Eesti Läänemeremaade Nõukogus

Viimati uuendatud: 10.05.2013

Council of the Baltic Sea States, CBSS

Läänemeremaade Nõukogu (LMN) loodi 1992. aasta märtsis kui Kopenhaagenis kohtusid Taani ja Saksa välisministrite kutsel Soome, Rootsi, Norra, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Venemaa välisministrid ning Euroopa Komisjoni esindajad. Kohtumise eesmärgiks oli tugevdada ja tihendada vastastikust koostööd Läänemere-äärsete riikide vahel.

Välisministrite kohtumise lõppdokumendina kinnitati Kopenhaageni deklaratsioon, mis sai aluseks Läänemeremaade Nõukogu (LMN, CBSS - Council of the Baltic Sea States) asutamisele. Island liitus Läänemeremaade Nõukoguga 1995. aasta maikuus Gdanskis toimunud välisministrite kohtumisel. 12. liikmena osaleb LMNi töös Euroopa Komisjon.

LMNi koostöös osaleb tänaseks päevaks ka 10 vaatlejariiki: Ukraina, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Slovakkia Hispaania, Rumeenia ja Valgevene.

LMNi kõrgeim põhikirjajärgne tööorgan on välisministrite istung. Välisministrite istungid toimuvad iga kahe aasta tagant. Seni viimane arvult 17. LMN välisministrite kohtumine toimus 5. veebruaril 2012 Plönis, Saksamaal. Tegemist oli erakorralise välisministrite kohtumisega tähistamaks LMN loomise kahekümnendat aastapäeva. Kohtumisel Plönis sai välisministrite poole heaks kiidetud ka regiooni energiajulgeolekut käsitlev deklaratsioon.
Järgmine LMN välisministrite kohtumine toimub 2013. a. juunis Venemaal, Kaliningradis.

Välisministrid kohtumisel Plönis, 5. veebruaril 2012.

Läänemeremaade valitsusjuhtide tippkohtumised toimuvad kord kahe aasta jooksul. Kohtumised ei ole LMNi ametlik struktuuriline koostisosa, küll aga on need poliitiliseks ja tööalaseks suuna-andjaks. Kuna LMNi osa regionaalse koostöö koordineerijana on kasvanud, on suurenemas ka valitsusjuhtide tippkohtumiste määrav roll LMNi arengus ja organisatsiooni töö hindamisel.

Tippkohtumisi on toimunud üheksa: Visbys (3.-4. mai 1996), Riias (22.-23. jaanuaril 1998), Koldingis (12.-13. aprillil 2000), Peterburis (10. juunil 2002), Laulasmaal (Eesti eesistumise lõpus 21. juunil 2004), Reykjavikis (7.-8. juunil 2006), Riias (3.-4.juunil 2008), Vilniuses (1.-2. juunil 2010) ja Stralsundis, (30.-31. mail 2012). Järgmine LMNi valitsusjuhtide korraline tippkohtumine toimub 2014. aastal Soomes.

Valitsusjuhid tippkohtumisel Stralsundis, 31. mail 2012

Eesistuja deklaratsioon LMN peaministrite kohtumisel Stralsundis 21.05.2012

LMNi olulisemad koostöösuunad võeti vastu Läti eesistumise ajal 2008. aastal, mil käivitus ulatuslik LMNi reformimise programm. Eesmärgiks on muuta organisatsiooni tegevus efektiivsemaks, enam ekspertide koostööle tuginevaks ning projektipõhiseks, samuti paremini koordineerida koostööd teiste võrgustikega regioonis. 3.-4.juunil 2008 toimunud valitsusjuhtide kohtumisel kinnitati LMNi pikaajalised tulevikuprioriteedid, milleks on:

Keskkond
Majanduslik areng
Energia
Haridus ja kultuur
Tsiviilühiskonna turvalisus

LMN Riia tippkohtumise deklaratsioon, millega käivitus LMN reformiprogramm.

Välisministrite istungite vahelisel ajal korraldab Läänemeremaade Nõukogu tööd Vanemametnike Komitee (VAK, CSO - Committee of Senior Officials), mis koguneb keskmiselt kord kuus. Komitee on peamine institutsioon, mis koordineerib töögruppide tegevust ja keskne organ, kuhu koondub informatsioon regioonis eri valdkondades toimuvast koostööst.

Eesistujariigi abistamiseks loodi 1998. a. sügisel LMNi Alaline Sekretariaat asukohaga Stockholmis. Sekretariaadi ülesanne on abistada eesistujat tehnilises, organisatoorses ja analüütilises töös. Lisaks süstematiseerib ja säilitab Sekretariaat institutsiooni tegevusega seotud dokumente, annab välja infolehte "Baltinfo" ja haldab LMNi kodulehekülge http://www.cbss.org.

LMN institutsiooni töö üldise järjepidevuse ja sujuvuse tagamiseks kasutatakse nn troika formaati, mis koosneb eelmisest, ametis olevast ja tulevasest eesistujariigist. Praegu kuuluvad troikasse Saksamaa, Venemaa ja Soome.

LMNi eesistumine toimub aastaste juulikuus algavate ja juunikuuga lõppevate perioodide kaupa. Eesistujariigi välisminister on nõukogu töö poliitiline organiseerija, samuti juhib ta nõukogu tööd. Eesistuja määrab aasta töö põhisuunad oma eesistumisprogrammiga.

Alates 2012 juulist LMN on eesistuja Venemaa. Venemaa on seadnud oma peamisteks prioriteetideks neli koostööteemat:

koostöö edasiarendamise moderniseerimise ja innovatsiooni valdkonnas
avaliku ja erasektori partnerluse (PPP) võrgustiku väljaarendamine
sallivuse edendamine võitluses radikalismi ja ekstremismiga
inimestevaheliste kontaktide edendamine, viisarežiimi lihtsustamine.

Venemaa LMN eesistumise täpsem info http://www.cbss-russia.ru/en/

Eesti jaoks on LMN üks paljudest Läänemere piirkonna mitmepoolses valitsustevahelises koostöös tegutsevatest organisatsioonidest. Eesti on LMNi pragmaatilisemaks ja projektipõhisemaks kujundamise üks suuremaid toetajaid. Leiame, et koostöö Läänemere regiooni erinevate koostööformaatide vahel võiks olla nähtavam, rollijaotus selgem ja tegevus koordineeritum. Eestile on oluline LMN-is loodud ja töötav võrgustik ning toimiv poliitilise dialoogi foorum ministrite või valitsusjuhtide kohtumiste raames.

Eesti on olnud LMN eesistujaks aastail 1993-1994 ja 2003-2004. Eesti järgmine LMN eesistumine toimuba vahemikus juuli 2014 – juuni 2015. Eesti lähtub oma eesistumise prioriteetide välja töötamisel järjepidevusest ja kinnitatud Eesti pikaajalistest prioriteetidest nagu keskkond, inimkaubandus, hariduse ja kultuuri ning muinsuskaitse alane koostöö.