Välisminister Urmas Paeti sõnavõtt Euroopa päeval Kadriorus

Austatud Vabariigi President,
Lugupeetud Riigikogu liikmed,
Kolleegid,
Ekstsellentsid,

Mul on ülimalt hea meel õnnitleda Teid kõiki Euroopa päeva puhul! Euroopa Liidu kaheteistkümne kuldtähega lipp, mille täna heiskame, sümboliseerib ennekõike Euroopa rahvaste ühtsust, harmooniat ja solidaarsust.

Juba enam kui pool sajandit on möödunud päevast, kui prantsuse välisminister Robert Schuman luges ette deklaratsiooni, milles kutsus Prantsusmaad, Saksamaad ja teisi Euroopa riike ühendama oma terase- ja söevarud ühise kontrolli alla. Schumani deklaratsioon pani aluse Teise Maailmasõja järgse Euroopa ühinemisele. “Euroopat ei looda üleöö ega üldjoones. Euroopa sünnib konkreetsete tegude kaudu, mis loovad kõigepealt reaalse ühtekuuluvuse,” ütles Robert Schuman 9. mail, 1950.-ndal aastal. See ühtekuuluvustunne on Euroopas järgnenud 55 aasta jooksul pidevalt kasvanud. Tulemuseks on 25 liikmesriigiga Euroopa Liit ning meenutagem, et äsja allkirjastati ühinemislepingud ka Bulgaaria ja Rumeeniaga.

Just täna, Euroopa päeval, on kohane rõhutada, et Eesti on taas saanud Euroopa enesestmõistetavaks osaks. Nõukogude okupatsioon eraldas meid vägivaldselt Euroopa kultuurilisest ja poliitilisest ruumist, millesse olime kuulunud. Eesti rahva vankumatu tahe, külma sõja lõpp, Berliini müüri langemine ning nõukogude impeeriumi lagunemine andsid Eestile võimaluse pöörduda tagasi demokraatliku ühiskonnakorralduse juurde ning taastada oma koht Euroopas.

Ühinemine Euroopa Liiduga möödunud aasta 1. mail pani nendele protsessidele ja üleminekuperioodile punkti. Liikmesus Euroopa Liidus on Eestile andnud palju võimalusi ning on selge, et suur hulk tööd nende võimaluste tundmaõppimiseks ja realiseerimiseks seisab alles ees. Euroopa koostöös oleme vaieldamatult kuuldavamad ja nähtavamad, kui väljaspool seda. Osana Euroopast räägime kaasa Euroopa tuleviku kujundamisel. Eesti kodanikud on saanud varasemast paremad õppimis- ja reisimisvõimalused, kadunud on tollipiirid Eesti kaupade liikumisele Euroopa siseturul.

Mul on hea meel tõdeda, et eesti rahva toetus Euroopa koostööle on kõrge – viimase, märtsis läbi viidud küsitluse kohaselt oli toetus 70%. See on tunnistus tõsiasjast, et määratleme end eurooplastena nii kultuuriliselt kui poliitiliselt ning jagame euroopalikke väärtusi. Üha enam juurdub meis tunnetus, et Euroopa ei ole enam kusagil kaugel ja eemal, nagu see meile võis tunduda okupatsiooniaastatel. Meiegi kanname Euroopa ilmet ja anname Euroopale oma näo. Euroopa on ühtviisi Pariisis, Nuustakul, Alpides ja Taani väinades.

Rõõmsat Euroopa päeva meile kõigile!