"Maaelu ja põllumajandus on Euroopa Liidus prioriteetideks"

Välisminister Kristiina Ojulandi ettekanne konverentsil "140 päeva Euroopa Liidus" Paides, 17.09.2004


Austatud Vabariigi President,
Austatud proua Riigikogu esimees,
Head kolleegid,
Lugupeetud kuulajad,

Mul on hea meel esineda nii olulise sisuga konverentsil, kus analüüsitakse Eesti põllumajanduse olukorda pärast esimest viit kuud Euroopa Liidu liikmesriigina. Tänan väga Põllumajandustootjate Keskliitu kutse eest!

Alustaksin lühikese ülevaatega Euroopa Liidu Ühtse Põllumajanduspoliitika minevikust ja tulevikust.

Võib väita, et Euroopa Liidu Ühtne põllumajanduspoliitika (ÜPP), mis sündis Rooma Lepinguga 1958. aastal, oli nii põllumajandus-, sise- kui ka välispoliitiline ettevõtmine. Ühtne põllumajanduspoliitika loodi olukorras, kus Euroopa mäletas värskelt sõjaaegset toiduainete puudust. Rooma lepingus nimetatakse ÜPP eesmärkidena tootlikkuse tõusu, põllumeeste hea elatustaseme tagamist, turu stabiliseerimist ja toiduainete mõistliku hinna kindlustamist. 1957. aastal moodustasid põllumehed umbes 12 protsenti tolleaegsete liikmesriikide elanikkonnast. Prantsusmaal töötas põllumajanduses neljandik elanikkonnast ning Itaalias koguni kolmandik. Põllumeeste integreerimine tööstusühiskonda oli samuti üks ÜPP olulisi eesmärke. Olulise välispoliitilise tõigana tuleb märkida, et Prantsusmaale tulevad põllumajandustoetused pidid tasakaalustama Saksamaa tööstusele antud eelised.

Tänaseks on olukord maailmas palju muutunud, Euroopa Liidus on kuue asemel kakskümmend viis liikmesriiki ning ka põllumeeste elu ei saa võrrelda Teise maailmasõja järgsega. Muutunud on ka Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika. Möödunud aastal jõuti Euroopa Liidus kokkuleppele põllumajanduspoliitika oluliste sisuliste ümberkorralduste osas. Selle kokkuleppe peamisteks eesmärkideks on:
sekkumishindade alandamine;
otsetoetuste lahutamine tootmisest;
nõuetele vastavuse kontrollmehhanismi loomine, et vältida toetuste maksmist standarditele mittevastavatele toodetele;
maaelu arendamine;
finantskontrolli loomine ÜPP kulude püsimiseks eelarve piirides.
Mul on hea meel rõhutada, et ühtse põllumajanduspoliitika reform areneb Eesti jaoks soodsas suunas. Rohkem tähelepanu pööratakse maaelule, maapiirkondade asustatusele ja keskkonnakaitsele. Olulisele kohale ühtses põllumajanduspoliitikas on tõusnud toiduohutus ja toidu kvaliteedi tagamine ning loomakaitse. Maapiirkondade arengu ja asustuse küsimused on senisest enam ka Euroopa Liidu regionaalpoliitika tähelepanu keskmes.

Lugupeetud kuulajad,

Põllumajandus ja maaelu on olnud Euroopa Liidus prioriteediks selle algusaastatest saadik. Ka Välisministeeriumi jaoks on põllumajandusküsimused lahutamatuks osaks igapäevasest tööst. Järgnevalt peatuksin Välisministeeriumi rollil Eesti põllumajanduse huvide kaitsmises.

Võin kinnitada, et Eesti põllumeeste huvide eest seismine Euroopas pole Välisministeeriumile uus ülesanne. Juba Assotsiatsioonilepingus, mis jõustus 1998.a. veebruaris, oli soodsamate tingimuste loomine Eesti põllumajandustoodete pääsuks Euroopa Ühenduse turule üks olulisemaid teemasid.

Ka Euroopa Liiduga ühinemisläbirääkimistel oli põllumajanduse teema kõige mahukam ja keerulisem. Nagu ma juba ka varem olen öelnud, võib läbirääkimistulemusi Eesti seisukohalt hinnata headeks. Arvestades, et ajutised erandid Euroopa Liidu õigustikust ei tohtinud ohtu seada siseturu toimimist ja pidid olema selgelt põhjendatud, võib läbirääkimisi põllumajanduse valdkonnas pidada eriti edukateks. Seda näitab ka asjaolu, et põllumajanduses saavutati kõige arvukamalt kokkuleppeid üleminekumeetmete osas.

Kuigi Välisministeerium oli ühinemisläbirääkimistel juhtrollis, põhinesid Eesti sisulised seisukohad põllumajanduses täielikult Põllumajandusministeeriumi ja vastavate huvigruppide ekspertiisil. Mida selgemalt huvigruppide ja Põllumajandusministeeriumi ajurünnakutes kujundati välja Eesti huvid Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikas ja mida paremini need olid argumenteeritud, seda lihtsam oli Välisministeeriumil neid ka läbirääkimistel kaitsta. Heameelega võib konstateerida, et soodsad ühinemistingimused põllumajanduse alal said teoks tänu Välisministeeriumi heale koostööle Põllumajandusministeeriumi pädevate asjatundjatega ja tugevate põllumajandusorganisatsioonidega.

Olulisemateks saavutusteks tuleb pidada piima ja teravilja tootmiskvootide suurendamist võrreldes Euroopa Liidu esialgse pakkumisega. Nii on vastavalt lõppkokkulepetele Eesti piimakvoot 624 483 tonni aastas, alates 2006 aastast 646 368 tonni aastas; teravilja baassaagikus on 2,4 tsentnerit hektarilt. Suurenes ka toetustega kaetud loomade arv. Juhin tähelepanu, et paljude vaidluse all olnud tootmiskvootide osas on kokkulepitud piirtootmismahud suuremad, kui Eesti vastavad toodangumahud praegu, ning arvestavad põllumajanduse edasise arengu vajadusi.

Eesti sai läbirääkimiste tulemusena võimaluse teha järk-järgult suurenevatele otsetoetustele rahvuslikke lisamakseid. Lisamaksete tulemusel väheneb otsetoetuste üleminekuperiood kolme aasta võrra. Nii võiksid Eesti põllumehed saada käesoleval aastal 55% ja toetuste järk-järgult suurenedes 2010. aastal juba 100% Euroopa Liidu otsetoetuste määrast. Lisaks annab Euroopa Liit meile toetust kuni 5 aastat põllumajanduslikust kasutusest väljas olnud maade metsastamiseks.

Kokkuvõttes on võimalik Eesti põllumajandustootjatel saada Euroopa Liidust erinevate põllumajandustoetuste kaudu, olenevalt reaalsest tootmismahust, 2004. aastal 855 miljonit krooni, 2005. aastal 1,5 miljardit krooni ja 2006. aastal 1,6 miljardit krooni.

Lisaks jätkub aastatel 2004-2006 ka väljamaksete tegemine Phare, Ispa ja Sapardi projektidele, Rahandusministeeriumi prognooside järgi kogumahus kuni 2,5 miljardit krooni. Vastavalt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetele on Eestis praeguseks heaks kiidetud 1531 Sapardi projekti. Nende raames investeeritakse Eestisse (lisaks Eesti-poolsele kaasfinantseerimisele) Euroopa Liidu poolt 837 miljonit krooni. Sapardi kaudu rahastatakse paljude objektide hulgas (nagu lüpsimasinate ostmine ja hoidlaseadmete paigaldamine) ka turistide teenindamiseks vajalike ehitiste rajamist. Siin on jällegi üks Välisministeeriumi ja maaelu kokkupuutepunkt. Turismi arendamine Eestis on üks Välisministeeriumi prioriteete. Välisesinduste võrgu kaudu teeme koostööd ettevõtetega, kes tutvustavad välismaal Eesti turismiteenuseid, samuti levitame infot nii Eesti kohta üldiselt. Turismiturul on Eesti üks trumpe keskkonnahoidlik loodusturism, sealhulgas taluturismi teenused.

Eesti suutlikkus Euroopa Liidu toetusi tegelikkuses kasutada sõltub valmisolekust rahaliste vahendite taotlemiseks ja projektide teostamiseks ning kohalike omavalitsuste kaasfinantseerimise probleemi lahendamisest. Väga oluliseks projektide elluviimisel on kohalike omavalitsuste vaheline tihe koostöö. Samuti on tähtis koolitus, et avanenud võimalusi osataks paremini ära kasutada.

Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga kannab Liidu põllumajanduspoliitika kujundamise eest täielikku vastutust Põllumajandusministeerium. Samas on mul rõõm tõdeda hea koostöö jätkumist Välisministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi vahel. Põllumajandusministeeriumi poolt väljakujundatud seisukohti Euroopa Liidu seadusandluse kohta kaitsevad töögruppides Põllumajandusministeeriumi eksperdid, ministrite nõukogus põllumajandusminister ning nende kahe taseme vahele jäävas alaliste esindajate komitees Eesti esinduse asejuht Euroopa Liidu juures, kes on välisministeeriumi kogenud diplomaat. Välisministeerium seisab hea ka alaliste esindajate komitee jaoks õigeaegsete juhiste valmimise eest. Seega on Välisministeeriumil oluline roll Euroopa Liidu seaduseelnõude läbirääkimisel enne kui need jõuavad ekspertide laualt poliitikutele heaks kiitmiseks.

Head kuulajad,

Lisaks Euroopa Liidu sisestele seadusandluse läbirääkimistele alaliste esindajate komitees vastutab Välisministeerium ka Eesti huvide kaitsmise eest Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO). Alates liitumisest Euroopa Liiduga esindab Eestit – nagu ka teisi liikmesriike – WTO-s Euroopa Komisjon, kuna väliskaubandussuhted on Euroopa Liidus komisjoni pädevuses. Eesti osaleb aga koos teiste liikmesriikidega Euroopa Komisjonile läbirääkimismandaadi väljatöötamises, lähtudes oma huvidest.

Maailma kaubandusorganisatsioonis sõnastati selle aasta juulis raamtekst edasiseks maailmakaubanduse liberaliseerimiseks (nn. "Juuli pakett"). Traditsiooniliselt oli kõige olulisemaks ning samas vastuolulisemaks valdkonnaks juuli paketi läbirääkimistel põllumajandus. Ühtse põllumajanduspoliitika 2003. aasta juunis otsustatud reform andis Euroopa Liidule WTO läbirääkimisteks senisest tugevama positsiooni.

Juulis WTO läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe sisaldab endas raamistikke edasiseks liberaliseerimiseks ekspordisubsiidiumide, omamaiste toetuste ja turule juurdepääsu osas. Samuti on kokkuleppes esitatud erisätted arenguriikide sooduskohtlemiseks. Euroopa Komisjoni hinnangul ei tulene kokkuleppest vajadust Euroopa Liidu ühtset põllumajanduspoliitikat olulisel määral reformida. Mõningad muudatused tuleb aga arvatavasti siiski sisse viia. Kui senine kava nägi ette aastaks 2010 ekspordisubsiidiumide maksmise alandamise koguseliselt ja rahaliselt 45%-ni, siis "Juuli pakett" sätestab ekspordisubsiidiumide kaotamise kohustuse teatud aja jooksul.

Meile positiivse tulemusena muutuvad põllumajandustootmise ja toodete ekspordi tingimused maailmas seeläbi võrdsemaks. Ajal, kui Eestis põllumajandustoetused võrreldes varasemaga tõusevad, väheneb Euroopa Liidu liikmesriikides keskmiselt kui ka maailmas üldiselt põllumajandustootmisele ja kaubandusele toetuste maksmine. Ühtlasi suureneb toetus maaelule ja keskkonnasõbralikule tootmisele. Puutumatu looduse poolest rikkale Eestile on selline suund kasulik.

Lugupeetud kuulajad,

Järgmiseks räägiksin Eesti kaubandussuhetest nii Euroopa Liidu liikmesriikidega kui ka kolmandate riikidega. Välisministeeriumi üks olulisi ülesandeid on Eesti ekspordi toetamine, seda nii otsestes kahepoolsetes suhetes kui Euroopa Liidu raames. Euroopa Liit omab sooduskaubandussuhteid enamuse maailma riikidega – need puuduvad vaid 9 riigiga! Seega on alates 1. maist Eesti ettevõtjatele avanenud täiesti uued võimalused väliskaubanduseks. Samas tuleb nentida, et kuigi kahepoolsetes suhetes on põllumajandustoodete kaubandus muutumas vabamaks, on põllumajandustoodete turud võrreldes tööstuskaupadega siiski vähem avatud.

On loomulik, et Euroopa Liidu ja Venemaa vahelised kaubandussuhted on olnud Välisministeeriumi erilise tähelepanu all. Põllumajanduspoliitika ja välispoliitika puutepunktid ei seisne siin ainult üldiste poliitiliste suundumuste määramises. Tihtipeale tekib vajadus ühise tegutsemise järele ka mitmetes väga tehnilistes küsimustes. Euroopa Liidu ja Venemaa kaubavahetuse veterinaarkontrolli korraldus on heaks näiteks Põllumajandus- ja Välisministeerium tihedast koostööst, et kujundada ja kaitsta Eesti seisukohti Euroopa otsustusprotsessis ning tagada kaubanduse sujuv jätkumine. Samuti võib näiteks tuua praegu käimasoleva juhtumi fütosanitaarkontrollile kuuluvate kaupade sisseveokeelust Venemaale, kus meie ametkonnad teevad probleemi lahendamiseks pidevat koostööd nii omavahel, Euroopa Komisjoniga kui ka teiste liikmesriikidega.

Ajalooliseks võib pidada topelttollide kaotamist eksportimisel Venemaale mais 2004. Kahtlemata on see avanud täiendavaid võimalusi põllumajandustoodete ekspordiks. Kahetsusega tuleb siinkohal siiski nentida, et kaubanduse puhul tuleb arvestada ka muude tehniliste tõketega nagu näiteks ettevõtete sertifitseerimine. Topelttollide kadumine seetõttu iseenesest veel mingit võluväravat Eesti eksportijatele avada ei pruukinud.

Lisaks ametkondade vahelisele suhtlemisele Tallinnas ja Brüsselis on Eesti välisesindustes töötavad majandusametnikud alati Eesti eksportija teenistuses, vahendades kontakte, andes infot majanduskliima ning sujuvaks asjaajamiseks vajamineva kohta.

Eestile on kahtlemata olulisimad Euroopa Liidu kaubandussuhted lähiriikidega, kuid siinkohal kutsuksin üles Eesti põllumajandustootjaid avastama ka uusi turge Aasias ning miks mitte Araabiamaades. On selge, et Eesti põllumajandusekspordi märksõnadeks ei saa olla suured mahud ja masstootmine, kuid Eesti toodete kvaliteet, puhtus ning omapära võib meile endilegi üllatuseks mitte-traditsioonilistel turgudel oma koha leida.

Lugupeetud kuulajad,

Põllumajandus on olnud ajaloo vältel Eesti rahva traditsiooniline tegevusala ning sellel on oluline osa Eesti rahva elus ja Eesti riigi arengus. Euroopa Liiduga ühinemine on kaasa toonud suured muutused Eesti põllumeestele. Samavõrd on muutnud Euroopa Liidu liikmesus põllumajandusega tegelevate riigiametnike tööd. Eesti põllumajanduspoliitika on muutunud osaks Euroopa Liidu ühtsest põllumajanduspoliitikast; samas on põllumajanduspoliitika saanud senisest rohkem ka osaks Eesti välispoliitikast. Eesti põllumajanduslike huvide kaitsmine Euroopa Liidu otsustusprotsessis nõuab diplomaatiat põllumajandusministeeriumi ametnikelt ja senisest veelgi suuremat koostööd põllumajandus- ja välisministeeriumi vahel. See nõuab ka teadlikumaid põllumehi ja paremat infovahetust riigiametite, põllumeeste ning tootjate huvigruppide vahel.

Põllumeeste ja Välisministeeriumi tööpõllud on mõnes mõttes sarnased. Nii nagu Eesti põllumehed on teadnud, et maaharimine annab tulemust ainult siis, kui seda unarusse ei jäeta, seisab ka Välisministeeriumi ees järjepidev igapäevatöö Eesti huvide kaitsmisel.

Soovin kõigile jõudu koostööks uuel hooajal! Välisministeeriumi poolt oleme alati avatud teie küsimustele ja ettepanekutele.

Tänan tähelepanu eest!