Välisminister Urmas Paet Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise seaduse teisel lugemisel

9. mail 2006 Riigikogus

Austatud juhataja,
Head Riigikogu liikmed!


Täna Teie ees oleva Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise seaduse tekst on nii lakooniline kui olla võib. Üks lühike lause, aga samas nii tähendusrikas. Selle lauseni jõudmiseks on paljud tõsiselt vaeva näinud. Mul on siiralt hea meel, et Riigikogu on Euroopa põhiseaduse lepinguga talitanud järjekindlalt ning jõudnud nüüd otsustuse lävele.

Vaevalt, et leiduks sobivamat päeva Riigikogus Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimiseks kui täna - Euroopa päeval. Robert Schumani 56 aastat tagasi rahu nimel tehtud ettepanek ühiselt korraldatud Euroopa loomiseks oli ajaloolise tee algus. Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimine on sümboolse tähendusega samm sel teel, meie Euroopa-poliitikas ning Eesti ja Euroopa Liidu tänases arengus. Eesti annab sellega signaali. Me ütleme selgelt, millist Euroopa Liitu me soovime.

Seaduse esimesel lugemisel 8. veebruaril tutvustasin põhiseaduse lepingu ülesehitust ja sisu ning selgitasin selle vastuvõtmisega kaasnevaid muutusi Euroopa Liidu toimimises. Rõhutasin tookord, et Euroopa Liidu põhiseaduse leping on vajalik selleks, et Euroopa Liit töötaks paremini liikmesriikide ja oma kodanike huvides. Samuti toonitasin, et Eestil peab olema õigus öelda oma arvamus selle dokumendi suhtes ja seeläbi kaasa rääkida Euroopa tuleviku kujundamisel. Toetades põhiseaduse lepingut ütleme selgelt, et me tahame liikuda edasi ning suurendada koostööd neis valdkondades, kus see on Euroopa Liidu elanike turvalisuse ja heaolu suurendamise huvides.


Arutlustes Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise üle on kõlanud kõhklusi, et leping sellisel kujul ei pruugi kõigi liikmesriikide lõplikku heakskiitu saada ega praegusel kujul jõustuda. Juba on esitatud ka erinevaid variante, kuidas sellel puhul käituda. Alates täiesti uue lepingu läbirääkimistest kuni lepingust ühe või teise riigi arvates soodsaimate osade noppimiseni. Ka ratifitseerimisseaduse esimesel lugemisel veebruaris oli põhjendatult kõige suurem hulk küsimusi seotud põhiseaduse lepingu edasise saatuse, jõustumisperspektiivi ja teiste liikmesriikide suhtumisega Eesti sammudesse.

Kordan - Euroopa põhiseaduse leping on hea leping Eestile ja Euroopale. See on parim leping, mida pikaajalise ja keeruka läbirääkimisprotsessi tulemusel õnnestus saavutada. See kajastab Euroopa Liidu tänast poliitilist reaalsust ja selle saavutamiseks on kõik liikmesriigid pidanud mõningaid järeleandmisi tegema. Vaevalt et uutel võimalikel läbirääkimistel õnnestuks saada parem tulemus, kuid me kaotaksime aastaid.

Kui enne väitsin, et Eesti annab lepingu ratifitseerimisega signaali, siis on õige ütelda, et seda signaali oodatakse. Meie partnerite tagasiside põhiseaduse lepingu ratifitseerimise jätkamisele Eestis on olnud positiivne. Meie tegevust tõlgendatakse olulise signaalina selle kohta, et protsess jätkub ning usaldus põhiseaduse lepingu vastu taastub.

Nii praegune eesistujariik Austria kui kolm järgnevat Euroopa Liidu eesistujariiki Soome, Saksamaa ja Portugal on pühendunud jätkama tööd põhiseaduse lepingu protsessi edendamiseks. Eesti on, kui Teie täna nii otsustate, viieteistkümnes põhiseaduse lepingu ratifitseeriv liikmesriik, seega jõuaks ratifitseerinute arv 60 protsendini liikmesriikide üldarvust. Meie põhjanaabrite juures Soomes on arutelud parlamendis avanud tee valitsusele ratifitseerimisseaduse esitamiseks lähemal ajal. Teades soomlaste sisukust loodan, et neil õnnestub põhiseaduse leping ratifitseerida ajaks, kui nad võtavad üle Euroopa Liidu eesistujariigi kohustused. Tundub, et Riigikogu otsus lepingu ratifitseerimisprotsessiga edasi minna on tõepoolest juba toonud mõningat värsket hoogu Euroopa tulevikudebatti.


Lugupeetud Riigikogu,

Viimastel kuudel on elavnenud Euroopa Liidu tulevikku käsitlevad arutelud, sealhulgas põhiseaduse lepingu üle. Selle kuu lõpus toimuval Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel on kavas juuni Ülemkogu ettevalmistav mõttevahetus Euroopa Liidu tuleviku teemadel. Kui järelemõtlemisperiood põhiseaduse lepingu üle vajab rahvuslike debattide tulemuste põhjal pikendamist, siis peab Ülemkogu seda ka tegema. Tänaseks eesmärgiks jäägu lepingu jõustamine ühtse tekstina, sest see on hea ja tasakaalustatud tervik.

On terve rida poliitikaid, millega Euroopa Liit saab senistele lepingutele tuginedes ka kohe edasi liikuda. Nimetagem siinkohal Euroopa Liidu kaupade konkurentsivõime tõstmist maailmas, kodanike kaitset ohu- ja kriisiolukordades, migratsiooniküsimusi.

Mitmed justiitsvaldkonna ja sisejulgeolekuga seonduvad lahendused aitaksid paremini kaitsta kodanikke ja suurendada nende turvatunnet. Sellesse tervikusse kuuluvad täpsem ja tõhusam koostöö kriisisituatsioonides, nii Euroopa Liidu sees kui kodanike abistamisel mujal maailmas. Palju enam on võimalik korda saata tugevdades võitlust terrorismi ja illegaalse migratsiooni vastu, sealhulgas tõhusama politseikoostöö kaudu. Euroopale võiks eeskujuks tuua Eesti ja Soome sise- ja justiitsministeeriumide koostööd ärikeeldude vastastikuse tunnustamise vallas, mis on tubli samm õiguskindluse suurendamisel ettevõtluses.

Ja muidugi tuleb väsimatult otsida teid Euroopa Liidu välistegevuse ühtsuse suurendamiseks. See kindlustab meie väärtuste parema kaitsmise ning ka tõhusama reageerimise maailmas aset leidvate kriiside lahendamisel. Euroopa osakaal maailmamajanduses kahaneb ja see võib vähendada ka Euroopa Liidu võimet rahvusvahelist elu mõjutada. Rohkem ühistegevust aitaks Euroopa suutlikkust maailma asjades vähemalt säilitada kui mitte tugevdada.

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika instrumendid ning Euroopa Komisjoni välistegevuse vahendid saavad suurema kooskõla puhul olla palju tulemuslikumad. See käib nii meie vahetus naabruses tähtsat rolli etendava Euroopa Liidu naabruspoliitika kui ka Euroopa Liidu asendamatu osa kohta globaalses mõõtmes rahu ja arengu toetajana.

Meie pideva tähelepanu all on muu hulgas see, kuidas kulgeb ühtsema energiapoliitika ja energiajulgeoleku kujundamine. Põhiseaduse leping annab energiapoliitikas uusi võimalusi, kuid ka ilma põhiseaduse lepinguta on võimalik energiapoliitika arendamine selliselt, et vähendada liikmesriikide riske. Euroopa ühtse energiaturu toimimiseks on vaja ühendatud ja hästifunktsioneerivat energiavõrgustikku, mis aitab siseturul säästvalt ja konkurentsivõimeliselt toimida, toetada üksteist hädas. Energeetika infrastruktuuri arendamisel ootame Euroopa Liidult senisest suuremat panust. Euroopa kasu oleks ilmne ka siis kui suhetes energiakandjate tarnijatega lähtutaks Euroopa Liidu kui terviku huvidest.

Euroopa tulevikuvisioon peab lähtuma euroopalikust arengumudelist, kus väärtustatakse majanduslikku arengut, keskkonnakaitset ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

Euroopa Liit seisab silmitsi tõsiste demograafiliste ja sotsiaalsete probleemidega. Vastamaks nendele väljakutsetele tuleb toetada poliitikaid, mis võimaldavad ühildada töö- ja pere-elu, tagavad elukestva õppe ja edendavad põlvkondadevahelist solidaarsust.

Alaliselt on päevakorral Euroopa Liidu lihtsam toimimine ja poliitikate parem mõistetavus. Me ju soovime, et inimesed ei kaotaks huvi ega usku Euroopa Liitu. Põhiseaduse lepingu üle toimunud debatt ja tulevikuarutelu tervikuna tõid välja terve hulga probleeme, mis kindlasti vajavad lahendusi. Alati on puudu läbipaistvusest ja selgusest otsuste kujunemisel ja langetamisel. Lahendused ei paista küpsevat sellel inimestele lähedasel tasemel, kus neid oleks otstarbekam vastu võtta. Üldistes ja avalikes huvides toimima pidav regulatsioon on liiga keeruline selle mõistmiseks ning institutsioonid, mis peaksid aitama inimestel selles orienteeruda, näivad kauged ja mitte kuigi demokraatlikud.

Ma ei usu, et nende asjade lahendamiseks mingit võluvitsa leidub, aga õiges suunas minevaid ettepanekuid on juba ka kõlanud. Heaks näiteks sobivad siin volinik Kallase tehtud soovitused rahaliste toetuste saajate avalikustamiseks ja survegruppide seoste esiletoomiseks. Uusi algatusi on tehtud ka rahvusparlamentide rolli suurendamiseks.

Ma loodan, et välisministrite Euroopa Liidu tulevikuarutelul maikuu lõpus kujuneb liikmesriikide seisukohtade ühisosa selliseks, et eesistujal on ülemkoguks võimalik koostada edasiliikumise strateegia. Põhiseaduse lepingu ratifitseerimine tugevdab Eesti positsiooni nendel aruteludel ning võimalik, et kallutab ka kujunevaid otsuseid.


Head Riigikogu liikmed,

Euroopa põhiseaduse lepingut tabanud tagasilöökide järel oli loomulik, et pessimistlikud hääled Euroopa Liidu tuleviku suhtes muutusid aina valjemaks. Mitmeid justkui vastamata küsimusi esitati üha uuesti. Vajadus pidada oma kodanikega varasemast erinevat dialoogi ja selgitada inimeste arvamusi-vajadusi muutus Euroopa Liidus ilmselgeks. Praegune järelemõtlemis- või reflektsiooniperiood on ka mõnedele küsimustele vastused toonud.

Eestis näitavad küsitluste tulemused kaks aastat pärast Euroopa Liiduga liitumist kindlat toetust Euroopa Liitu kuulumisele. Toetusprotsent püsib stabiilselt 70 lähedal. Nende inimeste hulk, kes arvavad, et Euroopa Liitu kuulumise ajal on nende elu paranenud, ületab kahekordselt vastupidisel arvamusel olevad. Tänane Eesti on Euroopa Liidu üks kõige dünaamilisemalt arenevaid liikmesriike, kes sellega näitab muuhulgas, et Euroopa Liidu ühisreeglite raames on võimalik ka väga kiire majandusareng. Sellega on antud vastus ka neile, kelle arvates Euroopa Liidu liikmelisus summutab Eesti senise tempo. Euroopa Liiduga liitumisest on elu läinud paremaks. Hoiakutes Euroopa Liidu suhtes on enam avatust ja huvi.

Eelmisel nädalal avalikustatud Eurobaromeetri Euroopa Liidu tulevikku puudutava uuringu tulemused kinnitavad Eesti inimeste lootusrikast suhtumist nii oma riigi kui Euroopa Liidu arengusse. Eestis peetakse rohkem kui poolte inimeste meelest oma maad ja kogu Euroopa Liitu arenevat õiges suunas. Liidus keskmiselt on see näitaja kolmandiku lähedal. Euroopa Liidu kuvand Eestis küsitletute silmis on kõrgem, kui keskmiselt kõigis liikmesriikides. Lisaks on eestlased avatumad Euroopa Liidu edasisele lainedamisele ja uuendustele ning soovivad seda kogu Euroopa Liidult. Ühtaegu ilmnevad ka need valdkonnad, kus meilgi veel õppida. Mitte kõiges ei oska me veel tajuda Euroopa Liidu suure siseturu võimalusi, globaalse majanduse ning kaubanduse tähendust ja mõõtmatult avardunud ettevõtluse väljavaateid.

Tähenduslik on ka see, et kahe aasta taguse laienemise mõjudest Euroopa Liidule kui tervikule hakkab nüüd kogunema juba ka faktidel ja analüüsil põhinevat infot. Rääkimata sellest, et Euroopa ühinemine on vaieldamatu poliitiline saavutus, näitab äsja avaldatud Euroopa Komisjoni teatis veenvalt, et Euroopa Liidu laienemine 2004. aastal on olnud väga edukas ka majanduslikus mõttes. Liitunud riigid on kiire majanduskasvu najal vähendamas heaolutaseme vahet jõukamate liikmesriikidega. Keskmine majanduskasv uutes liikmesriikides aastail 1997-2005 oli 3,75% aastas, vanades liikmesriikides 2,5%. Viimased omakorda on samuti võitnud turu laienemise, kaubavahetuse ja investeerimisvõimaluste paranemise näol. Euroopa Liidu õigustiku rakendamisel on uued liikmesriigid vanadest isegi edukamad, sest 2006.a märtsiks oli neil 99% EL direktiividest liikmesriigi õigusaktidesse üle võetud.

Kõige väärtuslikum järeldus on aga see, et uute liikmete võtmine Euroopa Liitu aitab algatada ja läbi viia selliseid kogu Euroopa Liitu hõlmavaid struktuurseid reforme, mis on globaalses konkurentsis püsimiseks möödapääsmatud.

Paljud Euroopa Liidu vanade liikmesriikide kodanikke laienemise ajal eksitanud väärarusaamad ja hirmud on saanud vastuse, mis ei jäta kahtlust, et suurem ja ühtsem Euroopa vastab paremini kõigi oma liikmesriikide kodanike ootustele.

Tööjõu vaba liikumise mõjude analüüsid näitasid, et üks kõige suuremaid hirme kontrollimatu tööjõu liikumise kohta ei omanud mingit alust. 1. maist sel aastal lõpetasidki Kreeka, Hispaania, Portugal ja Soome tööjõu liikumisele kehtestatud piirangud ning Belgia, Taani, Prantsusmaa, Itaalia, Holland ja Luksemburg leevendasid neid. Kindlasti on sellel siseturu toimimisele ja seaduslike töösuhete kujunemisele ainult tervendav mõju.

Ma usun, et taoline statistikal ja faktidel põhinev analüüs Euroopa Liidu viimase laienemise tegelikest mõjudest hajutab ka umbusku, mis pöördus Euroopa põhiseaduse lepingu vastu rahvahääletusel kahes liikmesriigis. Ja kindlasti on elu näidanud, kui vale oli mõnede arusaam, nagu oleks Eesti ja muud riigid astunud Euroopa Liitu vaid abirahade nimel. Ei, Euroopa Liit on meie pikaajalise arengu tõhusaim ja samas möödapääsmatu tee.

Eestile on oluline, et laienemise positiivne saldo kinnitab ka meie toetuse õigsust Euroopa Liidu edasisele laienemisele. Euroopa Liit peab edasisele laienemisele avatuks jääma. Võimalus saada Euroopa Liidu liikmeks peab säilima neil riikidel, kes suudavad ja tahavad vastata liitumiskriteeriumidele. Meil on see haruldane eelis, et saame omaenda näitel nii veenduda kui tõestada, et lootus Euroopa Liidu liikmeks saada, lootus kuuluda demokraatlikke väärtusi järgivasse ühendusse kannustab tegema kindlakäelisi reforme. Ja see toob kasu juba enne tegelikku liikmekssaamist, lisab stabiilsust ja heaolu ka laiemalt kui ühe riigi mõõtmes. Sama pädeb ka nende riikide suhtes kellega Euroopa Liit praegu või tulevikus liitumisläbirääkimis peab.
Liitumisperspektiiv lähendab riike Euroopa Liidule, hoogustab reforme, mis on kasulikud kogu Euroopa plaanis. Stabiilsus, areng ja turvalisuse suurenemine Euroopa Liidu naabruses on ju üks meie tähtsamaid eesmärke. Loomulikult mõjutab laienemise tempot ka suutlikkus uusi riike vastu võtta, aga see on ajakava, mitte põhimõtte küsimus. Euroopa Liidu edasine laienemine eeldab samuti põhiseaduse lepingu protsessi edukust.


Austatud Riigikogu,

Euroopa tuleviku kujundamine nõuab pikaajalist visiooni ja järjekindlat tegevust. Tugevama, toimivama ja demokraatlikuma Euroopa Liidu ehitamise nimel on põhiseaduse lepingu ratifitseerimine kohane samm. See on Eesti aktiivne panus Euroopa Liidu ees seisvate ülesannete lahendamisse. Me osaleme sellega oma tulevikku vahetult kujundavas protsessis, mis pikkadeks aastateks loob eeldusi Eesti arengu, heaolu ja julgeoleku kindlustamiseks.

Mul on väga hea meel, et Riigikogu on tervikuna nii põhjalikult Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise arutelus osalenud. Ja selle käigus on mõnedki meie eesmärgid Euroopa-poliitikas täpsustunud.

Tänan tähelepanu eest.