WTO funktsioonid

WTO funktsioonid sätestab asutamislepingu III artikkel. Peamisteks WTO eesmärkides on täna:

1. Lepingute rakendamine ja rakendamise jälgimine – WTO aitab kaasa asutamislepingu (Marrakeši lepingu) ja mitmepoolsete kaubanduslepingute rakendamisele, haldamisele ja toimimisele ning nende eesmärkide edendamisele ja tagab mitmepoolsete kaubanduslepingute rakendamise, haldamise ja toimimise raamistiku. Mitmed WTO nõukogud ja komiteed on loodud just erinevate lepingute rakendamise monitooringuks.
    
2. Kaubandusläbirääkimised – WTO tagab foorumi oma liikmete vaheliste läbirääkimiste jaoks mitmepoolsete kaubandussuhete küsimustes, mida on käsitletud asutamislepingus (kaubad, teenused, intellektuaalomandi kaitse), kaubanduse liberaliseerimise küsimustes ja ka lubatud erandite üle. Kaubandusküsimused pole püsiva iseloomuga vaid muutuvad ning seega WTO läbirääkimiste raamistik vajalik nii muutustega kaasaskäimiseks ja nende haaramiseks lepingulisse raamistikku läbi multilateraalsete läbirääkimiste. Vastavalt ministrite konverentsi otsusele võib WTO tagada ka foorumi liikmete vaheliste jätkuläbirääkimiste jaoks mitmepoolsete kaubandussuhete asjus ning raamistiku läbirääkimiste tulemuste rakendamiseks. Hetkel käimasolev Doha läbirääkimistevoor hõlmab suurt hulka selliseid ’“uusi“ kaubandusküsimusi.
    
3. Vaidluste lahendamine: WTO haldab vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitluslepet, nn. vaidluste lahendamise käsitluslepe (DSA - Dispute Settlement Agreement). Vaidlusi lahendav lepe on oluline, et tagada WTO reeglite täitmine ja kaubandussüsteemi stabiilne ja tõrgeteta toimimine.
    
4. Liikmete kaubanduspoliitika ülevaatus – WTO haldab kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismi (TPR - Trade Policy Review), mis sätestatud asutamislepingu Lisas 3. Kõigi WTO liikmete kaubanduspoliitika käib teatud perioodi tagant läbi TPR ülevaatusprotsessist, mille käigus andtakse nii riigi enda kui ka WTO sekretariaadi poolt välja ülevaade riigi kaubanduspoliitikast ja antakse teistele WTO liikmetele esitada riigi kaubanduspoliitika kohta küsimusi. Mehhanismi eesmärk on kaasa aidata mitmepoolsetest kaubanduslepingutest tulenevatest reeglitest, põhimõtetest ja kohustustest kinnipidamisele. TPR mehhanismi ülesandeks on uurida liikme kaubanduspoliitika ja –tavade mõju mitmepoolsele kaubandussüsteemile.
    
5. Kaubanduskompetentsi tõstmine – WTO lepingud sisaldavad eraldi sätteid arengumaadele, sh. pikemad perioodid lepingute rakendamiseks ja lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks, meetmed kaubanduslike võimaluste suurendamiseks, vaidluste lahendamiseks ja tehniliste standartide rakendamiseks. WTO korraldab aastas sadu tehnilise koostöö missioone arengumaadesse ja korraldab iga-aastaseid kursuseid arengumaade valitsusametnikele. Lisaks on loodud WTO ’Aid for Trade’ programm eesmärgiga aidata arenguriikidel arendada oskusi ja infrastruktuuri oma kaubanduse laiendamiseks.
    
6. Laiem dialoog – Maailma majanduspoliitika suuremat järjepidevust silmas pidades teeb WTO asjakohast koostööd Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), Maailmapanga (WB) ja selle asutustega ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. WTO peab regulaarselt dialooge ka riigiväliste organisatsioonide, rahvusparlamentide, meedia ja rahvusvahelise üldsusega WTO erinevate aspektide ja käimasolevate Doha läbirääkimiste vooru üle. Dialoogide eesmärgiks on edendada koostööd ja laiendada teadmisi WTO tegevusest. WTO annab välja ka publikatsioone maailmakaubanduse olukorrast ja iga-aastast kaubandusstatistikat.

Funktsioone suunavad WTO aluspõhimõtted

WTO töö juhindub WTO lepingutest, mis on õiguslikuks aluseks rahvusvahelisele kaubandusele ja kaubanduspoliitikale. Lepingutel on kolm peamist sihti:

• aidata kaubandusel toimida nii vabalt kui võimalik
• liberaliseerida kaubandust täiendavalt uutes läbirääkimiste voorudes
• panna paika vaidluste lahendamise kord, kompensatsioonide nõuded kokkulepete rikkumise eest jne

WTO reeglite aluseks on neli peamist nö. "peab" printsiipi: MFN (most favoured nation), NT (national treatment), sidumiskohustus (bindings) ning koguseliste piirangute keeld (no quantitative restrictions). 4-st "peab" kohustusest tulenevalt on liikmesriikidel lubatud tolle muuta, kuid seda ainult alandamise suunas. Samas on aga sätestatud erandjuhtumid ehk nö. "võib" juhtumid, millal võib tolle ka tõsta ja 4 "peab" printsiipe rikkuda:

Ülderandid:

Avaliku moraali kaitsmine
Inim-, looma- või taimetervise kaitse
Kulla ja hõbeda kaubandus
Vanglatöö toodangu kaubandus
Riiklike ja rahvuslike kunstiliste, ajalooliste ning arheoloogiliste väärtuste kaitse
Taastumatute riiklike maavarade säilitamine
Intellektuaalse omandi kaitse
Kohustuste täitmine, mis on tulenev mistahes riikidevahelisest kaubanduslepingust
Omamaise toorme ekspordi piirangud, mis on vajalikud omamaise tööstuse toormega varustamisel kriisiperioodil
Üldiselt või kohalikult defitsiitsete toodete hankimine ja turustamine

Muud erandid:

Soodustustega kohtlemine
Erikohtlemine arenguriikidele
Regionaalne integratsioon
Turukaitsemeetmed
Dumpingu vastased meetmed
Subsiidiumide vastased meetmed
Julgeoleku erandid
Waiwer - kui kõik liikmed aktsepteerivad palutud erandit, siis võib seda rakendada