Aastaraamat 1995

1995. aastal oli mul pisut rohkem vaba aega kui varasematel aastatel. Seetõttu lugesin läbi palju raamatuid, mida olin muretsenud, aga mis seni kasutamata riiulis seisid. Nende hulgas oli William Shireri "Kolmanda riigi tõus ja langus", aga ka Eesti diplomaatide mälestused. Kaarel Robert Pusta ja Aleksander Warma meenutustest jäid mällu ja tekitasid mitmesuguseid mõtteid kaks fakti.

Aleksander Warma kirjeldab õhtusööki, mille kindral Laidoner andis 7. oktoobril 1939. aastal Nõukogude Liidu delegatsioonile, kes viibis Eestis mälestusväärse nn baaside lepinguga. Kindral Meretskov ja admiral Issakov leidsid, et läbirääkimised on pikale veninud (mitu päeva juba! S.K.) ja mitu olulist küsimust ootavad Eesti valitsuse otsust. Kindral Laidoner ütles neile: "Teatage Moskvas, et kõikides küsimustes on juba kokkulepe saavutatud." Neid küsimusi polnud veel arutanud ei läbirääkimiste Eesti delegatsioon (kuhu Laidoner ei kuulunud) ega Vabariigi Valitsus.

Kaarel Robert Pusta mälestustes on peatükk "Portugal ja Balti riigid", dateeritud Lissabonis 5. septembril 1940.

Portugali valitsus tegi avalduse, millega lõpetas vahekorrad Balti riikidega seoses Eesti, Läti ja Leedu vabariikide liitumisega Nõukogude Liiduga, riigiga, keda Portugali valitsus ei tunnusta. Kui Pusta küsis Portugali välisministeeriumi peasekretärilt hr Sampaiolt, miks selline negatiivne seisukoht Nõukogude Liidu poolt vallutatud Balti riikide suhtes, vastas hr Sampaio, et see pole halvakspanu Balti riikide suhtes, aga Portugalil ei saa olla enam suhteid Balti riikidega, kes on rahulikul teel liitunud Nõukogude Liiduga, s.o riigiga, kellega nemad ei soovi läbi käia. "Teie noodis on näidatud," ütles hr Sampaio, "et see liitumine sündis vägivalla teel, ent meil pole teateid, nagu pannuks Eesti-Läti-Leedu vastu sellele vallutamisele relvastatud jõuga, on vaid välismaale jäänud Balti diplomaatide protestiavaldused." Õnnelik pööre ajaloos – Eesti on taas iseseisev ning demokraatlik riik ja Portugal üks meie tähtsamaid partnereid, eriti arvestades Eesti pürgimist Euroopa Liitu.

Mis kasu on heast välispoliitikast, kui seda ei toeta hea sisepoliitika ja hea riigijuhtimine? See on ladus masinavärk, mis toimib koostöös valitsuse ja parlamendiga, kus pole kohta ei soleerimisel, avantürismil ega amatöörlusel.

Masinavärgi täiustamine ei lõpe kunagi.


Siim Kallas
välisminister