Kristiina Ojuland: Riigi välispoliitika põhisuunad

Välisminister Kristiina Ojulandi kõne Riigikogus
7. detsembril, 2004


Austatud proua esimees,
lugupeetud Riigikogu liikmed,
head külalised!

Täna, Eesti välispoliitika põhisuundi taas kokku võttes, võime tõdeda, et samaaegselt käsitleme ka Euroopa Liidu välispoliitikat ja NATO tegevust julgeoleku tagamisel maailmas. Mõlema kujundamisel osaleme ju alates selle aasta kevadest. Eesti välispoliitika ei ole enam pelgalt riigikeskne, isegi mitte regioonikeskne. Liikmelisus Euroopa Liidus ja NATOs on meie välispoliitikale andnud globaalse mõõtme. See on ühtaegu nii privileeg kui kohustus, mis nõuab meilt senisest suuremat teadlikkust ja avaramat mõtlemist.

Neist tõdemustest lähtuvalt ja vastavalt Riigikogu väliskomisjoni soovile pühendan oma tänases ettekandes suuremat tähelepanu Euroopa Liidu Ühisele Välis- ja Julgeolekupoliitikale ning Eesti rõhuasetustele selles. Samas ei saa mööda minna ka teistest riigi välispoliitika seisukohalt olulistest teemadest nagu Eesti panustamine NATOs, meie välismajanduspoliitika ning arengu- ja regionaalne koostöö.

Alustuseks arengutest Euroopa Liidus viimasel poolaastal. 10.-13. juunil valitud Euroopa Parlamendi uus koosseis asus tööle 20. juulil, nende hulgas kuus Eestist valitud saadikut. 22. novembril alustas tööd Euroopa Komisjoni uus koosseis ja selle ühe asepresidendina volinik Siim Kallas.

Euroopa Liidu edasise arengu jaoks olulise kordaminekuna jõudsid liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid 18. juunil kokkuleppele põhiseaduse lepingu eelnõu osas. Võrreldes eelnevate lepingutega on korrastatud liidu pädevuse jaotust, suurendatud on liikmesriikide parlamentide rolli, põhiõiguste harta on muudetud õiguslikult siduvaks. Samuti on lihtsustatud liidu õigusaktide süsteemi. Tahan rõhutada, et Eesti pooldab Euroopa Liidu edasist integratsiooni, aga see peab olema põhjendatud ja omama Euroopa kodanike laia toetust.

29. oktoobril toimus Roomas Euroopa põhiseaduse lepingu pidulik allkirjastamise tseremoonia. Euroopa Liidu praeguse eesistujamaa Hollandi ettepanekul on ratifitseerimismenetluse lõppkuupäevaks määratud 1. november 2006. Vabariigi Valitsus andis 2. septembril oma esialgse hinnangu põhiseaduse lepingule ministeeriumidevahelise töögrupi koostatud põhjaliku analüüsi ehk nii-nimetatud Valge Raamatu põhjal. Valitsus peab piisavaks, kui põhiseaduse leping ratifitseeritakse Riigikogu poolt.

Jätkunud on läbirääkimised liidu finantsraamistiku üle aastateks 2007-2013. Pärast komisjoni avaldatud seadusandlikke ettepanekuid juulis ja septembris on diskussioonid muutunud märgatavalt detailsemaks. Luksemburgi eesistumise ajal 2005. aasta esimesel poolel on oodata intensiivsete läbirääkimiste perioodi, mil loodetakse saavutada poliitiline kokkulepe. Rahuldava kokkuleppe saavutamine on seda olulisem, et finantsraamistiku näol pole tegemist pelgalt tulude ja kulude paikapanemisega Euroopa Liidu eelarves, vaid liidu eesmärkide, tegevuste rõhuasetuste ja kohustuste määratlemisega laiemalt.

Eesti nõustub põhimõtteliselt komisjoni poolt ettepandud finantsraamistiku prioriteetidega, sest need langevad kokku ka meie pikaajaliste huvidega. Kõige olulisemateks eesmärkideks finantsraamistiku läbirääkimistel on Eestile Lissaboni strateegia sihtide saavutamine, ühtekuuluvuspoliitika õiglus ja tulemuslikkus, hariduse ning teadus- ja arendustegevuse tõhus rahastamine ning Euroopa Naabruspoliitika edendamine. Vabariigi Valitsus on korduvalt rõhutanud seisukohta, et Euroopa Liidu eelarveraamistik peaks olema võimalikult lihtne ja läbipaistev.

Euroopa Liidu tuleviku seisukohalt on ülimalt oluline jõuda kokkuleppele liidu edasise laienemise osas. Eesti on järjekindlalt toetanud põhimõtet, et edasine laienemine peab tuginema samadele põhimõtetele ja lähtuma samadest kriteeriumidest, millest juhinduti viimase laienemise puhul. Teetähisteks edasises laienemises on komisjoni 6. oktoobril avaldatud eduaruanded ja strateegiadokumendid. Loodame, et nii Bulgaaria kui Rumeenia liitumine Euroopa Liiduga saab teoks nagu plaanitud – 1. jaanuaril 2007. Horvaatial peaks komisjoni koostatud liitumiseelne strateegia võimaldama jõudsalt edasi liikuda Euroopa Liidu liikmeks saamise suunas. Igati tervitatav on Türgi valitsuse otsusekindlus ulatuslike reformide teostamisel. Need edusammud võimaldasid komisjonil hinnata Kopenhaageni poliitilised kriteeriumid küllaldaselt täidetuks ning anda soovitus alustada Türgiga liitumisläbirääkimisi. Otsuse tegemine selles küsimuses on kavandatud Euroopa Ülemkogu 16.-17. detsembri kohtumisele.


Head Riigikogu liikmed!

Lähen nüüd edasi Euroopa Liidu Ühise Välis- ja Julgeolekupoliitika (ÜVJP/CFSP) teema juurde. On selge, et Euroopa Liidu välispoliitiline kaal ja koordineeritus peavad kasvama, seda eriti arvestades uusi ohte ja väljakutseid rahvusvahelisele julgeolekule. Samas soovin rõhutada, et Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse olulisim tagatis on tugevad transatlantilised suhted. Seetõttu peab Eesti äärmiselt oluliseks Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide koostöösuhete kestvust. Transatlantilised suhted on Euroopa Liidu Ühises Välis- ja Julgeolekupoliitikas üks Eesti tähtsamatest prioriteetidest.

Järgnevalt ülevaatlikumalt Euroopa Liidu Naabruspoliitikast, mille eesmärk on tihendada liidu suhteid ida- ja lõunanaabritega. On ilmne, et tihedam majanduslik ja poliitiline koostöö ning nii-nimetatud "külmutatud konfliktide" lahendamine mitmetes Euroopa Liidu naaberriikides on kogu Euroopa julgeoleku ja heaolu seisukohalt hädavajalik.

Euroopa Liidu piiririigina tunnetab Eesti eriti selgelt sotsiaalse ja majandusliku heaolu ning stabiilsuse vööndi loomise ja selle tugevdamise vajadust liidu välispiiride vahetus läheduses. Naabruspoliitika prioriteetne roll Eesti jaoks kajastub ka dokumendis “Valitsuse Euroopa Liidu poliitika 2004-2006.” Oma geograafilise asukoha tõttu on meie peatähelepanu koostööl Euroopa Liidu idanaabritega, kuid toetame ka liidu suhete arendamist lõunanaabritega.

Euroopa Liidu koostöö toimub naabritega individuaalsete tegevuskavade alusel. Kuue partneri – Ukraina, Moldova, Maroko, Tuneesia, Jordaania ja Palestiina Omavalitsusega – on komisjon tegevuskavade osas juba kokku leppinud. Iisraeliga läbirääkimised veel käivad, kuid loodame, et needki õnnestub edukalt lõpetada. Ka vastasel korral tuleks eelnimetatud kuus tegevuskava heaks kiita. Igati rõõmustav on 17.-18. juuni Üldasjade ja Välissuhete Nõukogu istungil vastu võetud otsus kaasata Lõuna-Kaukaasia riigid Euroopa Naabruspoliitika protsessi.

Koostöö Euroopa Liidu naaberriikidega on valdkond, kus liidu uute liikmesriikide poliitiliste ja majanduslike reformide kogemus on eriti väärtuslik. Eesti suurimad jõupingutused Euroopa Naabruspoliitika raames on seni olnud suunatud eelkõige Ukrainale ja Gruusiale.

Ukraina on oma eurointegratsioonipüüdlusi deklareerinud, kuid seisab teatavasti oluliste sise- ja välispoliitiliste valikute ees. Presidendivalimiste teine voor 21. novembril eiras demokraatia ja õigusriigi printsiipe. 26.detsembril teeb Ukraina rahvas olulise otsuse tuleviku tarvis. Kogu Euroopa tuleviku seisukohast on tähtis, et selles suures riigis oleks toimiv demokraatia, arenenud kodanikuühiskond ning edukas majandus.

Euroopa Liidu tihedam koostöö Ukrainaga sõltub reaalsete reformide läbiviimisest riigis. Eesti panustab omalt poolt aktiivselt Ukraina arengusse demokraatliku riigina. See väljendub eelkõige arengukoostööprojektides ning osalemises Ukrainale suunatud Euroopa Naabruspoliitika kujundamisel.

Gruusia puhul võime rõõmuga tõdeda, et riik on avaldanud selget soovi uueneda ning seda poliitilist tahet tuleb igati toetada. Hiljuti Eestit külastades oli Gruusia presidendil Mihhail Saakašvilil kaks selget ja olulist sõnumit. Esiteks, Gruusia soovib asuda demokraatlikule euroopalike väärtuste teele. Teiseks, Gruusia peab oma eeskujuks just Eesti saavutatut. Kogesin seda soovi Eesti kogemusest õppida ka suvisel visiidil Gruusiasse. Gruusia on olnud 2004. aastal üks Eesti arenguabi peamisi sihtriike. Aktiivsem Gruusia toetamine annab reaalse võimaluse aidata kaasa kogu regiooni arengule ja stabiliseerumisele. Vaatamata tagasihoidlikele vahenditele on käesoleval aastal toimunud Gruusia ametnike koolitus infoühiskonna arendamise, keskkonna, Euroopa Liidu integratsiooni ning maksu- ja rahanduspoliitika valdkondades. Samuti on märkimisväärne Eesti ja Gruusia kaitseministeeriumide vaheline koostöö.

Soovin toonitada, et meie bilateraalne tegevus Gruusias, nii nagu ka Euroopa Liidu koostöö Gruusiaga ESDP missiooni ja tulevikus Naabruspoliitika kaudu, on osa laiema rahvusvahelise üldsuse jõupingutustest stabiliseerida kogu piirkond. Selle nimel teeb Gruusias tööd ka OSCE, kuhu Eestigi jõudsalt panustab. Samuti võib märkida ÜRO planeeritavaid abikavasid, mille raames Eesti kaalub Gruusia politseinike võimalikku koolitamist meie Sisekaitseakadeemias.

Mõne sõnaga ka Moldovast ja Valgevenest. Koostöö Eesti ja Moldova vahel on tihenenud ja loodetavasti tiheneb ka edaspidi. Eriti hea on märkida, et valitsusväliste organisatsioonide roll selles on tuntav. Samas on Moldova arengu ja rahvusvahelise koostöö seisukohalt esmatähtis kriisi lahendamine Transnistrias, mis on nii piduriks Moldova arengule kui ohuks kogu Euroopale. Teatavasti toimuvad järgmisel aastal Moldovas valimised, mistõttu rahvusvaheline nagu ka Eesti tähelepanu sellele riigile kasvab lähitulevikus veelgi.

Muret valmistab olukord Valgevenes, seda eriti hiljutiste valimiste valguses. Sarnaselt teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele ei toeta Eesti siiski Valgevene isoleerimist. Suhtlemisel Valgevenega tuleks kasutada pragmaatilist ja valikulist lähenemist nii tegevusvaldkondade kui kontaktide osas, seades mõõdupuuks demokraatia, inimõiguste ja –vabaduste edenemise. See aga eeldab senisest paremat Euroopa Liidu Valgevene-poliitika koordineeritust.


Lugupeetud Riigikogu!

Soovin täna pöörata erilist tähelepanu nii Euroopa Liidu kui Eesti suhetele Venemaaga. Beslani pantvangidraama pälvis kogu maailma kaastunde. Eesti on omalt poolt näidanud valmisolekut Beslani ohvrite abistamiseks. Eesti Punane Rist avas toetusarve vahetult pärast sealseid traagilised sündmusi ja on annetustena kogunud ligi 1,3 miljonit krooni. Samuti on plaanis riigipoolne panus Punasele Ristile arengukoostöö rahadest.

On tervitatav, et Euroopa Liit ehitab üles partnerlust Venemaaga nii-nimetatud "nelja ühisruumi" kaudu, milleks on majandusruum; vabaduse, sisejulgeoleku ja õiguse ruum; välisjulgeoleku ruum; ning teadus-, haridus- ja kultuuriruum. Niivõrd olulisi dokumente nagu nelja ühisruumi tegevuskavad ei saa aga vastu võtta kiirustades, kuna alusdokumendina lähimateks aastateks peab see kokkulepe väljendama mõlemapoolseid põhimõtteid ja huve. Euroopa Liidu ja Venemaa äsjasel tippkohtumisel Haagis hinnati läbirääkimistel tehtud tööd ning kinnitati soovi jõuda nelja ruumi tegevuskavade osas kokkuleppele 2005. aasta mais asetleidvaks tippkohtumiseks. Samas on Venemaad hõlmava koostöö mehhanism jäänud mitmeti mõistetavaks. Nii näiteks ei ole selge, kuidas mõjutavad Euroopa Liidu riikide ja Venemaa vahelist piiriülest koostööd ja selle rahastamist Euroopa Liidu erisuhted Venemaaga.

Positiivseks tuleb kindlasti pidada Euroopa Liidu ja Venemaa Partnerlus- ja Koostöölepingu (PCA) laienemisprotokolli nagu ka Kyoto protokolli ratifitseerimist Duuma poolt 22. oktoobril. Samuti on tervitatav Haagi tippkohtumisel Euroopa Liidu ja Venemaa vahel saavutatud kokkulepe inimõiguste alaste konsultatsioonide alustamises mõlemale poolele huvipakkuvates küsimustes. Samas on hiljutised poliitilised arengud Venemaal olnud vastakad ning annavad üha selgemat märku demokratiseerumisprotessi pidurdumisest – kui mitte seiskumisest – riigis. Venemaa vahetu naabrina jälgib Eesti eriti tähelepanelikult sealsete arengute välispoliitilist mõju. Mure Venemaa sise- ja välispoliitikas toimuvate muudatuste üle on globaalne, mille ilmseks tõendiks oli septembri lõpus avaldatud saja USA ja Euroopa arvamusliidri ühiskiri. Seda enam peab Euroopa Liidu Venemaa-poliitika olema ühehäälne ja järjekindel. Selle nurgakiviks olgu pikaajaline ühiste väärtuste järgimine, mitte kitsas majanduslik hetkehuvi või muud lühiajalised kaalutlused.

Eesti ja Venemaa kahepoolsetele suhetele mõjuvad negatiivselt korduvad Eesti õhupiiri rikkumised Vene Föderatsiooni lennukite poolt. Nagu ma mainisin ka kevadisel välispoliitika põhisuundade arutelul, aitaks Eesti suhete paranemisele Venemaaga kaasa kommunistlike režiimide kuritegude rahvusvaheline hukkamõist, minevikus toimunu tunnistamine Venemaa poolt, samuti piirilepingute allkirjastamine. Loodame, et Haagi tippkohtumisel 25. novembril president Putini poolt antud lubadus piirilepingud Eesti ja Lätiga lähimal ajal allkirjastada ka realiseerub. Teatavasti on lepingud allkirjastamiseks ette valmistatud juba mitme aasta eest ning Eesti on piirilepingute sõlmimiseks jätkuvalt valmis.

Venemaa poolt Eesti päritoluga toodete suhtes kahekordsete tollitariifide rakendamise lõpetamine 1. maist on kahtlemata avaldanud positiivset mõju Eesti-Vene kaubandussuhetele. Samas on Venemaa kahjuks jätkanud erinevate meetmete rakendamist, mis on takistanud majandussuhete arenemist nii Eesti kui ka teiste riikidega. Nii tuleb meil juba mõnda aega tegeleda taimsete kaupade fütosanitaaria ning samuti raudteetariifide probleemidega. Mõlemas küsimuses on oluline roll Euroopa Komisjonil, mis esindab liikmesriikide huve.


Head Riigikogu liikmed!

Edasi Euroopa ja rahvusvahelisest julgeolekust ning Eesti panusest selle saavutamisse. Tegemist on ülesandega, mis on läbival kohal käesoleva aasta juunis Riigikogu poolt kinnitatud julgeolekupoliitika alustes. Liigun julgeoleku teemat kokku võttes üksikult üldisele, käsitledes esmalt konkreetseid kriisikoldeid ning kõneldes seejärel arengutest ESDP-s ja NATOs laiemalt.

Olukord Iraagis ja Lähis-Idas tervikuna on hetkel rahvusvahelise julgeoleku võtmeküsimused. Meie kaitseväelased jätkavad koalitsioonivägede koosseisus vastutusrikast missiooni julgeoleku tagamiseks ja stabiilsuse saavutamiseks Iraagis. Kahjuks koges Eesti missiooni ohtlikkust 25. oktoobril taas kõige traagilisemal moel – hukkus teine meie kaitseväelane. Valusale kaotusele vaatamata jätkab Eesti oma liitlaskohustuse täitmist. Vastavalt 14. aprillil Riigikogu poolt kinnitatud valitsuse ettepanekule on missiooni pikendatud 20. juunini 2005. Normaalse elu eelduseks Iraagis on valimiste õnnestumine järgmise aasta jaanuaris, seejärel uue põhiseaduse ettevalmistamine ja vastuvõtmine ning uued valimised 2005. aasta lõpus. Sellistele lahendustele viivate arengute kindlustamine ongi meie rahvusvahelistes jõududes osalemise eesmärk. Äärmiselt oluline on ÜRO ulatuslikum kohalolek Iraagis, nagu ka Euroopa Liidu suurem kaasatus. Eesti toetab ÜRO missiooni turvamist poole miljoni krooniga ning kaalub oma võimalikke panuseid algavasse NATO väljaõppemissiooni Iraagis. Samuti toetab Eesti Euroopa Liidu abimissiooni Iraagi õigus- ja politseisüsteemi väljaehitamiseks.

Loomulikult on püsiva rahu eelduseks regioonis lisaks Iraagi stabiliseerimisele ka lahenduse leidmine Iisraeli ja Palestiina vahelisele konfliktile. On oluline järgida nn. Teekaarti ning selles määratletud eesmärke, mis peavad tagama iseseisva Palestiina riigi tekkimise turvalise Iisraeli kõrvale. Presidendivalimised Palestiinas järgmise aasta 9. jaanuaril on siinkohal tähtsaks proovikiviks – võim Palestiinas peab olema demokraatlik ning suutma tagada julgeolekut ja tõkestada terrorismi.

Endiselt on oluline julgeolekuolukorra stabiliseerimine Afganistanis. Oma väärika panuse sellesse annavad ka NATO missiooni koosseisus teenivad Eesti kaitseväelased. Afganistanis 9. oktoobril toimunud esimesi demokraatlikke presidendivalimisi tervitati kogu maailmas. Loodame, et poliitilised protsessid Afganistanis jätkuvad positiivses suunas ning et ka 2005. aasta aprillis läbiviidavad parlamendivalimised mööduvad edukalt.

Samuti on rahvusvaheline üldsuse tähelepanu keskmes olnud juba mõnda aega Iraani tuumaprogramm. Teherani hiljutine lubadus jääda kindlaks tuumarelvastuse leviku piiramise leppele on igati tervitatav. Samas on selge, et Iraani koostöö Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga peab olema jätkuv. Käsitlemist vajavad ka muud teemad, nende hulgas inimõigused Iraanis.

Euroopa julgeoleku ja heaolu seisukohalt ei saa mainitud piirkondade kõrval kindlasti märkimata jätta ka Lääne-Balkanit, kus NATO ja Euroopa Liidu tegevus on olnud otsene ja edukas kogu Euroopa julgeoleku seisukohalt. Eesti välispoliitiline aktiivsus Lääne-Balkani suunal on viimastel aastatel vaieldamatult kasvanud. See on väljendunud kahel viisil. Esiteks arengukoostöös ja Eesti valmiduses vahendada oma kogemusi reformide elluviimisel ning eurointegratsiooni vallas – muuhulgas näiteks E-valitsemise Akadeemia koolitusprojektide näol. Teiseks osalevad meie kaitseväelased ja politseinikud juba aastaid regioonis paiknevates rahvusvahelistes stabiliseerimisjõududes. Kosovos teenib hetkel läbi aegade suurim Eesti rahuvalvekontingent – kokku 122 kaitseväelast.

On igati tervitatav, et Euroopa Liit pöörab maailma kriisikolletele nagu ka nii-nimetatud "läbikukkunud riikidele" üha suuremat tähelepanu, olles arengukoostöös suurim abiandja maailmas. Aafrikas on hetkel Euroopa Liidu tähelepanu keskmes Sudaani lääneosas Darfuri provintsis puhkenud konflikti lahendamine ning sõjategevuses kannatanud inimeste abistamine. Eesti eraldas ÜRO Põgenike Ülemkomissarile pool miljonit krooni Sudaani konfliktis kannatanute abistamiseks. Vaatamata Eesti rahaliste vahendite nappusele on arengukoostöö saamas Eesti välispoliitika väga oluliseks osaks, mille kaudu realiseerub meie proaktiivne tegevus.

Kõneldes Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsepoliitikast ehk ESDP-st üldiselt, võib väita, et Eesti on selle senise arenguga rahul. Käesoleva poolaasta peamistest Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga seonduvatest tegevustest tuleks esimesena mainida sõjalise operatsiooni ALTHEA alustamist Bosnias ja Hertsegoviinas, milles osaleb ka Eesti. Teiseks on toimunud ESDP raames sõjaliste võimekuste edasiarendamine vastavalt uuele Euroopa Liidu sõjalisele peaeesmärgile aastaks 2010. Kolmandaks on jätkunud tegevus Euroopa Kaitseagentuuri töölerakendamisel. Kokku on lepitud Euroopa Liidu lahingugruppide loomises. Ettevõtmises osaleb ka Eesti, kuid meie osaluse vorm ja ulatus on selgitamisel.

Nagu hästi teada, lähtub Eesti Euroopa julgeoleku ühtsuse põhimõttest, tugevate transatlantiliste sidemete vajadusest ja sellest, et julgeoleku tagamisel Euroopas ja maailmas peavad ESDP ja NATO teineteist täiendama. Seetõttu tuleb ESDP edasise arengu planeerimisel arvestada NATO vastavate arengutega ja jälgida sõjaliste võimekuste arendamisel organisatsioonide koostegutsemise võimet.

Eesti on NATO liikmesriik kaheksandat kuud ning jätkab aktiivset panustamist NATO operatsioonidesse Balkanil ja Afganistanis oma võimete ja olemasolevate võimaluste kohaselt. NATO tippkohtumine Istanbulis 28.-29. juunil kinnitas alliansi tegevuse jätkusuutlikust ja edasist võimekuste arendamise vajadust. NATO operatsioonid ja vastavate võimekuste kindlustamine on ühed alliansi ja liikmesriikide peaülesanded. Võimekuste osas on ka Eestil oma kindlad ülesanded ja eesmärgid. Peame kinni pidama NATO-ga liitumisel antud lubadustest ja endale võetud kohustustest, sealhulgas kaitsekulutuste hoidmine kahe protsendi tasemel SKP-st. Vaid nii saame olla usaldusväärsed liitlased ja loota, et meie häält võetakse kuulda rahvusvahelistes suhetes.

Üheks NATO prioriteetidest on partnerluspoliitika. Sellel on otsene seos juba käsitletud Euroopa Liidu naabruspoliitika teemaga. Eesti tervitab partnerluse arendamist Kaukaasia ja Kesk-Aasia riikidega, eriti Gruusiaga. Samavõrd oluline on koostöö süvendamine ka Vahemere Dialoogi ja Laiema Lähis-Ida riikidega, samuti NATO suhete arendamine Venemaa ja Ukrainaga. Kindlasti tuleb jätkata tihedat koostööd ka meile lähimate NATO partnerriikidega. Näiteks on Eesti saatkonnal Helsingis alates 1. septembrist austav ülesanne olla NATO kontaktsaatkonnaks Soomes.

Julgeolekuteema lõpetuseks soovin taas esile tõsta nii-nimetatud uute ohtude üha kasvavat survet Eesti julgeolekule. Mitte ainult rahvusvaheline terrorism, vaid ka HIV/AIDS, organiseeritud kuritegevus ja infotehnoloogilised ohud on väljakutsed, millele tuleb siseriiklikult pühendada senisest tunduvalt rohkem tähelepanu. Et tegemist on rahvusvahelise mõõtmega julgeolekuriskidega, peame nendega järjest enam arvestama ka oma välispoliitika kujundamisel.


Lugupeetud Riigikogu!

Järgnevalt arengutest Eesti välismajanduspoliitikas. Euroopa Liiduga liitumise järel on kordades tõusnud Euroopa riikide väike- ja keskmise suurusega ettevõtete huvi koostöö vastu Eesti firmadega.

Tagamaks Eesti välismajanduse edu tulevikus, peame aga üha enam vaatama kaugemale kui Euroopa. 21. sajandit on nimetatud Aasia sajandiks – Aasias nähakse maailma majandusele nii suuri väljakutseid kui tohutuid võimalusi. On selge, et Eesti ei saa jääda siinkohal passiivse vaatleja rolli, vaid peab oma kohalolekut Aasias tugevdama. Eriliselt tähtsaks Aasia riikide seas tuleb kahtlemata pidada Hiinat ja Jaapanit, kellega Eestil on suur kaubavahetus ja seda samas tuntava puudujäägiga.

Alates käesoleva aasta oktoobrist on Eesti Euroopa Liidu ja Aasia vahelise koostööfoorumi ASEM täieõiguslik partner. See annab Eestile suurepärase võimaluse suhelda Aasia riikidega täiesti uues raamistikus. 2005. aastal alustavad Kagu-Aasia suurima majanduskoostööorganisatsiooni ASEANi liikmesriigid läbirääkimisi regionaalse vabakaubanduspiirkonna loomise küsimuses, millesse kuuluks 590 miljonit inimest.

Eesti välispoliitilise haarde lainemine ei tohi aga kindlasti põhjustada tähelepanu vähenemist meie lähiregioonile. Eesti eesistumise lõppemine Läänemeremaade Nõukogus läinud suvel ei tähenda meie jaoks regionaalse koostöö intensiivsuse ja olulisuse langust. Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu laienemisega algatatud Läänemeremaade Nõukogu kaasajastamisega tagatakse regionaalse mõõtmega ülesannete edasine täitmine. Koostöö ja ühishuvid on olnud ühisnimetajaks Läänemere regiooni potentsiaali arendamisel ja ärakasutamisel. Täna illustreerib seda veenvalt Läänemere kui dünaamilise kasvupiirkonna roll Euroopas. Eesti saavutuseks Läänemeremaade Nõukogu eesistujana tuleb kindlasti pidada ka edasiminekuid kokkulepete osas Läänemere kaitse tagamisel, eriti mis puudutab ühekereliste tankerite liiklemise keelustamist.

Ka Eesti, Läti ja Leedu vahelisse koostöösse on käesolev aasta toonud mitmeid olulisi muudatusi. Seejuures on eelkõige lähtutud koostöö uuendamise vajadusest Euroopa Liidu ja NATO liikmesuse alusel. Eesti algatatud struktuuriliste uuenduste osas kokkuleppe saavutamise järel kiitis peaministrite nõukogu 4. oktoobril 2004 Riias heaks viie vanemametnike komitee töö jätkamise Balti Ministrite Nõukogu raames 2005. aastal. Nendeks on transpordi ja kommunikatsioonide, energeetika, kaitse, keskkonna ja siseasjade valdkonna komiteed. Oluliselt peaks uuenduste läbi tihenema Balti Ministrite Nõukogu ja Balti Assamblee koostöö. Eesti eesmärk on Balti koostööd jätkata paindliku ja lihtsa koostööstruktuuri abil, mis tõhusalt edendaks Eesti, Läti ja Leedu ühiseid huve kiiresti muutuvas rahvusvahelises keskkonnas. Selle eemärgi teostamiseks avaneb meil hea võimalus juba 2005. aastal, mil Eesti on Balti koostöö eesistujamaa.

Head Riigikogu liikmed!

Tänan Teid aktiivse koostöö eest meie välispoliitika kujundamisel ja soovin edu tulevikus!