Urmas Paet: Riigi välispoliitika põhisuunad

Välisministri kõne Riigikogus 7. juunil, 2005


Austatud juhataja,
lugupeetud Riigikogu liikmed,
head külalised!

Eesti on tänaseks olnud Euroopa Liidu ja NATO liige pisut enam kui aasta. See on ajavahemik, mille möödudes on igati sobilik teha esimesi kokkuvõtteid. Aga kindlasti on see ka hetk, mil vaadata edasi tulevikku. Eesti välispoliitika eesmärk on olnud ja selleks ka jääb rahva ja riigi julgeoleku tugevdamine ja heaolu kasvu tagamine. Liitumine NATO ja Euroopa Liiduga on vaid vahendid selle eesmärgi nimel paremaks tegutsemiseks, mitte eesmärgid omaette.

Eesti julgeolek ja heaolu ei alga meie riigi piiridest, vaid tunduvalt kaugemalt. See sõltub Euroopa kui terviku, aga niisamuti ka Euroopa lähinaabruse julgeolekust ja heaolust ning lõppkokkuvõttes arengutest kogu maailmas. Liikmelisus Euroopa Liidus ja NATOs on andnud meile võimaluse ja vahendid oma välispoliitika teostamiseks neist tõdemustest lähtuvalt. Seega – Eesti välispoliitika peab panustama Euroopa Liidu ja NATO tugevusse ja ühtsusesse. Meie rahvuslikes huvides on aktiivselt osaleda Euroopa Naabruspoliitika ja NATO partnerluspoliitika kujundamisel. Eesti huvisid kaitseme ka osaledes julgeoleku ja heaolu tagamisel globaalselt, nii rahutagamismissioonidel kui arengukoostöö kaudu. Eesti julgeolekule ja heaolule aitab kaasa seegi, kui me kõik harjume mõtlema Euroopa ja maailma mõõtmes. Eesti seisukohtadel on nüüdsest laiem kõlapind, Eesti otsustel on ulatuslikum mõju. Sise- ja välispoliitika piirid on teisenenud. Nii osalevad kõik ministeeriumid välispoliitikas ja loovad Eesti mainet välismaal.


Head Riigikogu liikmed,

Euroopa Liidu laienemine aasta tagasi tekitas teatud hirme nii vanades kui uutes liikmesriikides, sealhulgas Eestis. Esimese aasta kogemuse põhjal võime aga kindlalt väita, et need hirmud osutusid alusetuteks. Euroopa Komisjoni hinnangul on laienemise tulemused Euroopa Liidu kui terviku seisukohast olnud positiivsed. Majanduskasv uutes liikmesriikides on vanadega võrreldes peaaegu kahekordne, mis on loodetavasti tõukeks kogu Euroopa majandusele. Kartused tööjõu massilise rände ees on osutunud alusetuteks. Samas pole laienenud Liiduga veel alati harjutud, see annab tunda nii erinevates institutsioonides kui ka avalikus arvamuses.

Ka Eestis võime Euroopa Liidu liikmeksoleku esimese aasta kogemuse põhjal öelda, et liitumine on Eestile olnud hea ning sellele eelnenud hirmud, näiteks hüppelise hinnatõusu ees, olid põhjendamatud. Kuulumine Euroopa Liitu, nagu ka NATOsse, on suurendanud Eesti enesekindlust ning tõstnud riigi usaldusväärsust. Eesti kodanikele on avanenud rohkesti uusi võimalusi, eelkõige õppimiseks või töötamiseks välismaal. Eesti ise on muutunud maailmas tuntumaks ja ligitõmbavamaks, mida tõestab välisinvestorite ja turistide huvi suurenemine meie riigi vastu. Näiteks kasutas 2004. aastal 1,9 miljonit välisturisti Eesti majutuskohtade teenuseid, mis on ligi veerandi võrra rohkem kui aasta varem. Eesti elanikkonna jätkuvalt suur toetus Euroopa Liidule, mis viimase arvamusküsitluse kohaselt on 71%, näitab samuti, et ühinemisega ollakse valdavalt rahul.

Mitmed meie Euroopa Liidu liikmelisusega seotud küsimused vajavad siiski endiselt lahendamist, neist rääkis siin mõne nädala eest pikemalt ka peaminister. Eelkõige puudutab see tööjõu vaba liikumist, ning Eesti liitumist Euroopa ühtse viisaruumiga ja ühisraha euro kasutuselevõttu. Tänaseks on Suurbritannia, Iirimaa ja Rootsi ainsad Euroopa Liidu vanad liikmesriigid, mis on oma tööjõuturu üleminekuperioodita avanud. Välisministeerium töötab selle nimel, et tööjõu vabale liikumisele üleminekuperioodi kehtestanud riigid ei peaks vajalikuks seda pärast kaheaastase perioodi lõppemist 1. mail 2006 pikendada. Piirangute lõpetamine elavdaks siseturgu ja tõstaks nii iga liikmesriigi kui ka kogu Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõimet. On ju paraku ka teada, et piirangutest on leitud mitmeid ümberteid näiteks tööjõu rendi sildi all.

Eesti jätkab ettevalmistusi liitumaks Euroopa ühtse viisa- ehk Schengeni ruumiga. Euroopa Komisjoni esimene missioon käesoleva aasta aprillis hindamaks Eesti arenguid Schengen Facility programmi täitmisel jäi ettevalmistustega rahule. Järgmine eesmärk on edukalt läbida järgmise aasta suvel toimuv Schengeni valmiduse hindamine välisesindustes. Kuigi Schengeni viisaruumiga liitumine toob endaga kaasa viisade menetlemise töömahu kahekordistumise, on see vaieldamatult suur edasiminek isikute vaba liikumise osas.

Kõige olulisem on Euroopa Liidu lähituleviku seisukohalt praegu Euroopa põhiseaduse lepinguga seonduv. Vabariigi Valitsus esitas leppe 10. mail ratifitseerimiseks Riigikogule. Loodan, et Riigikogu langetab otsuse pärast Euroopa Liidu põhiseaduslepingu analüüsimiseks loodud töörühma raporti sügisesi arutelusid. Põhiseaduse lepingu tagasilükkamist Prantsusmaal ja Hollandis ei tohi alahinnata, kuid neil liikmesriikidel, kus lepingu ratifitseerimine veel ees seisab, tuleks jätkata ratifitseerimisprotsessi vastavalt oma kavadele ja protseduuridele, et iga riik saaks oma seisukohta avaldada. On kaalukas asjaolu, et 10 liikmesriiki, kus elab ligemale pool Euroopa Liidu 454 miljonist kodanikust, on tänaseks lepingu heaks kiitnud. Euroopa Ülemkogu arutab 16.-17. juunil, kuidas lepingu ratifitseerimisega edasi minna. Referendumite järel tekkinud diskussioon ei tohi aga halvata Euroopa Liidu toimimist senikehtivatel alustel.

Esimese liikmeksoleku aasta üheks suuremaks väljakutseks Eestile on olnud läbirääkimised Euroopa Liidu tulevase eelarveraamistiku ehk finantsperspektiivi üle aastateks 2007-2013. Meile on avanenud reaalne ja vastutusrikas võimalus kujundada Euroopa Liidu prioriteete ja eelarvet.

Eesti toetab eesistuja poolt pakutud kompromissettepanekut eelarvemahu osas – ca 1,06% Euroopa Liidu 27 liikmesriigi rahvuslikust kogutulust ilma arenguabifondi eelarvestamiseta. Ilma radikaalseid reforme teostamata ei ole grupi riikide poolt pakutava madalama - 1% piirmäära - saavutamine võimalik. Viimaste arengutena on eesistuja pakkunud välja Eesti seisukohaga sarnase eelarvemahu, kuid erinevusi on Eesti ja eesistuja seisukoha vahel selles, kus eelarvekärpeid teha. Eestile on eelarveraamistiku kulude poolel prioriteediks piisavate rahaliste vahendite olemasolu ühtekuuluvuspoliitikaks; maaelu arenguks, kalanduse ja keskkonna sektoritele; teadus ja arendustegevuseks; Euroopa Liidu piirikaitseks; ning tõhusa välispoliitika elluviimiseks. Euroopa Liidu välistegevuse puhul väärib erilist tähelepanu Euroopa Naabruspoliitika.

Euroopa Liidu eelarve sissemaksete poolel ei toeta Eesti erandeid, mis muudavad eelarvesüsteemi läbipaistmatuks. Kompromissi huvides võib Eesti nõustuda Briti tagasimakse järk-järgulise vähenemisega. Rikkamate riikide suhtes peaks ühtekuuluvuspoliitika abivahendite vähendamine toimuma aga võimalikult lühikese aja jooksul. Eesti ja kõigi liikmesriikide huvides on siiski kokkuleppele jõudmine nii kiiresti kui võimalik, sest vastasel juhul kannatavad eelkõige vaesemad liikmesriigid, kuna uue eelarveperioodi projektide alustamine lükkub edasi.

Toetan eesistujariigi Luksemburgi püüdeid jõuda poliitilisele kokkuleppele juunis, sealhulgas 22. mail Euroopa Liidu välisministrite poolt ja 3. juunil Eesti ja eesistuja vahel arutatud kompromissettepanekuid. Eesistuja esitatud uus läbirääkimispakett on varasemast selgelt parem struktuurabi piirmäära osas. Samas valitsevad paljudes olulistes küsimustes liikmesriikide vahel erimeelsused.

Euroopa Liidu laienemine jätkub. Bulgaaria ja Rumeenia astusid 25. aprillil olulise sammu Euroopa Liiduga ühinemise suunas, allkirjastades ühinemisleppe. Järgneb ratifitseerimiste periood, mille jooksul Euroopa Liit võib rakendada kaitseklausleid. 2005. aastal on plaanis avada liitumisläbirääkimised ka Horvaatia ja Türgiga. Euroopa Liidu laienemine peab jätkuvalt lähtuma Kopenhaageni kriteeriumidest. Tulevased liikmesriigid peavad olema stabiilse demokraatiaga õigusriigid, kus austatakse inimõigusi ning vähemuste õigusi, omama toimivat turumajandust ja olema võimelised rakendama Euroopa Liidu õigustikku. Lisaks peab Euroopa Liit ise olema valmis uute riikide vastuvõtuks. Liikmekssaamise väljavaade on turumajanduse ja demokraatia reforme läbiviivatele riikidele tugev motivatsioon. See omakorda aitab kaasa stabiilsuse ja julgeoleku levikule ja süvenemisele Euroopas. Diskussioon Euroopa Liidu liikmelisuse võimalikkusest on alanud näiteks ka Ukrainas ja Gruusias.


Head Riigikogu liikmed,

Kogu Euroopa huvides on sotsiaalse ja majandusliku heaolu ning demokraatia ja stabiilsuse vööndi loomine ja tugevdamine Euroopa Liidu ja NATO vahetus läheduses. Euroopa Liidu ja NATO piiririigina tunnetab Eesti vajadust selleks eriti selgelt. Sest on ju üldiselt teada, et demokraatlikud riigid ei sõdi üksteisega.

Euroopa Liidu Naabruspoliitika on tähtis vahend suhete tihendamiseks ja koostöö arendamiseks Euroopa Liidu naaberriikidega nii lõunas kui idas. Peame oluliseks, et Euroopa Naabruspoliitika elluviimiseks mõeldud uus rahastamisinstrument võimaldaks nii piiriülest koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide ja liiduga piirnevate kolmandate riikide vahel, kui ka koostööd kaugemate naabritega. Selleks peab rahastamise reeglistik olema selge ja läbipaistev.

Nagu Euroopa Liidu, nii on ka NATO prioriteetide hulgas partnerluspoliitika. Eesti toetab partnerluse arendamist Ukrainaga ning Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia riikidega. Samas peab NATO leidma ka üha enam võimalusi suhete tihendamiseks Vahemere Dialoogi ja Laiema Lähis-Ida riikidega. Eesti osaleb aktiivselt alliansi liikmena ka NATO-Vene nõukogu töös, mida tuleb pidada nii Eesti kui kogu Euroopa julgeoleku seisukohalt väga oluliseks institutsiooniks.

Eesti keskendub nii Euroopa Liidu naabruspoliitika kui NATO partnerluspoliitika raames eelkõige suhetele Ukraina, Gruusia ja Moldovaga. Kuigi meil on geograafilistel ja ajaloolistel põhjustel rohkem kontakte ja võimalusi koostööks idasuuna riikidega, peame tähtsaks ka koostööd Euroopa Liidu ja NATO lõunanaabritega.

Ukraina on oluline Euroopa julgeoleku kujundamise osapool. Eesti on huvitatud Euroopa Liidule orienteeritud poliitiliselt ja majanduslikult stabiilsest Ukrainast. Seepärast toetame Ukraina Euroopa Liidu liikmelisuse perspektiivi arutelu, kuid konkreetsetest kuupäevadest on täna veel vara rääkida ja eelkõige peavad jätkuma Ukraina enda sisepoliitilised reformid. Sama kehtib Ukraina ja NATO koostöö kohta. Üheskoos teiste NATO liikmesriikidega otsustasime Vilniuses 21. aprillil NATO-Ukraina komitee istungil alustada süvendatud dialoogi Ukrainaga liitumispüüdluste ja vastavate reformide osas. Tegemist oli Ukraina arengute õigeaegse tunnustamisega, mis on ühtlasi selge signaal NATO toetusest arengutele Ukrainas. Ukraina ja Eesti suhete kontekstis on ka oluline märkida, et vastuseks Ukraina otsusele kehtestada kuni 1. septembrini Euroopa Liidu kodanikele viisavabadus, otsustas Eesti väljastada 1. juunist augusti lõpuni Ukraina kodanikele ühekordseid viisasid riigilõivu nõudmata.

Eesti on toetanud ja toetab ka edaspidi demokraatia arengut ja reformide läbiviimist Gruusias. Oleme toetanud Gruusia ja teiste Lõuna-Kaukaasia riikide kaasamist Euroopa Naabruspoliitikasse ning peame väga oluliseks, et Euroopa Naabruspoliitika tegevuskavade koostamisel lähtutakse iga riigi individuaalsetest vajadustest.

Eesti abi Gruusia reformidele on mitmekülgne. Eesti on lähetanud Gruusia kaitseministeeriumisse kaitseeksperdi, kes nõustab kaitsejõudude ja kaitseministeeriumi ülesehitamist; üks ekspert osaleb Euroopa Liidu õiguskorra tagamise operatsioonis ning piirivalve ekspert töötab Euroopa Liidu eriesindaja büroos. Neli Eesti eksperti töötab OSCE missiooni koosseisus Tbilisis. Sidemete tihendamine Gruusiaga on toonud päevakorrale Eesti esinduse loomise Gruusiasse.

Ukraina ja Gruusia on ka Eesti arengukoostöö prioriteedid käesoleval aastal. Aitamaks kaasa nendes riikides demokraatia arengule, majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse saavutamisele ning heaolu kasvule on Eesti algatanud sellel aastal mitmeid abiprojekte. Nii oleme läbi viinud koolitusi Gruusia ja Ukraina riigi ja kohalike omavalitsuste ametnikele, toetamaks nende riikide avalikku teenistust ja selle arengut. Traditsioonilise teemana pakub endiselt suurt huvi meie Euroopa Liiduga liitumise kogemus. Gruusia suunal väärib märkimist meie Tiigrihüppe kogemuse jagamine sealse infoühiskonna ja hariduse hüvanguks. Koolielu interneti ja arvutikasutust edendav programm kannab seal nime Hirvehüpe.

Eesti toetab rahvusvahelisel tasandil järjekindlalt Vene vägede täielikku ja tingimusteta väljaviimist Gruusiast vastavalt 1999. a. OSCE Istanbuli tippkohtumisel Venemaa poolt võetud kohustustele. Vene vägede väljaviimine on eeltingimuseks külmutatud konfliktide rahumeelsel lahendamisel, seega ka Gruusia edukal edasisel arengul. Loodame, et saavutatud kokkulepped Vene baaside väljaviimise ajakava osas ka täidetakse.

Oluline on pöörata ka senisest suuremat tähelepanu Moldovale. Seetõttu toetame Euroopa Liidu otsust avada Chisinaus Euroopa Komisjoni delegatsioon 2005. aastal ning määrata Moldovasse Euroopa Liidu eriesindaja. Moldova poliitilise ja majandusliku stabiilsuse kasv on regionaalse julgeoleku seisukohalt väga oluline ning selle eeltingimuseks Transnistria “külmutatud” konflikti lahendamine, sealhulgas Vene vägede väljaviimine vastavalt Venemaa poolt Istanbulis võetud kohustustele. Lahenduse leidmisel on määrav tähtsus rahvusvahelise üldsuse suuremal kaasatusel. Lisaksin siia juurde, et sellest sügisest asub Diplomaatide Koolis Tallinnas Välisministeeriumi arengukoostöö rahade eest õppestipendiumi toetusel õppima üks Moldova ja üks Gruusia noor diplomaat.

Eesti, sarnaselt teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele, ei toeta Valgevene isoleerimist. Euroopa Liit peab saama Valgevenes nähtavamaks, see aitaks kaasa euroopalike väärtuste edendamisele seal. Põhitähelepanu tuleb koondada suhete arendamisele Valgevene valitsusväliste organisatsioonide ja noortega kultuuri, hariduse ja spordi valdkondades ja kõigiti toetada tsiviilühiskonna arengut.

Demokraatlike reformide puudumine kõigutab stabiilsust mitte ainult konkreetsetes riikides, aga laiemates piirkondades. Üks näide sellest on hiljutised rahutused Usbekistanis, kus püüetega lahendada riigisiseseid vastuolusid kaasnesid arvukad ohvrid tsiviilelanike seas ja tekkis põgenikevool naaberriikidesse. On ilmne, et Usbekistanis eirati põhilisi inimõigusi, eelkõige õigust elule. Eesti peab tähtsaks, et Usbekistanis viidaks läbi vajalikud poliitilised ja majandusreformid, mis lahendaks ühiskonnas kuhjunud pinged. Sealses regioonis jälgime ka sündmuste arengut Kirgiisias ja loodame, et demokraatia ja reformid seal riigis süvenevad.


Head Riigikogu liikmed,

Peatun järgnevalt suhetel Venemaaga. Eesti ja Venemaa vaheliste piirilepingute allkirjastamine 18. mail oli oluline samm Eesti-Vene suhetes. Eesti riigi järjepidevuse üheks oluliseks nurgakiviks oli, on ja jääb Tartu rahuleping. Piirilepingute allkirjastamine kindlustab meie riigi julgeolekut ja rahvusvahelist seisundit. See soodustab Eesti ja Venemaa suhete edasist arengut ja on oluline ka Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise partnerluse arengus. Valitsus loodab, et Riigikogu ratifitseerib piirilepingud veel enne suvevaheaega. Eesti toetab ka Läti ja Venemaa piirilepingu võimalikult kiiret sõlmimist.

On tähelepanuväärne, et Balti riikide ajaloost on rahvusvahelisel areenil üha enam hakatud rääkima ja kirjutama ajaloolist tõde austades. Selle suundumuse tugevdamine on jätkuvalt üks meie välispoliitika ülesandeid. Ajaloo mõistmine annab meile kindla aluse ka edasiliikumiseks.

Eestile on oluline, et Euroopa Liit omaks koostööks ja suhete arendamiseks Venemaaga selget, ühistel euroopalikel väärtustel põhinevat ja ühehäälset poliitilist kava. 10. mai tippkohtumisel Moskvas saavutasid Euroopa Liit ja Venemaa kokkuleppe partnerluse arendamise edasistes suundades nii-nimetatud nelja ühisruumi teekaartide kujul. Tegemist on olulise sündmusega Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes. Järgmiseks oluliseks sammuks on tagada nende koostööplaanide reaalne elluviimine. Eesti soovib näha arenguid kõigis Euroopa Liidu ja Venemaa suhete valdkondades, liikudes ühtlaselt edasi kõikides "koostööruumides." Viisaküsimustes on Eesti endiselt seisukohal, et isikute tagasivõtulepingut ja viisalihtsustamise lepingut tuleb käsitleda ühtse tervikuna. Üldine viisanõudest loobumine lepingu osapoolte kodanike suhtes saab olla eesmärgiks vaid pikaajalises perspektiivis, millele peab eelnema viisalihtsustamise lepingu sõlmimise järgselt väljakujunenud praktika analüüs.

Eesti on avatud koostööks Venemaaga. Eksport Venemaale on kasvanud, firmad on hakanud kasutama meie Euroopa Liiduga ühinemise järel avanenud võimalusi. Kaubavahetuse areng on mõlemapoolselt kasulik, ning on positiivne, et 16. mail tühistas Venemaa eelmise aasta augustist kehtinud impordikeelu Eestist saabuvatele fütosanitaarkontrollile kuuluvatele kaupadele. Piiriüleses koostöös on kahtlemata veel potentsiaali, kuna kahjuks takerduvad algatused tihti rahanappusesse, Venemaa keskvalitsuse huvipuudusse või bürokraatiasse. Pooldame ühistegevuses juba olemasolevate koostööformaatide, näiteks Põhjamõõtme ja Läänemeremaade Nõukogu ning Põhja-Balti koostöö paremat ärakasutamist.

Soovin rõhutada Riigikogu ja valitsuse hea koostöö olulisust Venemaa küsimustes. Valitsus peab vajalikuks panuseks Riigikogu väliskomisjoni poolt esitatud soovitusi Venemaa strateegia osas, mis aitavad meid edasise Venemaa-poliitika kujundamisel. Taolise koostöö jätkumine on loomulikult teretulnud.


Lugupeetud Riigikogu liikmed,

Järgnevalt arengutest julgeolekupoliitikas. Alustuseks tahan eriliselt rõhutada, et rahvusvahelistel operatsioonidel osalemine ning julgeoleku tagamine väljaspool Eesti piire on meie välis- ja julgeolekupoliitika oluline vahend ja ülesanne. See lähtub Eesti välis- ja julgeolekupoliitilistest eesmärkidest.

128 Eesti kaitseväelast osaleb praegu rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. NATO juhitavates missioonides Afganistanis (ISAF) ja Kosovos (KFOR) on vastavalt 18 ja 24 kaitseväelast. Afganistanis teenib lisaks operatsiooni "Kestev Vabadus" raames viieliikmeline päästeameti demineerimisrühm koos koertega. NATO kiirreageerimisjõudude miinitõrjegruppi kuuluval laeval "Admiral Pitka" teenib 44 kaitseväelast. Iraagis on 36 kaitseväelast rahvusvaheliste koalitsioonijõudude koosseisus ning üks kaitseväelane NATO treeningmissioonis. Euroopa Liidu juhitavas sõjalises missioonis Bosnias ja Hertsegoviinas teenib 3 kaitseväelast. Liibanonis viibib kaks eestlast ÜRO sõjaliste vaatlejatena.

Tsiviiloperatsioonidel viibib Eestist 6 inimest. Euroopa Liidu politseijõudude koosseisus Bosnias ja Hertsegoviinas on kaks ning Makedoonia üks politseinik. Jordaanias teenib üks Eesti politseinik Iraagi politsei väljaõppekeskuses. Gruusias osaleb meilt üks ekspert Euroopa Liidu õiguskorra tagamise missioonis ning üks piirivalve ekspert Euroopa Liidu eriesindaja kontoris.

Viimaste arvamusküsitluste kohaselt peab avalikkus NATOt Eesti suurimaks julgeolekugarantiiks. Oma julgeoleku kindlustamiseks on Eesti huvitatud tugevast alliansist. Tugev on aga NATO mõistagi vaid siis, kui Atlandi ookeani mõlemal kaldal valitseb tugev ühtekuuluvuse ja koostegutsemise soov. Eesti huvides on alati olnud ja on ka tulevikus Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahelise poliitilise, majandus- ja julgeolekupoliitilise dialoogi tähtsustamine ja tugevdamine. 22. veebruaril toimunud USA presidendi George Bushi visiit Brüsselisse, nii Euroopa Liidu kui NATO peakorteritesse, andis kinnitust transatlantilise suhte tugevnemisele. Sama eesmärki täitis ka USA asevälisministri Robert Zoellicki visiit Eestisse aprilli alguses. Eesti nagu ka Leedu ja Läti suhete arengus USAga kujunes tähtsaks sündmuseks nelja riigipea tippkohtumine Riias 7. mail. Sel kohtumisel, kus arutati ühiseid eesmärke julgeoleku-, sotsiaal- ja majanduspoliitilise koostöö arendamiseks kahepoolsel, regionaalsel ja globaalsel tasandil, aga ka demokraatia, heaolu ning ühiste väärtuste edendamise võimalusi naaberriikides, sai veelkord kinnitust tugev strateegiline partnerlus meie riikide vahel.

NATO pöörab järjest suuremat tähelepanu poliitilise dialoogi tõhustamisele liitlaste eneste vahel. Alliansi sees ei peaks olema poliitilisi tabuteemasid. Avameelne dialoog annab NATOle poliitilise lisaväärtuse – kujuneb võimalikult ühtne lähenemine ja arusaam. Vaja on ka laiemapõhjalisemat dialoogi ÜRO ja Euroopa Liiduga, sest organisatsioonide julgeolekuhuvid on kattuvad ning saavad teineteist edukalt täiendada. Võitlus rahvusvahelise terrorismi, massihävitusrelvade leviku ja teiste uute julgeolekuriskidega on mõistetavalt seda tõhusam, mida suurem on demokraatlike jõudude koostöö.

Eesti jätkab aktiivset osalust NATO operatsioonides. Afganistan on tõsine väljakutse NATOle ja Euroopa julgeolekule. Septembris toimuvaid parlamendivalimisi silmas pidades jääb NATO jaoks Afganistanis olulisemaks eesmärgiks julgeolekuolukorra stabiliseerimine ja valimiste edukas läbiviimine. Afganistani missiooni (ISAF) roll on prioriteetne ka Eestile. Meie osalus NATO operatsioonil Afganistanis suureneb tänavu Riigikogu poolt lubatud piirmäärani, milleks on 25 kaitseväelast.

Kosovo missiooni (KFOR) on Eesti panustanud juba alates 1999. aastast ja plaanib seda jätkata ka tulevikus. Peame arvestama, et sellel aastal ees seisev Kosovo staatuse arutamine võib kaasa tuua julgeolekusituatsiooni pingestumise selles piirkonnas. Balkan on hea näide Euroopa Liidu ja NATO arenevast julgeolekupoliitilisest koostööst. NATO poolt juhitavate stabilisatsioonivägede (NATO-led Stabilisation Force, SFOR) üleandmine Bosnias ja Hertsegoviinas 2. detsembril 2004 Euroopa Liidule (EUFORile) on tõenduseks Euroopa Liidu ja NATO kokkuleppe (Berlin Plus) edukast toimimisest.

Eriliselt sooviksin esile tõsta meie kaitseväelaste tegevust Iraagis. 20. aprillil pikendas Riigikogu Eesti kaitseväelaste osalemist Iraagi missioonil selle aasta lõpuni. Iraagi-missiooni kestvuse küsimuses lähtume ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1546 mandaadist ja põhimõtetest, mille kohaselt rahvusvaheliste jõudude mandaat Iraagis lõpeb põhiseaduse alusel toimuvate valimistega või Iraagi valitsuse soovil. Olenevalt Iraagi poliitilise protsessi käigust võib tekkida vajadus ka Eesti kaitseväelaste missiooni Iraagis pikendada. Eesti on pakkunud oma eksperte Iraagi põhiseaduse kirjutamise töögruppi. Samuti toetab Eesti NATO treeningmissiooni Iraagis kohalike jõustruktuuride võimalikult kiireks taastamiseks ning panustab sellesse omapoolselt vastavalt võimalustele. Jaanuaris saatsime Iraaki käsitulirelvi ja padruneid. Käib arvutiklassi ettevalmistamine NATO kaasabil rajatava treeningkeskuse tarvis Bagdadis.

Tuleb arvestada, et meie panus NATO missioonidesse jääb endiselt alla NATOs kokku lepitud 8/40 eesmärgile. Selle kohaselt kohustub NATO liikmesriik hoidma rahvusvahelisel missioonil 8% oma kaitseväest; 40% maaväest peab olema kergesti ümberpaigutatav. Vastavalt 2004. aasta märtsis Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud dokumendile "Kaitseväe struktuur ja arenguplaan 2010" peab Eestist 2008. aastal missioonidel osalema 250 ja 2010. aastal 350 kaitseväelast.

Samuti on oluline, et Eesti peab kinni teistest NATO-ga liitumisel antud lubadustest ja endale võetud kohustustest, sealhulgas kaitsekulutuste viimine kahe protsendi tasemele SKT-st. See on meie oma julgeoleku huvides ja ainult nii oleme usaldusväärsed liitlased.

Kuigi Euroopa ja transatlantilise ruumi julgeoleku ja ühise kaitse tagamise ülesanne on NATOl, on Euroopa stabiilsuse tagamisel üha suurem roll ka Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ESDP) raames algatatud operatsioonidel. Viimase kahe ja poole aasta jooksul on toimunud tõsine sisuline pööre Euroopa Liidu suutlikkuses sündmusi kriisipiirkondades mõjutada. Eesti on esindatud kõigil meile prioriteetsetel missioonidel. Osaleme Balkani missioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas ning Makedoonias, samuti ka Gruusias, nagu ülalpool mainisin.

Et osalemine Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika (CFSP) elluviimisel on kujunemas üheks olulisemaks Eesti välispoliitiliseks väljundiks, peab Eesti tõstma oma võimekust ja panuseid veelgi suurendama. See eeldab rahvusvahelistes kriisilahendusoperatsioonides osalemiseks riigisisese korra väljatöötamist. Küsimus puudutab nii raha kui ka ministeeriumidevahelist koordinatsiooni- ja otsustusmehhanismi.

On selge, et Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika edasise arengu planeerimisel tuleb arvestada NATO vastavate arengutega. Oluline on Euroopa Liidu ja NATO omavaheline koostöö, vältida tuleb teineteise liigset dubleerimist ja konkurentsi. Euroopa Liidu ja NATO sõjalise koostöö üks kokkupuutepunkte on muuhulgas mõlema organisatsiooni kiirreageerimisvõimekuste väljaarendamine. Oleme ikka rõhutanud, et NATO kiirreageerimisjõududesse (NATO Response Force) ja Euroopa Liidu lahinggruppidesse (EU Battle Groups) panustamine peab toimuma koordineeritult, ja nii Eesti ka teeb.

Käesoleva aasta 12. maist alates on mereväe lipulaev Admiral Pitka staabilaevana NATO kiirreageerimisjõudude käsutuses, maaväeüksustega on Eesti valmis NATO kiirreageerimisjõududes alustama alates 2007. aastast.

Euroopa Liidu Põhjamaade lahinggrupi 2008. aasta 1. jaanuariks lahinguvalmidusse viimise kohta kirjutasid Eesti, Soome, Rootsi ja Norra 23. mail Brüsselis alla koostöömemorandumile, millest tulenevalt ja vastavalt valitsuse otsusele osaleb Eesti lahinggrupis kuni 45 kaitseväelasega.


On selge, et globaalsetele julgeolekuohtudega võitlemine eeldab rahvusvahelist koostööd kõigil tasanditel. Sellest tõsiasjast lähtudes toetab Eesti ka ÜRO igakülgset reformi. ÜRO süsteemi senisest suurem tõhusus ning parem läbipaistvus on oluliseks eelduseks globaalsete väljakutsetega toimetulekul. ÜRO peasekretäri Kofi Annani 21. märtsil avaldatud raport on hea alus edasisele viljakale diskussioonile uue kollektiivse julgeolekusüsteemi üle. Selle osaks on tõhusam, läbipaistvam ja liikmesriike paremini esindav Julgeolekunõukogu.

Samas tähendab reform ka ÜRO inimõiguste kaitse ja arengualase tegevuse tugevdamist, kuna julgeolekut, arengut ega inimõigusi pole võimalik saavutada üksteisest sõltumatult. ÜRO liikmesriigid on aastakümnete jooksul loonud märkimisväärse inimõigusnormide kogumi, kuid seni, kuni ÜRO ei suuda nende täitmist piisavalt tagada, puudub neil normidel sisu. Luues usaldusväärse ja pädeva Inimõiguste Nõukogu ning sidudes inimõiguste kaitsmise tihedamalt julgeolekualaste aruteludega, astuks ÜRO inimõiguste tagamisel sammu edasi. Loomulikult eeldab ÜRO tugevdamine ka Peaassamblee ja teiste ÜRO institutsioonide, sealhulgas Sekretariaadi töö tõhusamaks muutmist ja omavahelist paremat kooskõlastatust.

Üheks suurimaks ebastabiilsuse põhjustajaks maailmas on vaesus, mistõttu on selge, et julgeolek ja stabiilsus ei ole saavutatav ilma arenguta. 2000. aasta septembris sõnastati New Yorgis ÜRO Aastatuhande Arengueesmärgid aastani 2015. Sellega kinnitasid kõik riigid ühist kohustust ja valmidust panustada maailma arenguprobleemide lahendamisse. ÜRO tippkohtumisel sel sügisel vaadatakse üle Aastatuhande deklaratsioonis seatud eesmärkide täitmine ning otsustatakse, kuidas nendega edasi minna, muuhulgas ka ÜRO-d selleks tugevdades.

Eesti peab Euroopa Liidu liikmena olema valmis järjest enam panustama globaalsete ja regionaalsete arenguprobleemide lahendamisse. Ka jaanuaris läbiviidud küsitlus Eesti elanikkonna ja arvamusliidrite seas kinnitas seda. 95 % arvamusliidritest ja 65 % elanikkonnast leidis, et vaesemate riikide abistamine on loomulik ja vajalik.

Meie soov aidata peab kajastuma ka arengukoostöö rahastamises. Seni on Eesti poolt arengukoostööks ja kriisiabiks eraldatud summad olnud maksimaalselt 0,03 protsenti rahvuslikust kogutoodangust, mis on äärmiselt tagasihoidlik ja seab meid Euroopa Liidus viimaste hulka. Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel mais lepiti kokku Euroopa Liidu sõnumi osas arengukoostöö küsimustes septembris toimuval ÜRO tippkohtumisel. Euroopa Liit seab eesmärgiks eraldada arengukoostööks aastal 2010 kollektiivselt 0,56% ja aastal 2015 vastavalt ÜRO-s seatud eesmärgile 0,7% oma rahvuslikust kogutoodangust. Uute liikmesriikide jaoks tähendab see vastavalt, siis aastaks 2015, 0,17 ja 0,33% rahvuslikust kogutoodangust. Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel otsustati, et iga riik püüab eeltoodud tasemeid saavutada. Valitsus on seadnud eesmärgiks jõuda aastaks 2010 tasemeni 0,1% RKTst, mis tähendab praegu eraldatavate summade mitmekordistumist. Riigikogu toetus on siinjuures loomulikult väga oluline.

Eelpool juba mainisin, et Eesti arengukoostöö peamised koostööpartnerid aastal 2005 on Ukraina ja Gruusia. Teisalt on aga humanitaarabi andmisel meie panus tunduvalt laiem. Märtsis ja aprillis said Eestis katastroofijärgset abi 20 Beslani last Venemaalt. Sudaanis on hetkel maailma suurim inimeste põhjustatud humanitaarkatastroof. Välisministeerium eraldas sel aastal Sudaani Darfuri piirkonna põgenike abistamiseks 400 000 krooni, lisandusena mullu juunis annetatud 500 000 kroonile. Lähiajaloo suurimale looduskatastroofile - Kagu-ja Lõuna-Aasia tsunamile – reageeris Eesti, saates esimest korda kriisipiirkonda oma rahvusvahelise päästemeeskonna. Samuti on Eesti Päästeameti ja Välisministeeriumi koostöös panustanud ka kannatanud regiooni ülesehitamisse, saates Indoneesiasse oma logistikameeskonna abistama seal tegutsevaid ÜRO arengu- ja humanitaarabiorganisatsioone. Eesti riigi kogupanus tsunami ohvrite abistamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks on praeguseks hetkeks 5,8 miljonit krooni. Lisaks riigi panusele tehti enneolematult suurel hulgal eraannetusi Eesti Punasele Ristile, UNICEFi Eesti esindusele ja SOS Lastekülale. Annetuste kogusumma ulatub 4 miljoni kroonini.

Katastroof Kagu-Aasias oli märk sellest, et me oleme kõik haavatavad. Katastroofis kaotas elu ka kolm Eesti kodanikku. Looduskatastroofi tagajärgede likvideerimine tõestas veenvalt rahvusvahelise koostöö olulisust. Muuhulgas pani see kriis proovile Eesti konsulaarteenistuse suutlikkuse, kuid koostöö välisministeeriumi ning siseministeeriumi allasutuste ja Punase Risti vahel oli ladus. Sama võib märkida ka koostöö kohta Soome ja Rootsiga. Selle traagilise kogemuse tulemusel on Euroopa Liit seadnud endale eesmärgiks tulevikus paremini koordineerida Euroopa Liidu eri valdkondade tegevust katastroofide korral.


Head Riigikogu liikmed,

Soovin lõpetuseks mõne sõnaga käsitleda ka regionaalset koostööd. Eesti kui Balti Ministrite Nõukogu eesistujariik 2005. aastal püüab juurutada selget kava ja töökorraldust. Kord aastas valitsusjuhtide tasandil otsustatakse kesksete koostööküsimuste üle neis viies valdkonnas, milles on Eestil, Lätil ja Leedul selged ühishuvid.

Sarnasele selgusele riikide ühiste huviküsimuste osas tuleks jõuda ka Põhja-Balti ehk NB8 koostöös. Oleks igati otstarbekas, kui kaheksa riigi peaministrid paluksid oma riikide ministritel valdkondade kaupa välja sõeluda need küsimused, millega tegelemise osas on kõigi kaheksa riigi huvid ilmsed. Eesmärgid võiksid olla koostöö edendamine ja kinnistamine kindlates valdkondades - neis, kus kõik kaheksa riiki on veendunud koostöö vajalikkuses ja ühiste huvide olemasolus. Liigne formaliseeritus ei arvestaks Põhjamaade vaheliste huvide erinevuste, nagu ka Eesti, Läti ja Leedu võimalike erinevate suundumustega.

Mitmed Põhjala koostöö institutsioonid on valmis partnerluseks Balti riikidega ja kindlasti pakub see huvi ja kasu Eestile, aga ka Lätile ja Leedule.


Lugupeetud Riigikogu liikmed,

Tulen nüüd tagasi tõdemuse juurde, millega ma oma sõnavõttu ka alustasin. Euroopa Liit ja NATO ei olnud Eesti jaoks eesmärgid iseeneses, vaid vahendid rahva ja riigi julgeoleku tugevnemise ja heaolu kasvu tagamisel. Järgmise rajajoonena peaks meie silme ees seisma Euroopa Liidu keskmise elatustaseme saavutamine. Euroopa Liidu ja NATO liikmena saame seda teha koostöös oma partneritega ja tõhusamalt kui kunagi varem. See eeldab meilt aga senisest veelgi aktiivsemat ja laiahaardelisemat välispoliitikat. Valitsuse hiljutine otsus sõlmida diplomaatilised suhted 25 peamiselt Aasias ja Aafrikas asuva riigiga, sealhulgas Iraagi ja Afganistaniga, on märk selle vajaduse tunnetamisest. Kindlasti peame juba lähitulevikus edasi töötama olemasolevate välisesinduste tugevdamise ning meie saatkondade võrgu laiendamisega.

Ma tänan Riigikogu koostöö eest meie välispoliitika teostamisel ja loomulikult soovin selle koostöö väga tihedat jätkumist!

Tänan tähelepanu eest!