Eesti eesistumine Balti Ministrite Nõukogus 2011

Eesti eesistumine 2011

Eesti on seadnud oma eesistumisaasta läbivateks prioriteetvaldkondadeks on energia, transpordi ja teadmistepõhise majanduse. Lisaks soovib Eesti jätkata Läti poolt algatatud arutelu vanemametnike komiteede efektiivsuse üle.

Eesti eesistumise kalender

• Peaministrite mitteametlik kohtumine 10.-11. veebruaril 2011 Vihulas
• Balti Assamblee poolt korraldatav seminar „Inimkapital ja teadmistepõhine majandus“ 11. veebruaril 2011 Tallinnas
• Balti Assamblee poolt korraldatav seminar sise- ja välisjulgeoleku teemadel 13. mail 2011 Tallinnas
• BMN peaministrite ametlik kohtumine 10. novembril 2011

Peaministrite ühisavaldus (EN)
Vihula kohtumise järeltegevuste kokkuvõte (EN)
Innovatsioon, teadmistepõhine majandus ja digitaalne siseturg. K Kasemetsa ettekanne peaministrite kohtumisel 10.11.2011 (EN)

• Balti Assamblee 20. aastapäeva tähistamine 24. novembril 2011
• Balti Nõukogu 25. novembril 2011

Eesti, Läti ja Leedu vaheline täiemahuline koostöö taastati 12. mail 1990, kui Tallinnas Riigikogu Valges Saalis allkirjastati Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi üksmeele ja koostöö deklaratsioon. Nimetatud otsuses tugineti 1934. aastal Genfis sõlmitud üksmeele ja koostöö lepingule ning otsustati moodustada Balti Riikide Nõukogu, et aidata kaasa kolme vabariigi riikliku iseseisvuse täielikule taastamisele. Vaatamata sellele, et Eesti, Läti ja Leedu on praeguseks liitunud Euroopa Liidu ja NATOga, ei ole Balti koostöö oma väärtust kaotanud. Samas on selle koostöö raskuskese nihkunud üha enam koostööle kogu Läänemere piirkonnas, eriti Põhjamaadega NB8 formaadis, Läänemeremaade Nõukogus ja EL Läänemere Strateegia raames. Eesti huvides on paindlik ja laiemaid koostööstruktuure täiendav, mitte dubleeriv koostöö.

Balti koostöö eesistumine vahetub rotatsiooni korras iga kalendriaasta alguses – eesistujariik juhib aktiivselt kõigi tasandite koostööd. 2010. aastal oli eesistujaks Läti, käesoleval aastal Eesti ning 2012. aastal Leedu.

Koostöö õiguslikud alused

• Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi üksmeele ja koostöö deklaratsioon (12. mai 1990)
• Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi parlamentaarse ja valitsustevahelise koostöö kokkuleppes (13. juunil 1994) ning selle täiendus Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi parlamentaarse ja valitsustevahelise koostöö kokkuleppe muutmise protokolli (28. novembril 2003).
  Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi parlamentaarse ja valitsustevahelise koostöö kokkuleppe mitteametlik konsolideeritud tekst
• BMN põhikiri (vastu võetud 13. juuni 1994, muudetud 28. novembril 2003)
• Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu vaheline koostööprotokoll (14. aprillil 1996) ning selle muutmise protokoll Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu vaheline koostööprotokolli muutmise protokoll
  (28. detsember 2004).
  Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu vahelise koostööprotokolli mitteametlik konsolideeritud tekst
• Vanemametnike komiteede ja rakkerühmade regulatsioon

Koostöö struktuur

Valitsustevaheliseks koostöövormiks on Balti Ministrite Nõukogu (BMN), mis töötab allkirjastatud põhikirja alusel ning mille otsused on Balti riikide jaoks siduvad. Peaministrite nõukogu kui BMNi kõrgeim organ sõnastab suunad Balti riikide valitsustevaheliseks koostööks. BMN kohtub peaministrite formaadis 1 kord aastas (tavaliselt toimub kohtumine sügisel), lisaks sellele võib toimuda mitteametlikke kohtumisi.

BMN-i alla on loodud 5 vanemametnike komiteed (energia-, transpordi-, kaitse-, keskkonna- ja siseküsimustes). Komiteed võivad oma töö paremaks korraldamiseks moodustada teatud valdkondade alakomiteesid. Hetkel tegutseb näiteks Piirivalveküsimuste alakomitee. Suurimad muudatused BMNi struktuuris viidi läbi ulatusliku reformiga, mis algatati 2002. aastal Eesti eesistumise ajal ning mis jõudis lõpule 2005. aastaks. Reformi tingis tööprotsessi liialt keerukaks ja bürokraatlikuks muutumine. Balti koostöö koordinatsiooni olid haaratud kõik ministrid, vanemametnike komiteede arv ulatus 21-ni ning kõrgetasemelisi kohtumisi korraldati kaks korda aastas. Eesti, Läti ja Leedu liitumine Euroopa Liidu ja NATOga muutis aga Balti koostööle laiemat raami andvat õiguslikku, poliitilist ja majanduslikku keskkonda vägagi olulisel määral - muutus mitmete küsimuste otsustuspädevus ning ametnikevaheline koostöö oma koostöövaldkonna piires. Reformiga kahanes vanemametnike komiteede arv viieni.

Lisaks vanemametnike komiteedele saavad peaministrid vajadusel moodustada rakkerühmi, mis luuakse teatud ajaks ja konkreetsete ülesannete täitmiseks väljaspool vanemametnike komiteede pädevust. Hetkel eksisteerib üks rakkerühm - sotsiaalküsimuste rakkerühm - mis loodi 2010 septembris.

Välisministrite tasemel toimuvat koostööd nimetatakse Balti koostöönõukoguks. Balti koostöönõukogu kohtumist otseselt praktikas ei toimu. Välisministrid kohtuvad praktikas Balti Nõukogu formaadis, mis on valitsuste ja parlamentide vahelise koostöö formaat. Sisuliselt on tegemist seega Balti Assamblee ning BMN koostöönõukogu ühisformaadiga. Balti Nõukogu kohtumine toimub Balti Assamblee sügisistungjärgu raames 1 kord aastas. Balti Nõukogul annab koostöönõukogu esimees (st. roteeruva eesistujariigi välisminister) ülevaate Balti Assambleele Balti riikide koostöö kohta eelneval aastal ning plaanide kohta edasiseks.

BMNi tööd korraldab nö. roteeruv sekretariaat, mis koosneb Balti koostöö eest vastutavatest Eesti, Läti ja Leedu välisministeeriumi ametnikest ning mis valmistab ette peaministrite nõukogu ja koostöönõukogu kohtumisi.

Parlamentidevaheline koostöö

Eesti, Läti ja Leedu parlamentaarne koostöö toimub läbi 8. novembril 1991 asutatud Balti Assamblee. Balti Assamblee eesistumine kattub BMNi eesistumisega ja kestab ühe kalendriaasta. Balti Assamblee kohtub kaks korda aastas, nii kevadisel kui sügisesel istungjärgul, istungite vaheajal koordineerib Balti Assamblee tööd neli korda aastas kogunev presiidium, mille esimees on eesistujariigi Balti Assamblee delegatsiooni juht. Alanud on Balti Assamblee reform, mis peab muutma Balti Assamblee efektiivsemaks ning tõstma selle organisatsiooni rolli regiooni sõlmküsimuste lahendamisel.

Koostöö presidentide vahel

12. mail 1991 Tallinnas kohtunud Eesti, Läti ja Leedu Ülemnõukogude esimeeste kohtumisel loodud Balti Riikide Nõukogu oligi mõeldud koostööfoorumiks tolleaegsetele riigipeadele. Esialgset nimetust kasutati ka hilisemate presidentide kokkusaamiste puhul. 18. novembril 1993 kinnitasid presidendid statuudi, millega nende koostööformaat nimetati ümber Balti Nõukoguks. Kuivõrd sama nime hakkas kasutama ka Balti Assamblee ja BMN ühisfoorum, siis on riigipead segaduste vältimiseks loobunud oma kohtumisi selle nimega markeerimast. Presidentide kohtumisi on nimetatud ka Balti Presidentide Nõukoguks.