne (multilateraalne) arengukoostöö – arenguabi, mida abisaajariigile annavad rahvusvahelised organisatsioonid.

Ametlik arenguabi (Official Development Assistance – ODA) on aga rahvusvaheline termin, mis hõlmab arenguriikidele avalikust sektorist majandusliku arengu ja heaolu toetamiseks antavaid laene ja grante, sealhulgas humanitaarabi. Ametliku arenguabi definitsiooni ja sinna alla loetavad abitegevused otsustab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Arenguabi Komitee (DAC), mis kogub ka rahvusvahelist arenguabi statistikat.

Eesti arengukoostöö

Eesti on arengukoostöö kui ühe välispoliitika valdkonnaga tegelenud alates 1998. aastast, mil Eesti Vabariigi Valitsuse reservist eraldati esimest korda vahendid arengukoostöö rahastamiseks. Eesti arengukoostöö sai alguse soovist aidata reformikogemuste jagamise kaudu üleminekumajandusega riikidel toime tulla eelseisvate arenguväljakutsetega. Aastate jooksul on Eestist kujunenud doonorriik, kes teiste demokraatlike riikide kõrval aitab rahvusvahelisel tasandil kaasa maailma üldise stabiilsuse ja heaolu kasvule.

Eesti arengukoostöö eesmärgid

Eesti arengukoostöö üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa üleilmse vaesuse vähendamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.

Eesti arengukoostöö eesmärgid tegevusvaldkonniti:

• inimarengutoetamine ning arengumaades hariduse ja tervishoiu kättesaadavuse suurendamine, fookusega naistel ja lastel;
• rahu ja inimõiguste kaitse ning demokraatia arengu toetamine, riikide stabiilsuse kindlustamine, hea valitsemistava juurutamine ning inimõiguste tagamine;
• majandusarengu edendamine, sealhulgas majanduskeskkonna reformi ning üleilmse kaubandusvõrgustikuga liitumise ja põllumajanduse toetamine; keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku arengu soodustamine;
• lähtuvalt arengukava põhimõtetest arengukoostööd elluviivate rahvusvaheliste organisatsioonide toetamine. Eesti arengukoostöö tõhustamine, panustamine eelkõige piiratud arvule prioriteetsetele partnerriikidele ning sektoritele, lähtudes partnerriigi prioriteetidest ning pidades silmas pikaajalisi eesmärke;
• Eesti avaliku, era- ning kolmanda sektori arengukoostöövõimekuse tugevdamine ning elanikkonna hulgas arengukoostööalase teadlikkuse suurendamine, maailmahariduse tutvustamine.

Kõiki valdkondi läbivalt edendab Eesti võimalusel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdasemat rakendamist arengukoostöö osana.

Eesti tugineb oma arengukoostöö elluviimisel järgmistele põhimõtetele:

• lähtuda partnerlusest ja partnerriigi prioriteetidest
• lähtuda pikaajalistest eesmärkidest ja tulemustest
• tagada abi andmisel tõhus koordinatsioon, täiendavus ja harmoneerumine nii abisaajariigi kui ka teiste doonoritega
• tagada teiste poliitikavaldkondade sidusus Eesti arengukoostöö eesmärkide saavutamisele kaasa aitamisel
• jälgida, et arengukoostöös oleks läbivalt tagatud inimõigused, sooline võrdõiguslikkus ja keskkonnasäästlikkus.

Arengukoostöö elluviimine

Kahepoolne arengukoostöö

Eesti kahepoolne arengukoostöö on suunatud eelkõige riikidele, kus Eestil on võimalik oma kogemustele tuginedes pakkuda lisaväärtust ning kes on valmis liikuma demokraatliku ja inimõigustest lähtuva ühiskonna suunas. Peamiste sihtriikide valikul lähtuti eelkõige kolmest aspektist: esiteks, abivajaduse ja vaesuse tase riigis; teiseks, millistes riikides suudaks Eesti pakkuda arengukoostöös teatavat lisandväärtust reformikogemuste näol; ning kolmandaks, koostöövõrgustiku olemasolu. Sellest tulenevalt on Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetseteks partnerriikideks Afganistan ja idapartnerluse riigid Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene. Lisainfo:

• Afganistan
• Gruusia
• Moldova
• Ukraina

Olulisteks kahepoolsete arengukoostööprojektide elluviijateks on erinevad kodanikeühendused, kes osalevad ka poliitikate kujundamisel ning teevad koostööd välisministeeriumiga teavitamisel ning maailmahariduse tutvustamisel. Arengukoostööst huvituvaid kodanikeühendusi koondab Eestis Arengukoostöö Ümarlaud.

Senised kahe- või enamapoolsed arengukoostööprojektid on hõlmanud näiteks avalikku haldust ja institutsionaalset arengut, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, keskkonnakaitset ja kodanikuühiskonna arengut.

Mitmepoolne arengukoostöö

Rahvusvahelised organisatsioonid on üleilmse vaesuse vähendamisel, stabiilsuse tagamisel ja inimõiguste järgimisel oma legitiimsuse ja tegevusulatuse tõttu asendamatud. Seetõttu on nende tegevuse ja eesmärkide toetamine oluline ka Eesti arengukoostöös. Traditsiooniks on kujunenud erinevate arengukoostöös aktiivsete rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse toetamine eelarveliste maksete kaudu.

Eesti on teinud vabatahtlikke annetusi näiteks Rahvusvahelise Punase Risti Komiteele (ICRC), ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroole (OCHA), ÜRO Lastefondile (UNICEF), ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile (UNHCR), ÜRO Rahvastikufondile (UNFPA), ÜRO Arenguprogrammile (UNDP) ja ÜRO põlisrahvaste fondidele. Alates 2004. aastast teeb Eesti sissemakseid Euroopa Liidu eelarvesse, millest on kindel summa eraldatud Euroopa Komisjoni arengukoostöö ja humanitaarabi programmide läbiviimiseks. Rahandusministeeriumi kaudu maksis Eesti EL eelarvesse kantud omavahenditest Euroopa Komisjoni arengukoostöö ja humanitaarabi tegevuste toetuseks 2007. aastal 9,1 miljonit, 2008. aastal 8,7 miljonit, 2009. aastal 9,2 ja 2010. aastal 8,4 miljonit eurot.

Selle kaudu toetab Eesti Euroopa Komisjoni tegevusi kõikides maailma vaesemates piirkondades - ka Aafrikas.

Eesti multilateraalse arengukoostöö kogusumma 2010. aastal oli 10,5 miljonit eurot. Suurima osa sellest moodustab sissemakse Euroopa Liidu eelarvesse, sellele järgnevad vabatahtlikud annetused erinevatele ÜRO hallatavatele agentuuridele ja fondidele. Kui 2006. aastal moodustas mitmepoolne koostöö Eesti ametlikust arenguabist 86%, 2007. aastal 84% ja 2008. aastal 71%, siis 2009. aastal tõusis mitmepoolse arengukoostöö osakaal taas 80% peale. Kuna mitmepoolsed organisatsioonid suudavad sageli tulemuslikumalt arenguprobleeme lahendada riikide ressursside ja teadmiste ühendamise kaudu, on väikeriigi võimekuse seisukohalt mitmepoolse arengukoostöö osakaal 70-80% igati optimaalne.

Humanitaarabi

Lisaks partnerriikide majandusliku ja sotsiaalse arengu toetamisele aitab Eesti vastavalt oma võimalustele ka neid maailma riike, mida on tabanud looduskatastroofid või relvakonfliktid. Enamik Eesti humanitaarabi panusest on abivajajateni jõudnud rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu (ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet – UNHCR, Rahvusvaheline Punase Risti Komitee – ICRC ja ÜRO Lastefond – UNICEF), kuna rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad kannatanud riikides tunnevad kohalikke olusid, mistõttu nad suudavad erinevate doonorite panuseid ühendades kiiresti ja asjakohaselt reageerida.  2009. ja 2010. aastal toetasime nii pikaajalisi ja keerukaid hädaolukordi Sudaanis, Sri Lankal, Gazas, kui ka loodukatastroofides kannatanud riike nagu Namiibia, Indoneesia, El Salvador ja Pakistan.

2009. aastal toetas Eesti Välisministeerium Palestiina omavalitsust 1 miljoni krooniga pärast Gaza sektori pommitamist Iisraeli sõjaväe poolt ja tegi ÜRO lastefondi UNICEF kaudu 1,05 miljonilise vabatahtliku annetuse ka Gaza tsiviilelanikkonnale. Punase Risti Föderatsiooni kaudu toetas Eesti Välisministeerium Indoneesia maavärina tõttu kannatada saanud piirkondi samuti 1 miljoni krooni ulatuses, saates ühtlasi regiooni ka Eesti Päästemeeskonna spetsialisti, kelle ülesanne oli ÜRO katastroofi hindamis- ja koordineerimismeeskonna (UNDAC) infotehnoloogiline ja sidealane toetus. Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) kaudu toetas Eesti 1 miljoni krooniga ka Pakistani, kus tsiviilelanikkond kannatab Swati piirkonnas aset leidvate Pakistani valitsusvägede ja mässuliste kokkupõrgete tõttu. Eesti humanitaarabi jõudis veel teiste hulgas Namiibia, Moldova, Gruusia, Valgevene ja Ugandani.

Lisaks rahalistele panustele osutab Eesti abi ka ekspertide lähetamise ja varustuse annetamisega. Eesti Päästemeeskond käis esmakordselt 2005. aastal kahel välismissioonil: Indoneesias tsunami  ja Pakistanis maavärina ohvreid abistamas. 2010. aastal oli suurim välismissioon maavärinas kannatanute abistamine Haitil, samuti abistasid Päästemeeskonna liikmed üleujutusohvreid Pakistanis ja Moldovas ning ulatusliku metsatulekahju ohjamisel Venemaal.

Rahalised vahendid

Esmakordselt planeeriti Vabariigi Valitsuse reservist 0,44 miljonit eurot teiste riikide arengu toetamiseks 1998. aastal. Alates 2004. aastast on arengukoostöö elluviimiseks ja humanitaarabi andmiseks vahendid ette nähtud välisministeeriumi eelarves.

Ajavahemikus 1998 - 2003 oli Vabariigi Valitsuse reservis arengu- ja humanitaarabi finantseerimiseks (vahendid kasutamiseks läbi Välisministeeriumi) igal aastal ette nähtud 0,44 miljonit eurot. Aastatel 2004 – 2010 on välisministeeriumile arengukoostöö ja humanitaarabi elluviimiseks eraldatud eelarve kasvanud ligikaudu 5 korda, ulatudes 2010. aastal 2,8 miljoni euroni.

Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi vahendite kogusumma, mis arvestab ka teiste ministeeriumite eelarvetest tehtavaid arengukoostööks loetavaid tegevusi, oli 2010. aastal 14,1 miljonit eurot ehk 0,1% rahvuslikust koguproduktist (RKP). Suure osa (ligikaudu 74%; 8,4 mln eurot) sellest summast moodustab Eesti Euroopa Liidu eelarve sissemakse Euroopa Komisjoni arengukoostöö programmi. 2010 suvel otsustas VV seada arengukoostööks suunatavate vahendite suuruse osas eesmärgiks jõuda aastaks 2015 vähemalt 0,17%-ni RKP-st.

Kas teadsid, et...?

• 1 miljard inimest peab hakkama saama alla 1$ päevas, 3 miljardit alla 2$ päevas.
• 20 % arenenud riikide elanikest tarbib 86 % kogu maailma kaupadest ning saab 74 % kogu maailma tuludest.
• 2 miljardil inimesel puudub ligipääs elektrile, 3 miljardil sanitaarsüsteemidele.
• Üks kuuendik maailma rahvastikust kannatab joogivee puuduse all.
• 12 % maailma rahvastikust kasutab planeedi veest ära 85 %.
• 790 miljonit inimest kannatavad pideva alatoitumuse all, neist ligikaudu 2/3 on pärit Aasiast.
• iga päev sureb nälja tõttu 16 000 last, ehk üks laps iga 5 sekundi tagant.
• viimase 15 aastaga on nälga suudetud vähendada vaid 2 %.
• 46 protsendil arenguriikides elavatest tüdrukutest puudub ligipääs algharidusele.
  Üldise alghariduse tagamine kõigile läheks aastas maksma 10 miljardit USA dollarit, see on umbes pool summast, mida ameeriklased kulutavad jäätise ostmiseks.
• 1 miljard inimest maailma rahvastikust on kirjaoskamatud, neist 2/3 on naised.
• arenguriikides sureb sünnitusel 1 ema 48st.
• risk, et naine raseduse või sünnituse tagajärjel sureb, on arenguriikides 175 korda kõrgem kui arenenud riikides.
• iga päev sureb vaesuse tõttu 30 000 last.
• 10 miljonit last sureb enne viiendat eluaastat: Aafrikas sureb enne viiendat eluaastat 18 %, arenenud riikides 0,6 % lastest.
• igas minutis sureb AIDSi 5 inimest, neist 4 Aafrikas.
• igas minutis sureb 4 inimest tuberkuloosi tagajärjel.
   

Lisainfot leiab aadressil:
Arengukoostöö Ümarlaud http://www.terveilm.net

Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi