Välisminister Kristiina Ojulandi kõne Riigikogus: Riigi välispoliitika põhisuunad

Austatud proua esimees,
lugupeetud Riigikogu liikmed,
head külalised!

Aastaid on see traditsiooniline kokkuvõte Eesti välispoliitika põhisuundadest olnud keskendunud meie riigi pürgimustele NATO ja Euroopa Liidu liikmesuse suunas. On eriliselt meeldiv tunne seista täna Teie ees ja esimest korda välispoliitilist poolaastat kokku võtta olukorras, kus Eesti on NATO ja Euroopa Liidu liikmesriik.

Eesmärkide täitumiseks on kulunud peaaegu kolmteist aastat. Ühelt poolt on see pikk aeg, mis on nõudnud meilt kõigilt ülimat pühendumist ja kindlameelsust ning sageli hetkehuvide ohverdamist pikemat perspektiivi ja eesmärke silmas pidades. Teisalt on iseseisva Eesti areng olnud kiire, ehk kiiremgi kui 1990. aastate alguses oleksime söandanud loota. Meenutagem, milline oli Eesti välispoliitiline positsioon toona. Meenutagem sedagi, et võõrväed lahkusid Eesti pinnalt kõigest kümme aastat tagasi. Tänaseks saavutatu on selge tõend meie välispoliitika järjepidevusest ja edukusest. Sellesse on andnud oma panuse kõik iseseisvuse taastamise järgsed valitsused ja Riigikogu koosseisud. Meie välispoliitika edu on tuginenud sisepoliitilise konsensuse alusel seatud eesmärkide saavutamisele. Edu nimel on tööd teinud kogu eesti rahvas.

Nüüdseks on lõppenud periood, mil meist sai rääkida kui "üleminekuriigist". Ja remargi korras - Eesti ei ole, ega ole kunagi olnud "endine Nõukogude Liidu vabariik," kuna tegemist oli okupatsiooni ja anneksiooniga, mida ei eesti rahvas ega demokraatlik maailm ei ole iial pidanud õiguspäraseks.

Kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu, ühistele väärtustele tuginevatesse liitudesse on kahtlemata kindlustanud Eesti julgeolekut ja seeläbi suurendanud nii ettevõtete kui inimeste võimalusi. NATO on julgeolekugarantii, mille taolist Eestil pole kunagi varem olnud. Euroopa Liidu laienemine on suurendanud turvalisust ja selle siseturg on piiranguteta avanenud Eesti ekspordile. Viimasel ajal on järsult kasvanud meie välisesindustele esitatud infopäringud, milles tuntakse huvi investeerimisvõimaluste ja Eesti kaupade vastu. Alates 1. maist on Eesti kodanikel vaba pääs mitmete Euroopa riikide tööturgudele, tunduvalt lihtsamaks on muutunud reisimine. Rõõmustab Eesti sissetulekute kasv välisturismist.

Samas on selge, et turvaline liikmesus NATOs ja Euroopa Liidus ei ole Eesti välispoliitika jaoks "ajaloo lõpp", vaid pigem uus algus täiesti uuel tasemel. Meie positsioon maailmas on mõjukam ja me oleme laudade ääres, kus tehakse olulisi otsuseid. Vastavalt on laienenud Eesti välispoliitiline haare ning siit tulenevalt ka meie kohustused ja vastutus. Meie välispoliitika missiooniks jääb Eesti riigi, inimeste ja ettevõtete turvalisuse ja heaolu tagamine. Meie tugevnenud positsioon võimaldab seda teha varasemast tulemuslikumalt. Aga see tähendab ka välispoliitika rolli täpset tajumist ning tunnustamist ühiskonnas.

Välisministeeriumil Eesti välispoliitika koordineerijana on kindel arusaam oma rollist ja vastutusest uuel etapil, mida ollakse valmis pühendumusega ellu viima. Eesti huvide edendamine Euroopa Liidus, julgeoleku kindlustamine NATO liikmena, välismajandushuvide arendamine ja kaitsmine – need on suunad, millele ministeerium rakendab oma peamised ressursid. Edu saavutamine NATO-s ja Euroopa Liidus nõuab ka tõhusaid kahepoolseid suhteid partneritega, et seista ühiste huvide eest. Senisest suurema kaalu meie tegevuses saab arengukoostöö Eestile olulistes piirkondades. Tähtsal kohal on mitmete avalike ja riiklike teenuste osutamine meie kodanikele, ettevõtetele ja riigiasutustele. Oluline on ka töö Eesti tuntuse suurendamisel maailmas.

Oma tänases sõnavõtus keskendun Eesti uuele välispoliitilisele rollile Euroopa Liidu liikmena, edasistele arengutele Euroopa Liidus ning meie julgeoleku- ja välismajanduspoliitikale. Samuti teen kokkuvõtte Eesti peatselt lõppevast eesistumisperioodist Läänemeremaade Nõukogus ja peatun mõne sõnaga Balti koostööl.



Lugupeetud Riigikogu liikmed,

Esmalt arengutest Euroopa Liidus. Pisut üle aasta kestnud vaatlejaperiood on võimaldanud Eesti esindajatel kohaneda ja omandada töömeetodid ja –tavad Euroopa Liidu otsustusprotsessis. 1. mail asus tööle Euroopa Komisjoni Eestist nimetatud volinikuna Siim Kallas. Tööd on alustanud Eestist nimetatud kohtunikud Euroopa Kohtus ja esimese astme kohtus ning Euroopa Liidu kontrollikoja liige. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee töösse on lülitunud Eesti kodanikeühiskonna esindajad. Eesti omavalitsuste esindajad on kaasatud regioonide komitee töösse.

13. juunil toimuvad Euroopa Parlamendi valimised on Eestile uus ja tähtis kogemus. Rahva poolt tehtav valik on seda olulisem, et Euroopa Parlamendil on Euroopa Liidu otsustusprotsessis üha kasvav roll.

Eesti soovib olla realistlik, aktiivne ja positiivne Euroopa Liidu liige. Meie huvides on töötada selle nimel, et Liit tervikuna oleks majanduslikult konkurentsivõimeline ja omaks suuremat välispoliitilist kaalu. Kahtlemata on esimesed paar täisliikme aastat kõige raskema sisseelamise aeg. Just sellel perioodil on selgelt paika pandud prioriteedid eriti olulised. Valitsuse nägemus Eestist kui edukast Euroopa Liidu liikmesriigist ja meie prioriteetidest sisaldub dokumendis "Valitsuse Euroopa Liidu poliitika 2004-2006."

Euroopa Liidu sisearengute seas on hetkel esmase tähtsusega valitsustevaheline konverents. Loodetavasti jõuavad läbirääkimised põhiseadusliku lepingu üle Iiri eesistumise jooksul lõpule. Eesti annab oma panuse, et leida sobiv kompromiss veel lahendamata küsimustes.

Meie jaoks meeldiv suundumus on kõigi liikmesriikide võrdsuse põhimõtte selgem esiletoomine. Oluline edasiminek on üha enamate riikide poolehoid rühmaeesistumisele enamikus Nõukogu koosseisudes. Eesti on jätkuvalt seda meelt, et igast liikmesriigist peaks olema täieõiguslik volinik Euroopa Komisjonis. Samas peame arvesse võtma ka vajadust tõhususe järele Komisjoni töös, mille tõttu võib tulevikus olla möödapääsmatu selle teema arutamise juurde naasta. Väikeriigina peame vajalikuks endiselt rõhutada, et liikmesriikide poliitiliste jõudude adekvaatne esindamine Europarlamendis oleks raskendatud, kui kohtade arv ühe riigi kohta langeks alla viie. Mis puudutab enamushääletamise rakendamise laiendamist, siis me toetame seda ideed põhimõtteliselt, kuid lähtuda tuleb valdkondade eripärast ja lähimuse printsiibist. Leiame, et tundlikes valdkondades nagu maksupoliitika, sotsiaalkindlustus tuleb otsustamine jätta eeskätt rahvuslikku pädevusse. Eesti on valmis aktsepteerima häälte osakaalu mudelit, mis arvestab nii suurte kui väikeste riikide huve.


Ülimalt tähtis on Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmine, mistõttu Eesti toetab igati Lissaboni strateegia eesmärkide järjekindlat elluviimist. See tagab kõige kindlamalt Euroopa majanduskeskkonna stabiilsuse ning pikaajalise arengu. 18. märtsil kinnitas valitsus Eesti esialgsed lähtepositsioonid Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiivi koostamise põhimõtete ja prioriteetide kohta. Euroopa Komisjoni ettepanek eelarvest aastatel 2007-2013 loob Euroopa kaasaegsemaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmiseks küll hea aluse, kuid jätab ruumi kulude efektiivsemaks kasutamiseks. Euroopa Liidu eelarvest tuleb finantseerida eelkõige prioriteetseid valdkondi ja tegevusi, kus on saavutatav selge lisaväärtus Euroopa Liidu tasemel.


Head Riigikogu liikmed,

Euroopa Liidul seisab käesoleval aastal ees mitmete edasist laienemist puudutavate tähtsate otsuste langetamine. Bulgaaria ja Rumeenia on seadnud endale ambitsioonika eesmärgi liitumisläbirääkimised 2004. aastal lõpetada. Juuni ülemkogu peab tegema otsuse liitumiskõneluste alustamise kohta Horvaatiaga, detsembri ülemkogu võtma seisukoha Türgi osas. Eesti leiab, et Euroopa Liidu edasine laienemine peab tuginema samadele põhimõtetele ja kriteeriumidele, mis on kehtinud seni ning millest lähtuti äsja liitunud riikide puhul.

Eelmise aasta detsembris kiitsid liikmesriigid heaks otsuse luua Euroopa Liidu piirivalveagentuur. Eesti on erinevates Euroopa Liidu välispiiri valvamisega seotud projektides juba enne ühinemist osalenud ja nüüd, Euroopa Liidu liikmena, soovime oma panust veelgi suurendada. Selle eesmärgiga on Eesti esitanud oma kandidatuuri piirivalveagentuuri asukohamaaks.

Heaolu ja turvalisus Euroopa Liidus sõltub ka olukorrast naabruses. Seetõttu pöörab Euroopa Liit järjest enam tähelepanu naabruspoliitikale, mille eesmärgiks on sotsiaalse ja majandusliku heaolu ning stabiilsuse vööndi loomine ja tugevdamine oma välispiiride läheduses. Käesoleval ajal töötatakse välja riigikohaseid tegevuskavu.

Euroopa Naabruspoliitika raames on Eesti suurimad jõupingutused suunatud demokraatlike institutsioonide ja toimiva turumajanduse rajamiseks mõeldud reformide toetamisele Ukrainas. Meil on heameel Euroopa Liidu otsuse üle alustada Lõuna-Kaukaasia riikide Euroopa Naabruspoliitikasse kaasamise protsessi. Gruusia on näidanud selget soovi uueneda ning seda poliitilist kindlameelsust tuleb igati toetada. Valitsus on heaks kiitnud Välisministeeriumis ette valmistatud tervikliku tegevuskava Gruusia abistamiseks, mis saab osaks Euroopa Naabruspoliitika ja teiste rahvusvahelise koostöö raamistike rakendamisel Gruusias.

Euroopa Liit pöörab ka üha suuremat tähelepanu Lähis-Ida regioonile. Eesti ühines 2003. aastal Taani algatatud kolme Põhjamaa ja kolme Balti riigi peaministri initsiatiiviga "Euroopa Liidu ja Araabia maailma dialoogi uuendamisest", mis sai osaliselt aluseks 2003. aasta detsembris Ülemkogu poolt heaks kiidetud dokumendile "Euroopa Liidu ja Araabia maailma suhete tugevdamisest".

Arengukoostöö on saanud Euroopa Liidu välispoliitika lahutamatuks ja mahult järjest kasvavaks osaks. Ka Eesti peab üha enam olema valmis panustama vaesemate riikide abistamisse ning humanitaarkriiside leevendamisse. Meie senise tegevusega, olgu selleks siis Iraani maavärina ohvrite abistamine, Gruusia ametnike koolitamine või Venemaal elavate hõimurahvaste toetamine, oleme näidanud ennast osavõtliku ja usaldusväärse partnerina. Peame samm-sammult liikuma lähemale Euroopa Liidu liikmesriikide poolt võetud kohustusele tõsta arengukoostööks mõeldud vahendite määra. Arengukoostöö on solidaarsuse näitamise kõrval ka Eesti julgeoleku tagamise komponent, mis aitab suurendada stabiilsust ja heaolu abistatavates piirkondades. Arengukoostöö projektide elluviimisel oleme hakanud aktiivselt kaasama Eesti valitsusväliseid organisatsioone ja nende roll tulevikus kasvab.


Nüüd lühidalt Eesti ja Venemaa suhetest. Eestile on väga oluline, et NATO suhted Venemaaga oleksid konstruktiivsed. Näeme siin NATO - Vene Nõukogu (NRC) väärtusliku töövahendina.

Suure tähtsusega Eesti jaoks on Euroopa Liidu ja Venemaa suhted. 27. aprillil allkirjastati Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise Partnerlus- ja Koostöölepingu (PCA) laienemisprotokoll. Me loodame, et ratifitseerimisprotsess kulgeb Venemaa poolel kiirelt ja tõrgeteta. Partnerlus- ja Koostöölepingu laienemine uutele liikmetele aitab avardada Euroopa Liidu ja Venemaa vahelist koostööd. Samuti avab see uue dimensiooni Eesti ja Venemaa vaheliste kahepoolsete suhete arendamise kontekstis. Selle kõige vahetum tulemus on Venemaa poolt Eesti päritoluga toodete suhtes rakendatud kahekordsete tollitariifide likvideerimine Eesti ja Venemaa kaubavahetuses. Positiivseks tuleb pidada ka 21. mail Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel Moskvas sõlmitud kokkulepet Venemaa WTO-liikmesuse osas, arenguid nii-nimetatud nelja koostööruumi raames, ning Venemaa lubadust ratifitseerida Kyoto protokoll.

Kahepoolsete suhete raames on Eesti juba aastaid olnud valmis allkirjastama ja ratifitseerima ettevalmistatud piirilepingud Venemaaga. Loodame, et sellise valmiduseni jõuab ka Venemaa. Igal juhul on praegu olemas viimaste aastate parimad tingimused, et Eesti ja Vene suhted muutuksid dünaamilisemateks ja koostöövõimalusi hakataks paremini ära kasutama. Eesti suhetele Venemaaga aitaks kindlasti kaasa kommunistlike režiimide kuritegude rahvusvaheline hukkamõist ja minevikus toimunu tunnistamine Venemaa poolt.

Lugupeetud Riigikogu liikmed,

Käsitlen nüüd julgeolekupoliitikaga seonduvat. Liikmesus nii NATOs kui Euroopa Liidus tähendavad kvalitatiivset hüpet meie riigi julgeoleku tugevdamisel ning samas ka kasvavat kohustust koostööks oma partnerite julgeoleku tagamisel.

Julgeolekuriskid maailmas on viimastel aastatel lisandunud, ning Euroopa ei ole siinjuures erand. Terrorirünnak Madridis oli selle veenvaks tõendiks. Rahvusvaheline julgeolek on endiselt ohustatud olukorra tõttu Lähis-Idas, eriti Iraagis. Ohvriterohked rünnakud nii koalitsioonivägede kui ka Iraagi tsiviilelanikkonna vastu on viimastel kuudel sagenenud. See on kahjuks kõige traagilisemal moel puudutanud ka Eestit. Eesti leiab, et Iraagi ajutise valitsuse tunnustamiseks ning rahvusvaheliste vägede edasise staatuse ja ÜRO rolli täpsemaks määratlemiseks pärast võimu üleandmist Iraagi ajutisele valitsusele oleks uue Iraaki puudutava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni vastuvõtmine lähiajal väga soovitav.

Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Valitsus on heaks kiitnud ja Riigikogule üle andnud Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004). Tegemist on raamdokumendiga, mille ülesandeks on anda riigi julgeolekuolukorrale hinnang ning määratleda julgeolekupoliitika eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks.

Eesti välispoliitiline tegevus oma julgeoleku kindlustamisel tugineb piltlikult väljendades neljale üksteist täiendavale sambale. Nendeks on kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu, tihedad kahepoolsed suhted liitlaste, eelkõige Ameerika Ühendriikidega, ning aktiivne osalemine Läänemere regiooni koostöö arendamises.

Välispoliitiliste eesmärkide saavutamisel on oluline ka Eesti aktiivne osalus muudes rahvusvahelistes organisatsioonides. Mai lõpus otsustati Eesti võtta kahe väga tähtsa ekspordikontrollirežiimi – Tuumatarnijate ja Austraalia grupi liikmeks. Mõlema eesmärgiks on tagada, et võimalike massihävitusrelvade komponendid ei satuks soovimatute lõppkasutajate kätte.

NATO liikmena peab Eesti igati kaasa aitama transatlantiliste suhete tugevnemisele ning alliansi võimekuste kindlustamisele. Istanbuli tippkohtumisel tuleb tegeleda NATO võimekustega ning valmisolekuga jätkata olulisi operatsioone, samuti uute koostööinitsiatiividega ning NATO huvidega laiemalt. NATO-siseste küsimuste kõrval tuleb Istanbulis kahtlemata olulist rõhku panna ka Laiema Lähis-Ida strateegia projektile.

Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) kujundamine peab toimuma viisil, mis toetab transatlantilist koostööd ja välistab NATO raames tehtava kaitsekoostöö dubleerimise. On selge, et efektiivse Euroopa julgeolekupoliitika alus on NATO ja Euroopa Liidu toimiv partnerlus.

Eesti jätkab aktiivse osalejana rahvusvahelistel rahutagamismissioonidel. 14. aprillil kinnitasite Riigikogus Valitsuse ettepaneku Iraagi missioonil osalemise pikendamise kohta aasta võrra. Lisaks Iraagile jätkavad Eesti kaitseväelased osalemist rahu ja julgeoleku tagamisega seotud missioonidel Kosovos, Afganistanis ning Bosnias ja Hertsegoviinas.


Lugupeetud kuulajad,

Nüüd ka meie välismajanduspoliitikast. Seoses Euroopa Liiduga liitumisega on leidnud aset väga suur muutus Eesti välismajandussuhetes. Alates 1. maist on Euroopa Liidu siseturg piiranguteta avatud Eesti ekspordile. Kaubandussidemed Venemaaga on normaliseerumas. Avardunud on meie ettevõtjate huvid ja võimalused, ning seda mitte ainult Euroopa Liidu ja Venemaa vaid näiteks ka Hiina suunal. Selle aasta esimeses kvartalis kasvas Eesti eksport viiendiku võrra.

Järsult on kasvanud välisfirmade huvi meie majanduse võimaluste vastu, seda ka meist päris kaugel asuvatest riikidest. Ometi ei saa me lootma jääda, et selline huvi kasv on pidev. Välismajanduspoliitika jääb meie eriliseks prioriteediks ka Euroopa Liidu liikmena. Majanduskontaktide eest tuleb hoolt kanda, neid süvendada ja värskendada. Harvad ei ole juhud, kus kaubandus- ja majandushuvide eest on vaja ka võidelda. Peame jõuliselt otsima ja aitama luua kontakte Eesti ettevõtjatele ning kasutama kõiki võimalusi tagamaks Eesti soodsa investeerimiskliima eelised üha tihenevas konkurentsis, sealhulgas Euroopa Liidu sees.

Meie diplomaatide tähtis ülesanne on Eesti eeliste tutvustamine maailmas. Et seda edukamalt teha, hindas Välisministeerium käesoleval ja möödunud aastal Eesti majandusdiplomaatia hetkeseisu ja probleeme ning tegeleb praegu selle hinnangu tulemuste elluviimisega. Eesmärgiks on Eesti ettevõtjate huvide parem kaitse, sealhulgas koostöös erinevate valitsusasutuste ja ettevõtlusorganisatsioonidega.

Et selline tegevus on vajalik, näitab fakt, et ainuüksi eelmise aasta jooksul suutis Välisministeerium koostöös saatkondade ja Eesti ettevõtetega võidelda edukalt ligi paarisaja miljoni kroonise ekspordivoo säilimise eest Lätti ja Leetu. Oluline on koostöö ka Kaubandus- Tööstuskoja ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega, kelle esindajatega meie diplomaadid töötavad mitmes riigis kõrvuti. Alates 1. maist on meil maailmaturul uus liitlane Euroopa Komisjoni näol, kes on valmis meie huvide eest seisma. Need huvid ja vajadused tuleb meil aga endal määratleda ja nendega järjepidevalt tööd teha. Omaette teemana tuleb meenutada, et vastavalt liitumislepingule seisab meil ees ühinemine eurotsooniga.

Ühinemine Euroopa Liiduga on suurendanud üksikisiku võimalusi Euroopas. Eesti kodanikel on vaba juurdepääs Iirimaa ja Suurbritannia tööturgudele. Tööjõuturu on avanud ka Rootsi. Ülejäänud liikmesriigid on otsustanud rakendada tööjõu vaba liikumise üleminekuperioodi esialgu kahe aasta jooksul ja me töötame selle nimel, et nad seda perioodi ei pikendaks. Eesti omalt poolt ei kehtesta Euroopa Liidu kodanikele piiranguid Eesti tööturule sisenemisel.


Lugupeetud Riigikogu liikmed,

Peatuksin nüüd mõne sõnaga välispoliitilistel arengutel Läänemere piirkonnas. Eesti aastane eesistumine Läänemeremaade Nõukogus (LMN) on lõpule jõudmas ning ees on veel vaid selle suurim sündmus – valitsusjuhtide kohtumine 21. juunil Laulasmaal.

Eesistumisaasta jooksul on Eesti pööranud peatähelepanu Läänemere keskkonna kaitse ja mereohutuse suurendamise vajadusele. On äärmiselt oluline, et Läänemeri kuulutataks eriti tundlikuks merealaks. Mul on heameel tõdeda, et Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon (IMO) on astunud samme nimetatud suunas. Eesti toetab igati järgmise Läänemeremaade Nõukogu eesistujariigi Poola kavatsust selle teema kui ühe prioriteediga edasi tegeleda.

Teine rõhuasetus on olnud majanduskoostöö tugevdamine. Viiendal Läänemeremaade majandusministrite kohtumisel käesoleva aasta aprillis käsitleti ühe olulise teemana ka Euroopa Liidu laienemise mõju regionaalsele majanduskoostööle. Ministrite poolt vastu võetud Tallinna Deklaratsioon rõhutab, et piirkondliku koostöö kaudu on võimalik muuta regiooni investeeringutele atraktiivsemaks, arendada kaubandust ning toetada väikeettevõtluse arengut.

Tegime ka oma ettepanekud Läänemeremaade Nõukogu töö kaasajastamiseks Euroopa Liidu laienemise kontekstis. Euroopa Liiduga ühines veel neli Läänemeremaade Nõukogu liikmesriiki. Mitmes valdkonnas toimub nüüdsest suurem osa koostööst Euroopa Liidu raames.

Euroopa Liidu ja NATO liikmena vajab Eesti toimivat koostööd Läti ja Leeduga, mis aitaks selgemalt esile tuua Balti riikide sarnased huvid. Samas jääb kolme riigi jõust sageli väheseks ning on vaja kasutada koostööd Põhjamaade ja muude partneritega. Balti koostöö tuleb kohandada uute oludega ja tagada selle paindlikkus. Balti Ministrite Nõukogu struktuuri reform on suunatud formaalsuste vähendamisele ja muutunud koostööformaatides osalemise hõlbustamisele. Analoogilised arutelud toimuvad ka parlamentaarse kogu – Balti Assamblee – töö ja struktuuri kaasajastamiseks.


Head Riigikogu liikmed!

Liitumine NATO ja Euroopa Liiduga ei tähenda, et Eesti diplomaatia arendamine on lõpule viidud, kuigi sellise illusoorse tõdemuseni on vahel rutakalt jõutud. Diplomaatia on iseseisvuse teostamise esimene liin ja jääb Eesti jaoks selleks ka Euroopa Liidu ja NATO liikmena. Selles plaanis tulebki vaadelda Välisministeeriumi, Eesti välisesinduste ja kogu välisteenistuse edasist arengut.

Eelmisel kümnendil toimunud Eesti välisesinduste võrgu kiire väljaarendamine tugines odavatele ja “ajutistele” lahenditele. Selle pärandiks on olukord, kus välisteenistuse ees seisvate uute eesmärkide ning Euroopa Liidu ja NATO nõuete täitmine eeldab täiendavaid investeeringuid.

Praegu seisavad Välisministeeriumi ees tõsised ülesanded seoses andmeside turvamisega, ilma milleta on väga keeruline osaleda NATO ja Euroopa Liidu igapäevatöös, personali füüsilise julgeoleku tagamisega ning aastaks 2007 ka meie konsulaarasutuste Schengeni nõuetele vastavusse viimisega.

Elluviimist vajab Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud välisesinduste arengukava. Eesti on avanud kahepoolsete suhete edendamiseks diplomaatilised esindused 28 riigis. Paraku on 13 neist mehitatud vaid ühe või kahe diplomaadiga. Kava näeb ette nende esinduste täiendamist, kus olemasolev koosseis ei suuda tagada Euroopa Liidu ja NATO liikmesusest tulenevate töökohustuste täitmist või järsult kasvanud konsulaarkoormusega toimetulekut. Meil on välisesindusi, kus konsulaartöö maht on selle aasta esimese nelja kuuga kasvanud 40-60%.

Järjest rohkem on Eesti välis- ja julgeolekupoliitikas vastavalt oma profiilile osalemas ka teised Eesti ametkonnad. Välisministeeriumi tööst hõlmab üha märgatavama osa nende tegevusele kaasaaitamine ja vahetu tehniline teenindamine.

Väga oluline on valitsuse ja rahvaasemike omavaheline ladus suhtlemine. Riigikogu Euroopa asjade komisjoni muutmine alaliseks Euroopa Liidu asjade komisjoniks on oluline samm selles suunas. Euroopa Liidu edasisi arenguid puudutavates küsimustes on Euroopa Liidu asjade komisjonil Eesti positsioonide suhtes öelda otsustav sõna ja mul on hea meel, et uus suhete mehhanism Valitsuse ja Riigikogu vahel üha paremini toimib. Riigikogu Väliskomisjoniga on meie suhted muutunud nüüd samuti palju põhjalikumateks ja operatiivsemateks.

Soovin Teile jõudu töös meie eduka välispoliitika nimel ja tänan tähelepanu eest!


Kristiina Ojuland
Välisminister