Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)

Kaitseminister Margus Hansoni välisministri ülesannetes peetud kõne Riigikogule


Austatud proua esimees,
lugupeetud Riigikogu liikmed,
head külalised!

Julgeolekupoliitika aluste vastuvõtmine ja uuendamine on teatavasti sätestatud rahuaja riigikaitse seaduses. Seni kehtiv dokument, 2001. aastal heaks kiidetud Julgeolekupoliitika alused käsitles perioodi, mil Eesti oli teel NATO ja Euroopa Liidu liikmesuse suunas. Need eesmärgid on tänaseks saavutatud ning seetõttu on tekkinud vajadus Julgeolekupoliitika aluste uuendamise järele.

Mul on hea meel seista täna Teie ees esitlemaks dokumenti, mis on valminud paljude ametkondade pikaajalise töö tulemusena, mida on arutatud kahel korral valitsuse kabinetinõupidamisel ja seejärel heaks kiidetud valitsuse istungil. Riigikogu riigikaitsekomisjon ja väliskomisjon andsid eelnõud enne valitsuse lõplikku arutelu läbi vaadates oma panuse, terve rida nende ettepanekuid on leidnud dokumendis kajastust.

Julgeolekupoliitika alused on põhimõtteline raamdokument, mille ülesandeks on julgeolekupoliitika eesmärgist lähtudes määratleda riigi julgeolekuolukorra hinnang ning tegevus julgeolekupoliitika eesmärgi saavutamiseks. Julgeolekupoliitika alustes on käsitletud riigi julgeoleku tagamise üldiseid suundi. Seega on julgeolekupoliitika alustel kahekordne roll: ühelt poolt on see välispoliitiline dokument, mis käsitleb Eesti Vabariigi tegevust rahvusvahelises poliitikas; teisalt on tegemist riigisisest tegevust koordineeriva ning üldisi suundi andva raamdokumendiga. Julgeolekupoliitika alused hõlmavad nii Eesti julgeolekupoliitilisi eesmärke, kui vahendeid nende saavutamiseks ning ühtlasi annab tugeva välispoliitilise signaali sellest, millisena näeme oma rahvusvahelist seisundit.

Eesti julgeolek tagatakse kõigi sise- ja välispoliitiliste vahendite rakendamisega omavahelises kooskõlas. Seetõttu kajastavad julgeolekupoliitika alused mitut erinevat valdkonda. Dokumendis on välja toodud Eesti julgeolekupoliitika põhisuunad, milleks on:
Aktiivne osalemine NATO ja Euroopa Liidu struktuuride töös ning koostöö tõhustamine teiste liikmesriikidega;
Osalemine oma kohustuste ja võimaluste raames rahvusvahelises julgeolekusüsteemis ja –koostöös;
Koostöös liitlastega sõjalise riigikaitse arendamine Eesti kaitsevõime tagamiseks;
Ühiskonna demokraatliku arengu tagamine ja riigi sisejulgeoleku tugevdamine ning
Ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase turvalisuse tugevdamine.Dokument lähtub arusaamast, et julgeolekupoliitikat saab terviklikuna vaadelda vaid välispoliitika, kaitsepoliitika ja sisejulgeolekupoliitika omavahelises kooskõlas.

Julgeolekupoliitika aluste esimeses peatükis on välja toodud Eesti asend rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas ning kirjeldatud ohte riigi julgeolekule. Võrreldes eelmise, 2001. aastal vastu võetud dokumendiga, on ohtude ülevaade käesolevas dokumendis muutunud ja arenenud eelkõige nn. “pehmete ohtude” valdkonnas. Samas ei ole rahvusvaheliste suhete toimimise põhilised alused muutunud ning riikidel on endiselt erinevad ja tihti põrkuvad huvid ja seetõttu on ka julgeolekupoliitika alustes kõrvuti nii uued kui traditsioonilised julgeolekuohud.

Olulisim Eestit otseselt puudutav areng viimastel aastatel on olnud riigi liitumine NATO ja Euroopa Liiduga koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Eesti huvid ja ülesanded on uuenenud rahvusvahelises keskkonnas laiemad nii sisult kui ruumilt. Senisest enam mõjutavad Eesti julgeolekut ka meist geograafiliselt kaugemates piirkondades aset leidvad julgeolekupoliitilised arengud.

Lisaks Eesti julgeolekupoliitilise seisundi muutumisele on muutunud ka rahvusvaheline julgeolekukeskkond tervikuna: suhted riikide vahel on senisest keerulisemad ja mitmekülgsemad, erinevad probleemid on omavahel läbipõimunud ning kõrvuti globaliseerumise positiivsete mõjudega on ilmnenud ka sellega seotud ohud.

Pärast terrorirünnakuid 2001. aastal New Yorgis ja Washingtonis ning 2003. aastal Madridis on selge, et rahvusvaheline terrorism kujutab riikide ja kodanike julgeolekule palju suuremat ohtu, kui kunagi varem. Seetõttu osaleb Eesti järjekindlalt rahvusvahelise terrorismi vastu suunatud jõupingutustes ning toetab kõikide rahvusvaheliste organisatsioonide tegevust terrorismi ärahoidmiseks ning selle leviku tõkestamiseks. Eesti täidab terrorismi vastu suunatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ning on kõigi esmatähtsate rahvusvaheliste terrorismivastaste konventsioonide osaline.

Julgeolekupoliitika aluste teises peatükis käsitletakse välispoliitilist tegevust riigi julgeoleku tagamisel. Eesti julgeoleku tagamine on otseses sõltuvuses riigi rahvusvahelisest seisundist ning seega omab välispoliitiline tegevus riigi julgeoleku tagamisel kasvavat rolli. Kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu on Eesti julgeolekut kahtlemata kindlustanud – Eesti on saanud kaasaegse Euroopa rahvusvaheliste suhete oluliseks osalejaks. Eesti julgeoleku tagamine, sealhulgas välispoliitiline tegevus, nõuab edaspidi senisest rohkem tööd ja ressursse.

Eesti välispoliitilisel tegevusel oma julgeoleku kindlustamiseks on neli erinevat, kuid üksteisega kooskõlas olevat suunda. Nendeks on kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu, tihedad kahepoolsed suhted liitlastega, eelkõige Ameerika Ühendriikidega, ning aktiivne osalemine Läänemere regiooni julgeolekukeskkonna arendamises. Kõik nimetatud tegevussuunad on igaüks eraldi väga olulised, ning samas on Eesti välispoliitika terviklik vaid kõigi kooskõlas. Välispoliitiliste eesmärkide saavutamisel on oma roll ka Eesti aktiivsel tegevusel teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, näiteks ÜROs, OSCEs ja Euroopa Nõukogus. Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemine pakub võimalusi globaalse ja regionaalse julgeoleku tugevdamiseks ning seeläbi Eesti julgeoleku kindlustamiseks. Kõiki neid aspekte on julgeolekupoliitika alustes ka eraldi kirjeldatud.

Julgeolekupoliitika aluste kolmas peatükk on pühendatud julgeolekupoliitika sõjaliste aspektide kirjeldamisele. Eesti kaitseb end igal juhul ja ükskõik kui ülekaaluka vaenlase vastu. Eesti sõjaline kaitse on kavandatud Põhja-Atlandi lepingu artiklis 5 ettenähtud operatsioonina ning tagatakse koostöös liitlasvägedega.

Eesti sõjaliste struktuuride ülesanded on pärast riigi liitumist NATOga oluliselt laienenud – lisaks esmasele iseseisvale kaitsevõimele on sõjaliste struktuuride ülesandeks saanud ka liitlaste kollektiivse kaitse tagamine.

Kaitsevägi ja Kaitseliit koos Kaitseministeeriumiga tagavad valmisoleku järgmiste sõjalise riigikaitse põhirollide täitmiseks:
kollektiivne kaitse ning Eesti ja/või teiste NATO liikmesriikide julgeolekut otseselt ohustavate rahvusvaheliste kriiside reguleerimine;
riigi suveräänsuse demonstratsioon eesmärgiga tagada kontroll Eesti maismaaterritooriumi, territoriaalvete ning õhuruumi üle;
osalemine rahvusvahelistes kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides, sh Euroopa Liidu operatsioonides;
rahvusvaheline kaitsekoostöö;
abi osutamine tsiviilstruktuuridele hädaolukordade lahendamisel.Eesti sõjaline kaitselahendus ja kaitseväe koosseis määratakse sõjalise kaitse strateegilise kavaga, mis on praegu ettevalmistamisel.

Julgeolekupoliitika aluste neljandas peatükis käsitletakse riigi sisejulgeoleku tagamist. Sisejulgeoleku tagamine, sealhulgas õigusriigi tugevdamine, on Eesti julgeolekupoliitika oluline osa: muutunud rahvusvahelises keskkonnas on sisemised ohud tihti põhjustatud välistest teguritest. Eraldi kirjeldatakse ka majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase turvalisuse tugevdamist. Võrreldes 2001. aastal kinnitatud Julgeolekupoliitika alustega on selgemalt välja toodud mitmed uued teemad nagu energeetikaga seotud julgeolekuküsimused, IT-valdkond, mereohutus ja HIV/AIDSiga seotud problemaatika.


Lugupeetud Riigikogu liikmed,

Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus.

Tahaksin veelkord rõhutada, et kuigi Eesti astumine NATOsse ja Euroopa Liitu on riigi julgeolekut oluliselt kindlustanud, ei tähenda see meie julgeoleku- ja välispoliitikas sihikindla tegutsemise vajaduse lõppu, vaid pigem uue ajajärgu algust Eesti julgeoleku tagamisel. Julgeolekupoliitika alused on olulisim seda tööd suunav dokument.

Olemaks julgeolekupoliitikas edukas, vajab Eesti julgeolekupoliitika kujundamine toetust: nii poliitilist, kui materiaalset, seda ka ressursside näol, millega omariiklust igapäevaselt kaitstakse.


Tänan