Venemaa ühinemine WTOga

Venemaa avaldas soovi Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (GATT) ühinemiseks 1993. aastal. Peale WTO asutamist 1995. aastal jätkusid läbirääkimised juba selle organisatsiooniga ühinemiseks. Kohe peale WTO liikmeks saamist ühines Eesti Venemaa ühinemistoimkonnaga (Working Party on accession). Eesti alustas Venemaaga kohe ka kahepoolseid läbirääkimisi kaupade ja teenuste turulepääsu osas. Eesti jaoks olulisimaks teemaks olid Venemaa poolt 1999. aastast alates Eesti suhtes kehtivad kahekordsed enamsoodustustollimaksu määrad, ehk nn “topelttollid”.

Eesti liitumisel Euroopa Liiduga toimus läbirääkimistes oluline muutus – Eestit hakkas läbirääkimistel esindama kõigi liikmesriikide seisukohti esindav Euroopa Komisjon. Juba 2003. aasta juulis edastas Eesti komisjonile nimekirja omapoolsete prioriteetidega, mis integreeriti Euroopa Liidu ühispositsiooni. Kahepoolsetel läbirääkimistel Venemaaga nii kaupade kui teenuste turulepääsu osas toimus mõlemas sektoris kolm kohtumist, kus Eestil oli võimalus Venemaale esitada meile olulistes valdkondades omapoolseid nõudeid ja ettepanekuid Venemaa turgude avamiseks.

21. mail 2004 allkirjastasid Euroopa Komisjon ja Venemaa kahepoolse protokolli kaupade ja teenuste juurdepääsu osas. Eestile oluliste kaubagruppide osas - näiteks raudteetariifid ja puidule rakendatavad eksporditollitariifid - olid tulemused positiivsed. Vaatamata kokkuleppele hakkas Venemaa 2008. aastast taas toorpuidu eksporditolle tõstma ning Euroopa Liit asus sel teemal uuesti läbi rääkima. 2010. aasta lõpus allkirjastasid Venemaa ja Euroopa Liit uue memorandumi, millega neis küsimustes lahendus leiti. 2010. aastal lõpetas Venemaa kahepoolsed läbirääkimised Ameerika Ühendriikidega. Viimasteks vaidlusalusteks küsimusteks jäid põllumajandustariifid ja –meetmed ning Tolliliidu reeglistiku vastavus WTO lepingutele. Euroopa Liidu ja Venemaa vahel lepiti kahepoolselt viimasel hetkel kokku Venemaa autotööstusesse investeerimise režiimi ühtlustamine WTO reeglitega, puidu ekspordikvootide haldamise süsteem, teenuste kohustuste säilitamine ja toorainete ekspordimaksud. Kõige viimasena 2011. aastal lõpetas Venemaa kahepoolsed läbirääkimised ka Gruusiaga, kes soovis tagada tollikontrolli Venemaa ning Lõuna-Osseetia ja Abhaasia vahelistes piiripunktides.

Multilateraalsete läbirääkimiste (st. Venemaa WTOga ühinemise tingimuste paketi läbirääkimised ühinemistoimkonnas) raames valmis Venemaa ühinemisaruande eelnõu esimene variant 2002. aasta märtsis. Eesti huvid mitmepoolsetel läbirääkimistel olid muuhulgas mitmed tollialased aspektid (sh. tolliväärtuse määramine), sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid puudutav, impordilitsentside väljastamine, energiahinnad ja piiripunktide küsimus. Eesti osales ühinemistoimkonna istungitel väga aktiivselt, esitades hulgaliselt küsimusi nii suuliselt kui kirjalikult. Venemaa ühinemine WTOga toob Venemaa kaubanduspoliitikasse enam liberaalsust ja kasulikke kvalitatiivseid muutuseid, mida ei oleks oodata, kui riik ei liituks WTOga.

Venemaa liitumine WTOga ja Venemaa-Kasahstani-Valgevene loodud tolliliit

2009. a 27. novembril sõlmisid 3 tolliliidu liikmesriiki kokkuleppe tolliliidu ühtsete välistariifide kohta. Lõplikult jõustus Tolliliidu koodeks 5. juulil 2010, 1. jaanuarist 2012 on kolme riigi vahel ühine tollipiirideta majandusruum. Venemaa on võtnud kohustuse avaldada planeeritavad Tolliliidu sisesed seadusandluse muudatused ka välispartneritele ning võimaldada WTO liikmetel enne muudatuste jõustumist mõistliku aja piires neid kommenteerida.

Venemaa liitumisotsus kiideti lõplikult heaks WTO 8. ministrite konverentsil 16. detsembril 2011 Genfis. Venemaa ratifitseeris lepingu 21. juulil 2012 ning kuu aega hiljem, 22. augustil, sai Venemaa Föderatsioon WTO täisliikmeks.

Liitumistingimused

Imporditariifid
Venemaa Föderatsiooni üldine keskmine lõplik seotud maksumäär on 7,6 %.
Tööstuskaupade keskmine lõplik seotud maksumäär on 7,9 %, kuid see varieerub sektorite kaupa.

Peamistele sektoritele kohaldatavad maksumäärad on:

• Infotehnoloogia lepingu alla kuuluvad tooted ja puuvillatooted saavad tollimaksust vabastatud (0%)
• Farmaatsiatoodetele ja meditsiiniseadmetele kohaldatakse 4,3 % suurust maksumäära
• Põllumajandusseadmetele 4,6 %
• Jalatsitele 5 %
• Keemiatoodetele ja ehitusseadmetele 5,2 %
• Masinatele ja seadmetele 6,5%
• Puidu ja paberitoodetele 8%
• Sõidukitele ja nende osadele 9,2%
• Klaasile 11,1%
• Keraamika suhtes 12,2%

Põllumajandustoodete osas on hinnanguline keskmine lõplik seotud maksumäär 11,5 %.

Kohaldatavate maksumäärade erinevused sektoriti on järgmised:

• Taimeõlide suhtes 11,4%
• Piimatoodetele 14,6%
• Riis 20%

Üleminekuperioodid
Erinevatel kaubagruppidel on erinevad üleminekuperioodid. Kolmandikule toodetest rakenduvad lõplikud maksumäärad ühinemise kuupäeval, 3 aastat peale liitumist rakenduvad lõplikud maksumäärad veel veerandile kaupadest. Kõige pikemad üleminekuperioodid rakenduvad sealihale (8 aastat) ning autodele, helikopteritele ja lennukitele (7 aastat).

Tariifikvoodid (TRQ)
Tariifikvoote rakendatakse looma-, kana-, sealiha ning piimatoodetele. Lubatud kvoodi sees imporditud tooteid maksustatakse väiksema tariifiga kui kvooti ületavaid tooteid. Mõned neist tariifkvootidest jaotatakse liikmete vahel ära.

• Loomaliha tariifikvoot on 15% lubatud kvoodi piires imporditud toodetele ning 55% üle lubatud kvoodi imporditud toodete puhul
• Sealiha jaoks on vastavad näitajad 0% ning 65%. Alates 01.01.2020 asendatakse need ühtse (flat top rate) 25%-se tariifikvoodiga sealiha toodetele
• Kanaliha tariifikvoodid: 25% ning 80%
• Piimatoodete tariifikvoodid: 10% ning 15%

Teenuste turulepääs

• Telekommunikatsiooniteenuste väliskapitali (foreign equity) piirang (49%) eemaldatakse 4 aastat peale liitumist.
• Välismaised kindlustusfirmad saavad rajada harukontoreid 9 aastat peale Venemaa liitumist.
• Välispangad võivad rajada harukontoreid Venemaale. Väliskapitalile (foreign equity) pangandussektoris ei ole ülempiiri, kuid üldiseks väliskapitali osaluse (foreign capital participation) määraks pangandussüsteemis on maksimaalselt 50%
• Venemaa avab oma turu täielikult arvutiteenustele ning ehitussektorile, millele hakkab rakenduma kohalike ettevõtetega võrdne kohtlemine (national treatment)
• Samuti mõjutab liitumine transporditeenuseid (k.a meretransport,) jaekaubandusega tegelejaid ning turismisektorit (vaid mõned näited).

EL sõlmis Venemaaga lisaks viis kahepoolset lepingut
Puidu ekspordi tariifikvootide (TRQ) administreerimise osas sõlmiti kaks lepingut – üldine vastastikuse mõistmise memorandum 2010. a detsembris ning tariifkvootide administreerimise protokoll novembris 2011. Protokollis on sätestatud tariifilubade (Quota Authorisation) väljastamise kord: 1) kronoloogilise järjestuse põhimõttel või 2) uute vs traditsiooniliste importijate põhimõttel. Traditsiooniliste importijate hulka arvestatakse need, kes on viimase kahe kvoodiperioodi jooksul (või määratud referentsperioodil) kasutanud kvoote ning on mõlemal perioodil importinud 5000 m3 ulatuses puitu. Traditsioonilised importijad saavad kasutada 70-85% TRQ mahust ning uued importijad 15-30% TRQ mahust. Lisaks sätestatakse leppes ekspordilitsentsid, kasutamata kvootide ümberjaotussüsteem, informatsiooni vahetamine ning monitooring, ülemineku korraldus, vaidluste lahendamine. EL hakkab oma liikmesriikide vahel kvooti jagama ise ning Venemaa sellesse protsessi ei sekku.

Autotööstuse investeeringute režiimi (TRIMs) protokollis sätestatakse Venemaa režiimi WTO reeglitega vastavusse viimine hiljemalt 1. juuliks 2018. Kompensatsioonimehhanism mootorite ja varuosade osas (3% imporditoll) rakendub juhul kui impordimaht langeb alla 2010.a taseme. Samuti määratletakse protokollis kompensatsioonikvootide suurus ja kestvus, vaidluste lahendamise süsteem jms.

Teenuste kohustuste säilitamise protokoll sõlmiti selleks, et Venemaa säilitaks ka peale WTO’ga liitumist Euroopa Liidu ja Venemaa partnerlus- ja koostööleppes (PCA) kokku lepitud põhjalikumad kohustused, eriti mis puudutab rahvusvahelisi meretranspordi teenuseid ning inimesi, kes liiguvad ajutiselt ärieesmärkidel EL ja Venemaa vahet.

Toorainete ekspordimaksude protokolli sõlmimist soovis EL selleks, et vältida uute ekspordimaksude rakendamist toodetele (peamiselt toorainetele), mis ei ole veel WTO liitumisprotokolli nimekirjas.

Lisainfo Venemaa liitumise kohta WTOga:
http://www.wto.org/english/thewto_e/acc_e/a1_russie_e.htm
http://www.wto.org/english/news_e/news11_e/acc_rus_10nov11_e.htm 
http://www.wto.org/english/news_e/pres12_e/pr668_e.htm