SELETUSKIRI välisministri määruse "Eesti Vabariigi alalise esinduse Euroopa Liidu juures põhimäärus" eelnõu kohta

Sissejuhatus

Eelnõu eesmärgiks on kehtestada välisministri määrusega Eesti Vabariigi alalise esinduse Euroopa Liidu juures põhimäärus.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse ja õigusloome büroo direktor Kairi Künka (kairi.kunka@mfa.ee; 637 7431) ja personaliosakonna 1. büroo direktor Erle Ignatjeva (erle.ignatjev@mfa.ee; 637 7327). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna keeleekspert Piret Grigorjeva (piret.grigorjeva@mfa.ee; 637 7409).

Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 46 sätestab ministeeriumi staatuse ja struktuuri ning lõike 41 alusel kuuluvad Välisministeeriumi struktuuri Eesti Vabariigi diplomaatilised esindused, konsulaarasutused ja eriülesannetega missioonid. Välissuhtlemisseaduse § 5 sätestab välisesinduse mõiste, mille alusel Eesti Vabariigi välisesindus on välisriigis asuv Välisministeeriumi struktuuriüksus, kes teostab välissuhtlemist asukohariigis või rahvusvahelises organisatsioonis välissuhtlemisseaduse seaduse, oma põhimääruse ja teiste Eesti Vabariigi õigusaktide alusel ning lähtub oma tegevuses rahvusvahelisest õigusest.  VVS § 47 lõige 2 annab ministrile õiguse kinnitada struktuuriüksuste põhimäärusi, nimetamata, millise õigusaktiga seda teha tuleks. Analoogse õiguse annab ministrile Välisministeeriumi põhimääruse § 46  lõige 1, mis näeb ette, et välisesinduse struktuur ja pädevus sätestatakse välisesinduse põhimääruses, mille kinnitab minister.

Arvestades Eesti Vabariigi alalise esinduse (edaspidi esindus) Euroopa Liidu juures eripära, peab Välisministeerium vajalikuks kinnitada põhimäärus välisministri määrusega, kooskõlastades eelnõu eelnevalt Justiitsministeeriumi hallatava e-õiguse süsteemi kaudu kõikide ministeeriumidega. Kehtivate  õigusaktide kohaselt avaldatakse esinduse põhimäärus Riigi Teatajas.

2006. aasta detsembrikuu seisuga töötab esinduses 31 teiste ametiasutuste esindajat, kelle esindatus on järgmine: Haridus- ja Teadusministeeriumist   2; Justiitsministeeriumist 2; Kaitseministeeriumist 2; Keskkonnaministeeriumist 3; Kultuuriministeeriumist 1; Siseministeeriumist 2; Sotsiaalministeeriumist 3; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist 4; Põllumajandusministeeriumist 4; Rahandusministeeriumist 4; Riigikogust 1; Eesti Pangast 1; Kaitsejõudude Peastaabist 2 ja Välisministeeriumist 45 esindajat. Esinduses töötab erinevatel ametikohtadel kokku 76 inimest. 

Eelnõu koosneb 6 peatükist ja 15 paragrahvist. Esinduse põhimäärus töötati välja paralleelselt välisteenistuse seadusega, et ühtlustada mõisted ja tagada vastavus välisteenistuse seadusele. Põhimääruse koostamisel võeti arvesse Euroopa Liidu sisest töökorraldust ja esindatust.  

1. peatükk  käsitleb üldsätteid, nimetades esinduse asukoha ja üldpõhimõtted, millest esindus lähtub.

2. peatükk sätestab esinduse põhiülesande ning tegevusvaldkonnad. Esinduse tegevus grupeeritakse temaatiliselt järgmistelt:

1) Alaliste esindajate komitee, II osa (prantsuse keeles Comite des Representants Permanents, II partie - edaspidi Coreper II[1]), kuhu kuuluvad EL üldasjad ning välispoliitilised, rahandus-, sise-, justiits – ja tuumaküsimused. Neid tegevusvaldkondi juhib ning selle töö eest vastutab välisesinduse juht.

2) Alaliste esindajate komitee, I osa (prantsuse keeles Comite des Representants Permanents, I partie - edaspidi Coreper I, kuhu kuuluvad majandus-, sotsiaal-, keskkonna-, põllumajandus-, haridus-, teadus- ja kultuuriküsimused. Tegevusvaldkonda juhib esinduse asejuht Coreper I küsimustes.

3) Poliitika- ja julgeolekukomitee (inglise keeles  Political and Security Committee, edaspidi PSC), kuhu kuuluvad Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP), sh EL kaitsepoliitika (EKP). Tegevusvaldkonda juhib erakorraline ja täievoliline suursaadik Poliitika- ja Julgeolekukomitees (edaspidi PSC saadik), esinduse asejuht PSC küsimustes.

3. peatükk  reguleerib esinduse koosseisu, struktuuri ning struktuuriüksuste ülesandeid.  Esinduse koosseisu moodustavad Välisministeeriumi ja lähetajaministeeriumi või nende valitsemisala asutuste diplomaatilistel ja muudel ametikohtadel töötavad teenistujad ning kaitseväelased. Esinduse koosseisulised ja koosseisuvälised ametikohad kinnitab välisminister, arvestades asjaomaste ministeeriumide ettepanekuid. Teisest ministeeriumist lähetatud teenistuja allub erialaküsimustes lähetajaministeeriumi kantslerile ja tema poolt või õigusaktides määratud ametnikule ning teenistujate teenistus- või töökohustused ning alluvussuhted määratakse kindlaks põhimääruse või ametijuhendiga. Esinduse struktuuri kuuluvad talitused, divisjonid ning esinduse juhile ja asejuhtidele alluvad teenistujad. Esinduses on julgeolekutalitus, asjaajamise talitus ja põllumajandustalitus, mille täpsemaid ülesandeid käsitletakse põhimääruse paragrahvis 7. Talituse struktuuri võivad kuuluda divisjonid. Kui talitust või divisjoni juhib diplomaat, on ametikoha nimetus vastavalt välisteenistuse seadusele talituse või divisjoni direktor, mitte diplomaatilise ametikoha puhul aga talituse või divisjoni juhataja.

4. peatükk  reguleerib juhtimist ja sätestab struktuuriüksuste juhtide ülesanded. Esindust juhib erakorraline ja täievoliline suursaadik, Eesti Vabariigi alaline esindaja EL juures (edaspidi esinduse juht), kes esindab Eestit Coreper II-s ning vastutab esinduse ülesannete korrektse täitmise eest. Esinduse juht ei vastuta lähetajaministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate küsimuste lahendamise ja ülesannete täitmise eest. Esinduse juhil on kolm asejuhti ning punkti 22 kohaselt asendab esinduse juhi äraolekul teda esinduse asejuht Coreper I küsimustes (inglise keeles Deputy), selle äraolekul esinduse asejuht PSC küsimustes ning viimase äraolekul esinduse asejuht haldusküsimustes. Kuna esindus on Välisministeeriumi struktuuriüksus, siis esinduse juht allub vahetult ministeeriumi kantslerile. Esinduse juhi ülesanded on loetletud põhimääruse paragrahvis 9 ning täpsustatakse ka ametijuhendis. Paragrahvides 10 ja 11 on loetletud ka asejuhtide ülesanded, mida täpsustakse ametijuhendites. Paragrahv 12 reguleerib struktuuriüksuse juhi nimetamist ja ülesandeid, mida ka täpsustakse ametijuhendis. 

5. peatükk sätestab esinduse sümboolika. Esindusel on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väike riigivapp ning ülemises ääres kiri "Eesti Vabariigi alaline esindus". Esindus kasutab Eesti riigilippu Eesti lipu seaduse kohaselt. Esinduse peasissekäigu asukoha tähistamiseks  kasutatakse suurt riigivappi.

6. peatükk. Esindusel on oma eelarve, mis on Välisministeeriumi eelarve osa. Koosseisuväliste teenistujate eelarveliste kulude hüvitamine sätestatakse lähetajaministeeriumi ja Välisministeeriumi vahelise kirjaliku kokkuleppega välisteenistuse seaduse § 32 lõike 5 kohaselt. Eelarveliste kulude hüvitamise aluseks on töökoha maksumus, mis määratakse ministeeriumi kantsleri käskkirjaga üks kuu enne eelarveaasta algust. Need kulud, mille jaotust nimetatud kokkulepe ei hõlma või mis ei tulene välisteenistuse seadusest, kannab lähetajaministeerium või tema valitsemisala asutus.

Eelnõu on kooskõlas põhiseaduse ja muude seadustega.


Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.


Määruse mõjud

Määruse kehtestamine loob õigusliku aluse esinduse struktuuri, alluvussuhete, ülesannete ja põhimääruses käsitletud teiste seni reguleerimata küsimuste kehtestamiseks.

Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too riigile kaasa lisakulusid ega -tulusid.


Määruse jõustumine

Määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumi hallatavas eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis. Kaitseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Rahandus-, Põllumajandus- ja Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusega, millega on arvestatud. Kuna ettenähtud tähtajaks ei olnud teised ministeeriumid saatnud Välisministeeriumile kirja eelnõu kooskõlastamise või eelnõuga põhjendatult mittenõustumise kohta ega taotlenud tähtaja pikendamist, loeb Välisministeerium eelnõu nende poolt märkusteta kooskõlastatuks.

Urmas Paet
Välisminister