Välisminister Kristiina Ojulandi esinemine Tartu Ülikooli majandusteaduskonna üliõpilastelele

Lugupeetud õppejõud ja üliõpilased,

Mul on hea meel astuda teie ette ajal, mil meie riigi taasiseseisvumise järgsel perioodil püstitatud peamised riiklikud eesmärgid - liitumine Euroopa Liidu ja NATO’ga - on täitumas. Tegemist on arengutega, mis saavad oluliselt mõjutama nii Eesti majandust, kui ka ühiskonda tervikuna. Liitumine Euroopa Liiduga kindlustab Eesti ettevõtjatele pääsu maailma suurimale, rikkamale ja ühtsete regulatsioonidega reguleeritud siseturule. Samas on võimatu ülehinnata seda panust, mida pakub NATO’ga liitumine meie riigi julgeoleku kindlustamisel.

Lubage mul keskenduda enda järgnevates mõtetes eelkõige Euroopa Liiduga seonduvatele arengutele minnes esmalt ajas mõnevõrra tagasi.

Euroopa on pärast Teist maailmasõda enneolematu kiirusega arenenud ja seda eelkõige tänu sellele, et on juurdunud arusaam, et riigid peavad delegeerima arengu huvides osa oma suveräänsusest Euroopa Liidu tasemele. 50 aastat tagasi oli kõikide Euroopa riikide rahvaste ühine huvi lõpetada sõjad ja saavutada majanduslik heaolu. Riikides, mis kommunismi lämmatavast haardest pääsesid, see läbi lõimingu ka õnnestus. Seega, suveräänsuse osaline delegeerimine ei tähenda loobumist rahvuslikest huvidest või nende kahjustamist.

Seega peab Euroopa Liit üritama leida valdkondi, milles liikmesriikide rahvuslike huvide ühisosa võimaldab koostööd süvendada. Nendes küsimustes, kus erinevatel riikidel on erinevad huvid, peab üritama leida sobivaid kompromisse või jätma need liikmesriikide või isegi nende regioonide pädevusse.

Euroopa Liit ei pea kõiki eluvaldkondi tsentraalselt reguleerima. On täiesti loogiline kehtestada ühtsed siseturureeglid ning harmoneerida liidu ühtse toimimise huvides justiits- ja siseasjadega seonduvaid küsimusi. Kasulik on ka ühiste seisukohtade leidmine välispoliitika, ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika küsimustes. Rõhutan, et oluline on just ühistele seisukohtadele jõudmine, mis peaksid olema võimalikult paindlikud. Reeglite kehtestamine saab olla põhjendatud üksnes juhtudel, kus kõikide liikmesriikide huvid ühtivad. Niipea, kui ühele riigile või regioonile võimaldatakse ühistest reeglitest erisusi, tekitab see küsimusi, kas tegemist ei ole valdkonnaga, mida iga riik võiks ise paremini reguleerida. Sarnasest loogikast lähtub enda tegevuses ka Euroopa Komisjon, pakkudes välja uut seadusandlust vastavalt konkreetselt mingis valdkonnas tekkinud harmoneerimisvajadusele.

Lugupeetud kuulajad,

Euroopa Liidu eelseisev laienemine ei ole ulatuselt ega iseloomult võrreldav ühegi eelmisega. Laienemise poliitilised ja majanduslikud järelmõjud on vaieldamatud, sest 25 liikmesriigi ühisjõud maailmas on märgatavalt mõjukam, kui uute liikmete potentsiaali lihtsa liitmise tulem. Samas on ilmne ka see, et selle laienemisega kaasnevad mitmed olulised väljakutsed nii praegustele liikmesriikidele, liituvatele riikidele, kui ka kolmandatest riikidest Euroopa Liidu partneritele. Euroopa Liiduga liitumisel muutuvad liituvad riigid ja muutub Euroopa Liit tervikuna. Laienemise tagajärjel suureneb ühtse majandusruumi moodustava Euroopa Liidu elanikkond ligi 80 miljoni inimese võrra, mis annab liidule juurde dünaamilisust ja tugevdab selle konkurentsivõimet. Ühtsetele reeglitele põhineva ruumi suurenemine loob samas paremad eeldused ka laienenud Euroopa Liidu ja selle partnerite vaheliseks süvendatud koostööks.

Arvestades laienenud Euroopa Liidu mitmekesisust ja seal valitsevat arvamuste paljusust on kindlasti põhjendatud küsimus, kuidas näeb Eesti liidu edasist arengut, milline on Eesti rahvuslik huvi?

Olles veendunud, et rahulolu ja stabiilsuse parimaks garandiks on elanikkonna jõukus, pean ka Eesti ees seisvaks primaarseks ülesandeks rahva elujärje kiiret parandamist. Eesti huvides on kahtlemata ka see, et võrreldav heaolu valitseks ka meie naaberriikides. Seepärast soovib Eesti kujundada Euroopat, mis suudaks edukalt toime tulla üha tihenevas rahvusvahelises konkurentsis ja seda nii majanduslikus, kui poliitilises sfääris. Euroopa peab suutma mängida olulist rolli maailmapoliitikas nii rahu ja demokraatia leviku tagajana, kui vaba ja õiglase kaubavahetuse eest seisjana.

Euroopa Liidu liikmesriikide majanduse ja kodanike heaolu edendamiseks on kõige olulisem tõsta liidu konkurentsivõimet. Seetõttu toetab Eesti igati Lissaboni strateegia eesmärkide järjekindlat elluviimist. Eesti tegevus Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmisel on suunatud eelkõige suurema majandusliku avatuse saavutamisele, Euroopa Liidu siseturu täielikumale arengule kui ka liigse reguleerituse vähendamisele. Oluline on ka Euroopa Liidu panus maailma turgude jätkuvasse liberaliseerimisse. Selle eesmärgi saavutamiseks peame vajalikuks kogu Euroopa Liidu ettevõtlust reguleeriva õigusliku raamistiku analüüsi, et teha kindlaks, kas ja kuivõrd liidu ettevõtluskeskkond on ülereguleeritud.

Euroopa Liidu konkurentsivõime tagamise ja tõstmise eeltingimuseks on selle siseturu tõrgeteta toimimine. Selle efektiivseks toimimiseks on vajalik, et kogu liidu piires toimiksid eranditeta kõik Euroopa Liidu neli põhivabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Samas peame oluliseks Euroopa Komisjoni rolli tugevdamist liikmesriikide poolt õigusaktide õigeaegse ülevõtmise tagamisel.

Edendamaks konkurentsivõimelist majandust toetame me algatusi, mis on suunatud elukestva õppe, eriti tööalase täiendkoolituse, ning mitteformaalse hariduse arendamisele ning moderniseerimisele ja vähemate võimalustega sihtrühmadele hariduse kättesaadavuse soodustamisele. Peame oluliseks Euroopa Liidus hariduse kvaliteedi tõstmisele ja ühtlustamisele suunatud algatusi.

Lissaboni protsessi eesmärkidest lähtudes toetab Eesti Euroopa liidus maksumäärade alandamisele suunatud ja liikmesriikide tervet maksukonkurentsi soodustavat ning sellega kogu liidu konkurentsivõimet tõstvat poliitikat. Eesti üheks peaeesmärgiks Euroopa Liidus on meie majandus-, keskkonna- ja sotsiaalpoliitikale soodsa ja tasakaalustatud maksukeskkonna säilitamine ning selle edasiarendamine. Euroopa Liidu tasemel tehtavad maksupoliitilised otsused ei tohiks muuta liikmesriikides kehtivaid maksupoliitika põhimõtteid. Samas toetame maksude haldamise alast koostööd, mis on vajalik abinõu liikmesriikidele oma maksusüsteemi optimaalse toimimise tagamiseks.

Peame vajalikuks ka Euroopa aluspõhimõtete säilimist ja nende järgimist. Saades majandus- ja rahaliidu liikmeks toetab Eesti põhimõttekindlalt Euroopa Liidu ühtse rahapoliitika usaldusväärsusele ja hinnastabiilsusele suunatud poliitikat ning annab parimal viisil enda panuse rahaliidu edukasse toimimisse. Eesti jätkab Euroopa Liidu jätkusuutlikule majanduskasvule suunatud makromajandus- ja rahapoliitika teostamist ning tasakaalus eelarve põhimõtte ning stabiilsuse ja kasvupakti nõuete järgimist. Samuti toetame antud põhimõtete kompromissitut rakendamist Euroopa Liidus tervikuna.

Lugupeetud kuulajad,

Peab tõdema, et ei liituvate riikide ega praeguste liikmesriikide elanikkonna toetus Euroopa Liidu laienemisele ei ole olnud päris tingimusteta. Seepärast peab uus, 25 liikmeline Euroopa Liit võitma kõigi oma kodanike usalduse Euroopa ühisprojekti suhtes. Selleks on vaja muuta liidu toimimine kodanikulähedasemaks, läbipaistvamaks, lihtsamaks ja paindlikumaks. Liikmesriikide valitsused peavad suutma näidata kodanikule, millist konkreetset kasu Euroopa Liidu edasiarendamine talle pakub. Vähemtähtsaks ei saa lugeda ka põhjendamatute hirmude hajutamist. Olen kindlal seisukohal, et Euroopa, mis suudab kõige paremini vastata tänapäeva väljakutsetele on selline, mis põhineb liikmesriikide koostööl ning tugevatel ühistel institutsioonidel, väärtustel ja eesmärkidel. See on Euroopa Liit, milles kehtivad ühed ja samad reeglid ja võimalused nii suurtele kui ka väikestele liikmesriikidele

Kuigi Eesti peab uue liikmesriigina austama Euroopa Liidus senisaavutatud ja järgima kehtivat õigustikku, ei tohi ükski tava kivineda vaid seetõttu, et ta on olemas. Meie ülesanne on aktiivse liikmesriigina anda oma panus Euroopa arengusse. Selleks peavad nii poliitikud, kui ametnikud endale teadvustama, et paljusid riigi ees seisvaid olulisi probleeme on võimalik kergemini lahendada koostöös teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Selleks, et Eesti riik tõepoolest võidaks Euroopa Liiduga liitumisest ja meie liikmestaatus vastaks kodanike ootustele, on vajalik oma seisukohtade aktiivne ja asjatundlik selgitamine ja läbiviimine nii Euroopa Liidu institutsioonides, kui ka teistes liikmesriikides.

Eesti väiksus Euroopa kaardil on paljudes kindlasti tekitanud küsitavusi Eesti võimalustes ja võimekuses enda seisukohti Euroopa Liidu tasemel kuuldavaks teha. Meie praeguste kogemuste põhjal ei ole sarnane skepsis kuigivõrd põhjendatud. Alates Euroopa Liiduga sõlmitud ühinemislepingu allkirjastamisest on Eesti osalenud vaatlejana Euroopa Liidu Nõukogu kõikides koostööstruktuurides. Võin öelda, et Eesti on tekkinud võimalusi tulemuslikult kasutanud ning Euroopa Liidu kõige erinevamad poliitikad sisaldavad juba praegu meie poolt väljapakutud lahendusi.

Samas on ilmne, et laienev Euroopa Liit ja üha suurenev lõimumine tingivad vältimatult praeguste koostööstruktuuride ja -põhimõtete ümbervaatamist. Ma loen väga oluliseks seda, et Euroopa Liidu koostööstruktuure ümberkujundaval valitsustevahelisel konverentsil osalevad nii liituvad riigid, kui praegused liikmesriigid. Kujunenud ühine arusaamine, et Euroopa Liidu seadusloome protsess peab muutuma rohkem avatuks ja Euroopa kodanikele arusaadavamaks on juba iseenesest märkimisväärne saavutus. Lubage avaldada siinkohal veendumust, et see poliitiline ühtsus muutuste vajaduste osas viib ühel hetkel ka kokkulepete saavutamiseni, mis võib aset leida juba üsna peatselt.

Peale eelmise aasta 12-13. detsembril toimunud Brüsseli tippkohtumist kui valitsustevaheline konverents ei suutnud veel jõuda kõiki rahuldava kompromissini, on mõned ühenduse asutajaliikmetest riigid, eriti Prantsusmaa, tulnud välja ideega kahekiiruselisest Euroopast. Euroopast, mis koosneks tihedamalt integreeritud tuumast ja ülejäänud riikidest, kes selle tuumaga pole soovinud ühineda. Selles kontekstis on peetud isegi võimalikuks, et Euroopa Liidu põhiseaduslik lepingu põhimõtted võiksid saada heakskiidetud mitte kõikide liikmesriikide vaid üksikute, niinimetatud pioneeride grupi poolt.

Mulle tundub selliste eraldusjoonte loomine mõnevõrra kunstlik, kontraproduktiivne ja poliitiliselt ohtlik. Arvestades Euroopa rahaliidu ja Schengeni õigusruumi toimimist, kus osalevad üksnes liikmesriigid, kelle poolt on aktsepteeritud nende süsteemide põhimõtted, jääb arusaamatuks, mida uus tuumikeuroopa endast kujutama peaks hakkama. Kas seda tuleks käsitleda kui protektsionistlikku, enesesse kapselduvat eliiti?

Võib aru saada, et mõnede ligi pool sajandit Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu raames koostööd teinud riikide jaoks on lõiming iseenesestmõistetav ja nad tahavad seda edasi viia. Samas peavad nad mõistma, et nii tulevased liikmesriigid kui mitmed praegused liikmesriigid omavad ettevaatlikumat seisukohta lõimingu hüppelise kiirendamise mõttekuse suhtes, mistõttu ei maksa ajast ette rutata. Tuumikeuroopa idee, kui selline ei suuda Euroopa Liidu dünaamilisust hetkel suurendada vaid vastupidiselt kipub seda pigem vähendama. Eesti omalt poolt ei välista tihedama lõimumise võimalikkust nendes valdkondades, kus liikmesriigid suudavad ühiselt kokku leppida selle vajalikkuse suhtes.

Lugupeetud kuulajad,

Lubage mul nüüd lühidalt peatuda Euroopa Liidu ühisel välis- ja julgeolekupoliitikal. Mis puudutab Euroopa Liidu välissuhtlemist, siis Eesti nagu ka enamus liikmesriike on kindlal veendumusel, et liidu rahvusvaheline roll peab suurenema. Arvestades seda, et 25 liikmesriigi ühised seisukohad ja tegevus omavad märgatavalt suuremat kaalu, kui iga riigi panus eraldi võttes kokku annaks, omab Euroopa Liit selles valdkonnas väga suurt potentsiaali. Olles huvitatud Euroopa Liidu välistegevuse efektiivsuse tõusust jääb Eesti jätkuvalt väärtustama transatlantilist suhet USA’ga. USA-l on jätkuvalt Euroopa stabiilsuse garandi roll, mistõttu toimiv transatlantiline suhe on Euroopa Liidu huvides.

Kuna Eesti on äärmiselt huvitatud stabiilsusest ja heaolust meie lähiregioonis, tervitame me Euroopa Liidu poolt algatatud Euroopa Naabruspoliitikat ja “Uute naabrite” initsiatiivi, mille eesmärgiks on Euroopa Liidu uute naabrite reformiprotsesside toetamine ja majandusalane lõimimine Euroopa Liidu siseturuga. Koostöös Ukraina, Moldova, Valgevene, Gruusia ja Lääne-Balkani riikidega on Eesti juba aastaid viinud läbi arengukoostöö projekte, mille eesmärkideks on olnud Eesti reformikogemuse tutvustamine ja abi nimetatud riikide lõimumisel rahvusvahelise koostöö struktuuridega, näiteks Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Peale liitumist Euroopa Liiduga saame me rakendada neid kogemusi liidu ühise poliitika kujundamisel. Euroopa stabiilsuse suurendamise huvides toetab Eesti uute naabrite poliitika laiendamist ka Lõuna-Kaukaasia riikidele.

Äärmiselt tähtsaks tuleb pidada ka koostöö arendamist Venemaaga. Euroopa Liidu laienemine muudab Läänemere Euroopa Liidu sisemereks ja meie sihiks on Euroopa Liidu tegevuse tõhustamine Läänemere regiooni arengu kiirendamisel ja Venemaa kaasamisel koostööprojektidesse. Ka Põhjadimensiooni initsiatiiv omab palju kasutamata potentsiaali, mis seondub eelkõige Venemaa tõhusama kaasamisega regiooni riikide vahelisse koostöösse. Läänemereruumi keskkonnaprobleemide ja jätkusuutliku majandusarengu lahenduste väljatöötamisel on Venemaa kaasamine hädavajalik. Mainiksin siin vaid Euroopa Liidu eesmärki ühekordse kerega naftatankerite liikluse lõpetamiseks Läänemerel, mida on võimatu Venemaa koostööta saavutada.

Tahaks siinkohal avaldada veendumust, et Eesti liitumisel Euroopa Liiduga Venemaa valmisolek taastada normaalne kaubandusrežiim Eestiga kasvab. Olles majandustudengid saate kindlasti suurepäraselt aru, et tolliliidus osalevate riikide kaubanduspoliitika kontekstis erinev kohtlemine kolmandate riikide poolt on vastuolus nii rahvusvahelise kaubandusõigusega, kui ka Venemaa taotlusega saada Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks. Liiati kujutab Euroopa Liit Venemaale väga olulist eksporditurgu, millest loobumist ei saa pidada tõenäoliseks. Seetõttu olen ka veendunud, et hetkel veel olemasolevad eriarvamused Venemaa ja Euroopa Liidu vahel Euroopa Liidu uute liikmete kohtlemise küsimuses lahenevad. Olen veendunud ka selles, et 10 uue liikme lisandumine toob Euroopa Liidu Venemaa poliitikatesse täiendavat dünaamikat, mis muudavad Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise koostöö märksa tulemuslikumaks.

Eesti hinnangul peaks Euroopa Liit jääma ettevaatlikuks Euroopa Liidu ühise kaitsepoliitika arendamisel ning vältima NATO struktuuride dubleerimist, mis võiks kahjustada transatlantilise julgeolekukoostöö efektiivsust. Peame küll otstarbekaks Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames Euroopa Liidu kaitsealase võimekuse tõstmist, kuid siiski näeme esmast julgeolekugarantiid NATO kollektiivse kaitsestruktuuri näol.

Lugupeetud õppejõud ja üliõpilased,

Euroopa Liidu edukuse võtmeks on olnud võime liita suur hulk väga erinevaid riike üheks toimivaks mehhanismiks võimaldades selle läbi genereerida arengut ja kasvu. Seetõttu on seda liitu iseloomustatud kui “kõige edukamat riikidevahelist ühendust kogu inimkonna ajaloos”.

1. mail liitub Euroopa Liiduga 10 uut liikmesriiki. See ei ole lõimumine lõimumise pärast, vaid protsess, millest saavad tulu lõikama kõik protsessis osalejad. Ühise Euroopa ehitamine on protsess mis loob meile arengueeliseid, mis jääksid Eestile üksinda olles kättesaamatuks.

Tänan tähelepanu eest!