Eesti Euroopa Nõukogus

Eesti sai ENi liikmeks 14. mail 1993.

EV ALALINE ESINDUS EUROOPA NÕUKOGU JUURES
Représentation permanente de l'Estonie auprès du Conseil de l'Europe
16, allée Spach
67 000 Strasbourg
Prantsusmaa
tel (33) 388 36 25 71
faks (33) 388 24 02 65
e-post: Mission.CE@mfa.ee
http://www.ceest.sdv.fr

Eestit on esindanud ENi juures järgmised saadikud:
1995–1999 suursaadik Karin Jaani;
1999–2003 suursaadik Ants Frosch;
2003–2006 suursaadik Alar Streimann;
2007–2011 suursaadik Sulev Kannike;
alates 2011 suursaadik Gea Rennel.

Organisatsiooniga liitumisest alates on EN oluliselt mõjutanud ka Eesti sisepoliitikat ja seadusandlust. Eesti õigusaktide väljatöötamisse kaasati ENi eksperte, et tagada seaduste vastavus ENi normidega. Kesk- ja Ida Euroopa riikidest oli Eesti esimene, kelle kohustuste täitmise järelevalve ENPA lõpetas (30. jaanuaril 1997). ENPA järelevalve ehk monitooring tähendab uute liikmesriikide organisatsiooniga ühinemisel võetud kohustuste täitmise jälgimist (selline menetlus seati sisse 1990ndatel). Monitooringule järgnes järelmonitooring ehk monitooringujärgne dialoog, mis Eesti puhul keskendus kolmele valdkonnale: 1) pagulaste kohtlemine ja vanglate reform; 2) surmanuhtlusevastane kampaania; 3) eesti keele kui võõrkeele õppe täiustamine. 19. detsembril 2000 soovitas monitooringukomitee ENPA-l lugeda dialoog Eestiga lõpetatuks.

Eestile oli ENi konventsioonidega ühinemine ja sellele järgnev kohustuste täitmise kontroll väga suure tähtsusega ka ELiga ühinemise ettevalmistamisel, kuna see oli abiks mitme ELi kriteeriumi täitmisel. Seega võib öelda, et Eesti õiguskord on tänu ENile arenenud kiiremini ja paremas kooskõlas rahvusvaheliste lepingute ja tavadega.

Praegu osalevad Eesti eksperdid paljude ENi komiteede, alakomiteede ja töörühmade töös, mis tegelevad konventsioonide ettevalmistamise või nende täitmise järelevalvega. Eestilt oodatakse toetust ja ekspertabi ENi programmide elluviimisel teistes liikmesriikides ning samuti Eesti arengukogemuse vahendamist. Eestile on jätkuvalt oluline ühise õigusruumi laiendamine, ENi konventsioonidele allakirjutamine ja nende ratifitseerimine ning sellele järgnev kontroll (monitooring).

Eesti hindab ENi eelkõige kui normatiivset ehk norme loovat ja nende täitmist kontrollivat organisatsiooni. Tõhus järelevalve on ENi autoriteedi parim tagatis. Kõikidelt liikmesriikidelt tuleb nõuda liikmekssaamisel võetud kohustuste täitmist võrdsetel alustel.

3. maist 7. novembrini 1996 oli Eesti ENi ministrite komitee eesistuja (suursaadikuks oli siis Karin Jaani). Eesti eesistumise ajal sai Horvaatiast EN 40. liikmesriik, samuti oli meie tollase eesistumise prioriteediks aidata kaasa Lõuna-Kaukaasia riikide lähenemisele ENile. Nüüdseks on Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan juba üle 10 aasta ENi liikmed. Eesistumise ajal kinkis Eesti ENile valge Estonia klaveri, mis tänini seisab MK fuajees ning leiab kasutust seal korraldatavate ürituste ajal. Järgmine eesistumine ootab Eestit mais 2018.