Seletuskiri Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)" kohta

Riigikogu otsuse eelnõuga kiidetakse heaks "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)".

Praegu kehtiva "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused" kiitis Riigikogu heaks 6. märtsil 2001. a otsusega (RT I 2001, 24, 134).

Julgeolekupoliitika aluste eesmärk ja uuendamise põhjused

Julgeolekupoliitika alused sisaldavad Vabariigi Valitsuse üldhinnangut Eesti Vabariigi julgeolekukeskkonnale, millest lähtuvalt määratletakse julgeolekupoliitika eesmärk ja põhisuunad. Julgeolekupoliitika aluste uuendamise vajadus tuleneb Eesti julgeolekukeskkonna muutumisest seoses liitumisega NATO ja Euroopa Liiduga ning lähtuvalt riigi liikmekohustustest mõlemas organisatsioonis.

2001. aastal Riigikogus heaks kiidetud "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused" kajastas Eesti julgeolekukeskkonda enne NATO ja Euroopa Liiduga liitumist.

Julgeolekupoliitika alused on põhimõtteline raamdokument, dokumendi heakskiitmine loob üldise raamistiku riigi julgeolekupoliitika paremaks koordineerimiseks ja edasiarendamiseks, samuti eri ametkondade arengukavade väljatöötamiseks kitsamates valdkondades. Teisalt on tegemist olulise välispoliitilise dokumendiga, mis käsitleb Eesti tegevust rahvusvahelises poliitikas.

Julgeolekupoliitika alused on jagatud nelja peatükki. Esimeses peatükis määratletakse Eesti julgeolekupoliitika eesmärk ja põhisuunad, kirjeldatakse Eesti rahvusvahelist seisundit ning riigi julgeolekut potentsiaalselt kahjustavaid julgeolekuohte. Riigi julgeolek tagatakse seaduse alusel ja korras kõigi välis- ja sisepoliitiliste vahenditega.

Teises peatükis käsitletakse välispoliitilist tegevust riigi julgeoleku tagamisel ning selles on eraldi välja toodud Eesti kõik olulisemad välispoliitilised tegevussuunad. Peamised välispoliitilised tegevussuunad, millega Eesti julgeolekut tagatakse, on liikmesus NATOs ja Euroopa Liidus, edukad kahepoolsed suhted liitlastega, regionaalne koostöö ja selle arendamine Läänemere regioonis ning tegevus teistes rahvusvahelistes organisatsioonides.

Olulist rolli riigi julgeoleku tagamisel omavad julgeolekupoliitika sõjalised aspektid, mida käsitletakse dokumendi kolmandas peatükis. Lisaks esmasele iseseisvale kaitsevõimele on Eesti kuulumisega NATOsse oluliselt laienenud ka sõjaväeliste struktuuride ülesanded, muuhulgas liitlaste kollektiivse kaitse tagamisel ja riigi välispoliitiliste eesmärkide toetamisel.

Neljandas peatükis käsitletakse riigi sisejulgeoleku tagamist. Sisejulgeoleku tagamine on Eesti julgeolekupoliitika oluline osa: muutunud rahvusvahelises keskkonnas on sisemised ohud tihti põhjustatud välistest teguritest mistõttu on sisejulgeolekul suur olulisus riigi julgeoleku, sealhulgas rahva turvalisuse, tagamises.

Julgeolekupoliitika aluste koostamine ja arutamine

"Rahuaja riigikaitse seaduse muutmise seadusega", mis jõustus 27. mail 2004, muudeti "Rahuaja riigikaitse seadust", mistõttu muutus ka julgeolekupoliitika aluste menetlemise kord. "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika aluste (2004)" menetlemisel lähtuti "Rahuaja riigikaitse seaduse" §-s 26 sätestatud uutest nõuetest, arvestusega, et selleks hetkeks, kui "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)" Riigikogule arutamiseks esitatakse, on "Rahuaja riigikaitse seaduse" muudatused juba jõustunud.

Vabariigi Valitsus on arutanud "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika aluste (2004)" eelnõud oma kabinetinõupidamistel 18. märtsil ja 22. aprillil 2004. a. "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)"on kooskõlastatud kõigi ministeeriumide ja teiste asjaomaste institutsioonidega. Julgeolekupoliitika aluste koostamisel on peetud konsultatsioone Riigikogu riigikaitse- ja väliskomisjoniga. Välisminister ja kaitseminister kuulasid ära Riigikogu riigikaitse- ja väliskomisjoni seisukohad 20. mail 2004. a toimunud komisjonide ühisistungil. Mitmete komisjonide poolt esitatud märkustega on dokumenti koostades arvestatud. Vastavalt komisjonide seisukohtadele on näiteks eraldi rõhutatud Kaitseliidu ja tema allorganisatsioonide rolli sõjalise riigikaitse ühiskondliku baasi laiendamisel (peatükk 3.1) ja paremini selgitatud riigi suveräänsuse demonstratsiooni mõistet (peatükk 3.2).

"Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)" koostas ametkondadevaheline töörühm, mida juhtis Välisministeeriumi asekantsler ja poliitika planeerimise osakonna peadirektor Raul Mälk. Töörühma olid kaasatud Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Riigikantselei koordinatsioonibüroo, Teabeameti ja Kaitsepolitseiameti esindajad.

Riigikogu otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna analüüsibüroo referent Jonatan Vseviov (6 317 172, jonatan.vseviov@mfa.ee) ning juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse ja õigusloome büroo ata_ee Moonika Rosme (6 317 423, moonika.rosme@mfa.ee).

Kristiina Ojuland
Välisminister

Mati Vaarmann
Asekantsler kantsleri ülesannetes
27. mai 2004