WTO struktuur
WTO peakorter: Genf, Šveits
Asutatud: 1. jaanuaril 1995.a. (Uruguay läbirääkimiste 1986-94 tulemusena)
Liikmed: 158 (02.02.2013 seisuga)
Eelarve: 2012.a. 196 mln CHF
Sekretariaat: 629 inimest
Peadirektor: Pascal Lamy
WTO struktuuri paneb paika asutamislepingu IV artikkel. Kõigi liikmete esindajatest koosnev ministrite konverents (Ministerial conference) on WTO kõrgeim täitevvõimu organ ja tuleb kokku vähemalt kord kahe aasta jooksul. Siiani on toimunud kaheksa WTO Ministrite konverentsi.
| WTO Ministrite konverentsid: | |
| 1996 | Singapur |
| 1998 | Genf |
| 1999 | Seattle |
| 2001 | Doha |
| 2003 | Cancun |
| 2005 | Hongkong |
| 2009 | Genf |
| 2011 | Genf |
| 2013 | Bali 3.-6. detsember |
Ministrite konverents täidab WTO funktsioone ja võtab selleks vajalikke meetmeid. Ministrite konverents on volitatud tegema liikme nõudmisel kõigis küsimustes mistahes mitmepoolse kaubanduslepingu alusel otsuseid vastavalt asutamislepingus ja asjakohases mitmepoolses kaubanduslepingus sisalduvatele spetsiifilistele nõuetele otsuste tegemise kohta. WTO funktsioonid on oma lepingute administreerimine, kaubandusläbirääkimiste foorumi korraldamine, kaubandusvaidluste lahendamine, maailma kaubanduspoliitika jälgimine, tehniline abi ja koolitus arengumaadele, koostöö teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Peanõukogu (General Council) tuleb kokku vastavalt vajadusele ja Ministrite konverentsi kohtumiste vahelisel ajal täidab Peanõukogu talle asutamislepingus määratud ülesannetele lisaks ka Ministrite konverentsi funktsioone. Tegelikult on tegemist siiski ühe WTO koguga, mis koosneb kõigi liikmete esindajatest. Peanõukogu kehtestab oma protseduurireeglid ning kiidab heaks lõikes 7 sätestatud komiteede protseduurireeglid. Peanõukogu võib võtta kolm erinevat kuju:
- peanõukogu
- vaidlusi lahendav kehand (Dispute Settlemet Body)
- kaubanduspoliitika ülevaatuseorgan (Trade Policy Review Body).
Vastavalt vajadusele tuleb peanõukogu kokku, et täita vaidluste lahendamise käsitlusleppes sätestatud vaidluste lahendamise organi kohustusi. Vaidluste lahendamise organ, millel on oma eesistuja, võib kehtestada sellised protseduurireeglid, nagu ta nende kohustuste täitmiseks vajalikuks peab. Peanõukogu tuleb kokku kaubanduspoliitika ülevaatuse organina kui on vaja analüüsida WTO liikme kaubanduspoliitikat.
Peanõukogu üldjuhtimise all tegutseb kolm madalama tasemega nõukogu:
- kaubavahetuse nõukogu (GATT kaubanduslepingute toimimise jälgimine)
- teenuste kaubanduse nõukogu (teenuste kaubanduse üldlepingu - GATS - toimimise jälgimine) ja
- intellektuaalse omandi õiguste kaubandusaspektide nõukogu (intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS) toimimise jälgimine).
Seoses Doha läbirääkimiste vooruga on Doha deklaratsiooniga Peanõukogu üldjuhtimise alla loodud kaubandusläbirääkimiste komitee (TNC – Trade Negotiations Committee). TNC on jaotatud erinevate teemade alusel väiksemateks läbirääkimisorganiteks. TNC eesistujaks on WTO peadirektor, Pascal Lamy.
WTO siseselt on aastate jooksul riikide vahel erinevate teemade ümber välja kujunenud koalitsioonid. Need grupeeringud räägivad läbirääkimistel sageli ühehäälselt läbi sisemiselt määratud koordinaatori või läbirääkimistemeeskonna.
Ülevaatlik joonis WTO struktuurist
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
