Eesti osalemine WTOs
Eesti sai 13. novembril 1999 WTO 135ndaks liikmeks. Organisatsiooni täisliikmena lülitus Eesti WTO igapäevatöösse. Lisaks WTO nõukogude, komiteede ja töögruppide regulaarsetele istungitele, võtab Eesti sellest ajast peale osa mitmepoolsetest läbirääkimistest (näiteks põllumajandus ja teenustekaubandus), uute liikmete ühinemisprotsessist ja täidab WTO liikmeks saamisel võetud kohustusi. Eesti kaubandushuvisid arvestades on üheks tähelepanuväärseks töösuunaks osalemine läbirääkimistel WTOga ühinemisprotsessis olevate riikidega, kellest suur osa on Eestile olulisteks kaubanduspartneriteks. Nendeks on eelkõige olnud SRÜ riigid, kellest mitmed, sealhulgas Venemaa, on praeguseks WTOga liitunud.
Alates 1. maist 2004. a. osaleb Eesti kui Euroopa Liidu liige mitmepoolses kaubandussüsteemis ja WTO töös läbi Euroopa Liidu struktuuride. Seoses meie ühinemisega tolliliiduga oleme võtnud üle kõik ELi kohustused ja õigused WTO-s. Oleme küll jätkuvalt WTO liikmed, kuid meid esindab läbirääkimistel Euroopa Komisjon, kelle pädevuses on kogu Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitika oma instrumentidega. Euroopa Komisjoni mandaat läbirääkimisteks tuleb liikmesriikidelt ning nende läbirääkimiste pidamise aluseks olev ühispositsioon lepitakse kokku Euroopa Liidu Nõukogu töögrupis - Kaubanduskomitee, mis tegeleb kõikide Euroopa Liitu puudutavate väliskaubandusküsimustega.
Eesti WTOga ühinemise protsess
Eesti osalemine mitmepoolses kaubandussüsteemis algas vaatlejaliikme staatusega Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe (GATT) juures 1992.a. juunis. 1994.a. märtsis esitas Eesti avalduse GATTiga (alates 1995. a. Maailma Kaubandusorganisatsioon) ühinemiseks. Eesti ühinemistaotluse läbivaatamiseks moodustati toimkond, mille juhiks määrati Austraalia esinduse juht, suursaadik D. Kenyon.
Eesti delegatsioon WTOga ühinemise ettevalmistamiseks ning vastavate läbirääkimiste pidamiseks moodustati Vabariigi Valitsuse korraldusega veebruaris 1995. a. Delegatsiooni juhiks määrati välisministeeriumi asekantsler Priit Kolbre, alates juunist 1998. a. välisministeeriumi asekantsler Clyde Kull. Delegatsiooni kuulusid majandusministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, rahandus-ministeeriumi, välisministeeriumi, patendiameti ja tolliameti esindajad.
WTOga ühinemise läbirääkimised toimusid nii mitme- kui kahepoolselt. Eesti WTOga ühinemise toimkonnas osales 20 WTO liiget, kellest 11 pidas Eestiga ka kahepoolseid läbirääkimisi.
Mitmepoolsete läbirääkimiste objektiks oli Eesti seadusandluse vastavus WTO reeglitele, Eesti poolt võetavad kohustused ning omamaine toetus ja ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kahepoolsed läbirääkimised toimusid tööstus- ja põllumajandustoodete tollitariifilagede ning teenuste alal võetavate kohustuste üle. Tollitariifide osas olid kahepoolsete läbirääkimiste partneriteks Austraalia, Jaapan, Kanada, Kõrgõzstan, Mehhiko, Poola, Ungari, USA, Uus-Meremaa ning teenuste osas Euroopa Liit, Jaapan, Kanada, Poola, Šveits ja USA.
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
