Balti Ministrite Nõukogu

2013. aastal on Balti Ministrite Nõukogu eesistujaks Läti, kes on seadnud eesistumisaasta prioriteetideks regiooni konkurentsivõime tõstmise ja ärikeskkonna parandamise, süvendatud koostöö Põhjamaadega ning regionaalsete energeetika- ja transpordiprojektide arendamise.

Kalender 2013

• 30. mai peaministrite mitteametlik kohtumine Riias
• 28. - 29. november  Balti Assamblee ja Balti Nõukogu Riias

Eesti, Läti ja Leedu vaheline täiemahuline koostöö taastati 12. mail 1990, kui Tallinnas Riigikogu Valges Saalis allkirjastati Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi üksmeele ja koostöö deklaratsioon. Nimetatud otsuses tugineti 1934. aastal Genfis sõlmitud üksmeele ja koostöö lepingule ning otsustati moodustada Balti Riikide Nõukogu, et aidata kaasa kolme vabariigi riikliku iseseisvuse täielikule taastamisele. Vaatamata sellele, et Eesti, Läti ja Leedu on praeguseks liitunud Euroopa Liidu ja NATOga, ei ole Balti koostöö oma väärtust kaotanud. Samas on selle koostöö raskuskese nihkunud üha enam koostööle kogu Läänemere piirkonnas, eriti Põhjamaadega NB8 formaadis, Läänemeremaade Nõukogus ja EL Läänemere Strateegia raames. Eesti huvides on paindlik ja laiemaid koostööstruktuure täiendav, mitte dubleeriv koostöö.

Balti koostöö eesistumine vahetub rotatsiooni korras iga kalendriaasta alguses – eesistujariik koordineerib aktiivselt kõigi tasandite koostööd. Käesoleval aastal on eesistujaks Läti, 2014. aastal on Eesti kord.

Koostöö õiguslikud alused

Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi üksmeele ja koostöö deklaratsioon (12. mai 1990)

• Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi parlamentaarse ja valitsustevahelise koostöö kokkuleppes (13. juuni 1994) ning selle täiendus Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi parlamentaarse ja valitsustevahelise koostöö kokkuleppe muutmise protokolli (28. november 2003).
  Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi parlamentaarse ja valitsustevahelise koostöö kokkuleppe mitteametlik konsolideeritud tekst
• BMN põhikiri (vastu võetud 13. juuni 1994, muudetud 28. november 2003)
• Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu vaheline koostööprotokoll (14. aprill 1996) ning selle muutmise protokoll Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu vaheline koostööprotokolli muutmise protokoll
  (28. detsember 2004).
  Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu vahelise koostööprotokolli mitteametlik konsolideeritud tekst (28. detsember 2004)
• Vanemametnike komiteede ja rakkerühmade regulatsioon

Koostöö struktuur

Eesti, Läti ja Leedu valitsustevaheliseks koostöövormiks on Balti Ministrite Nõukogu (BMN), mis töötab allkirjastatud põhikirja alusel ning mille otsused on Balti riikide jaoks siduvad. Peaministrite nõukogu kui BMNi kõrgeim organ sõnastab suunad Balti riikide valitsustevaheliseks koostööks. BMN kohtub peaministrite formaadis 1 kord aastas (tavaliselt toimub kohtumine sügisel), lisaks sellele võib toimuda mitteametlikke kohtumisi.

BMN-i alla on loodud 5 vanemametnike komiteed (energia-, transpordi-, kaitse-, keskkonna- ja siseküsimustes). Komiteed võivad oma töö paremaks korraldamiseks moodustada teatud valdkondade alakomiteesid. Hetkel tegutseb näiteks piirivalveküsimuste alakomitee. Praktikas on vanemametnike komiteede töö asendumas tavapäraste vajaduspõhiste kohtumisformaatidega vastavas valdkonnas. Suurimad muudatused BMNi struktuuris viidi läbi ulatusliku reformiga, mis algatati 2002. aastal Eesti eesistumise ajal ning mis jõudis lõpule 2005. aastaks. Reformi tingis tööprotsessi liialt keerukaks ja bürokraatlikuks muutumine. Balti koostöö koordinatsiooni olid haaratud kõik ministrid, vanemametnike komiteede arv ulatus 21-ni ning kõrgetasemelisi kohtumisi korraldati kaks korda aastas. Eesti, Läti ja Leedu liitumine Euroopa Liidu ja NATOga muutis aga Balti koostööle laiemat raami andvat õiguslikku, poliitilist ja majanduslikku keskkonda vägagi olulisel määral - muutus mitmete küsimuste otsustuspädevus ning ametnikevaheline koostöö oma koostöövaldkonna piires. Reformiga kahanes vanemametnike komiteede arv viieni.

Lisaks vanemametnike komiteedele saavad peaministrid vajadusel moodustada rakkerühmi, mis luuakse teatud ajaks ja konkreetsete ülesannete täitmiseks väljaspool vanemametnike komiteede pädevust. 2010 - 2012eksisteeris terviseküsimuste rakkerühm, mis tegi väga head tööd.

Välisministrid kohtuvad Balti Nõukogu raames, mis on valitsuste ja parlamentide vahelise koostöö formaat. Balti Nõukogu kohtumine toimub Balti Assamblee sügisistungjärgu raames 1 kord aastas. Balti Nõukogul annab roteeruva eesistujariigi välisminister ülevaate Balti Assambleele Balti riikide koostöö kohta eelneval aastal ning plaanide kohta edasiseks.

BMNi raames toimuvaid kohtumisi valmistab ette nö. roteeruv sekretariaat, mis koosneb Balti koostöö eest vastutavatest Eesti, Läti ja Leedu välisministeeriumi ametnikest.

Koostöö parlamentide vahel

Eesti, Läti ja Leedu parlamentaarne koostöö toimub läbi 8. novembril 1991 asutatud Balti Assamblee. Balti Assamblee eesistumine kattub BMNi eesistumisega ja kestab ühe kalendriaasta. Balti Assamblee kohtub kaks korda aastas, nii kevadisel kui sügisesel istungjärgul. Istungite vaheajal koordineerib Balti Assamblee tööd neli korda aastas kogunev presiidium, mille esimees on eesistujariigi Balti Assamblee delegatsiooni juht. 

Koostöö presidentide vahel

12. mail 1991 Tallinnas kohtunud Eesti, Läti ja Leedu Ülemnõukogude esimeeste kohtumisel loodud Balti Riikide Nõukogu oligi mõeldud koostööfoorumiks tolleaegsetele riigipeadele. Esialgset nimetust kasutati ka hilisemate presidentide kokkusaamiste puhul. 18. novembril 1993 kinnitasid presidendid statuudi, millega nende koostööformaat nimetati ümber Balti Nõukoguks. Kuivõrd sama nime hakkas kasutama ka Balti Assamblee ja BMN ühisfoorum, siis on riigipead segaduste vältimiseks loobunud oma kohtumisi selle nimega markeerimast. Presidentide kohtumisi on nimetatud ka Balti Presidentide Nõukoguks.