Välisminister Kristiina Ojulandi ettekanne Riigikogus

Ettevalmistused Eesti liitumiseks Euroopa Liiduga 

Austatud härra esimees,
Lugupeetud Riigikogu liikmed,
Austatud külalised!

Sissejuhatus

Aastal, kui meil seisab 14. septembril ees rahvahääletus Euroopa Liiduga liitumise üle on asjakohane meenutada seda teed, mida on läbinud Euroopa ja mida on läbi käinud Eesti enne jõudmist uue alguse lävele.

Eestis on viimastel aastatel saanud kombeks vastandada Eesti riiklikku iseseisvust ja Euroopaga integreerumist. Miski ei saa olla kaugemal tegelikkusest. Kasu Euroopa riikide tihedamast kostööst oli hoomatav juba meie eelkäijatele. 1929. aastal Eesti Pan-Euroopa Ühingu loomist propageerides ütles Karl Robert Pusta: “Kõik, mis kõvendab Euroopa ühtehoidu, kindlustab ka meie rahvusvahelist iseolemist.” 1940 aastal sai Eestile saatuslikuks rahvusvahelisse isolatsiooni sattumine, mitte koostöösuhted teiste Euroopa maadega.

Praegu, 21. sajandi alguses, hakkab meil juba ununema, milline nägi maailm välja vaid mõnikümmend aastat tagasi. Euroopa oli lõhestatud vastasseisust kahe suure sõjalise bloki vahel, mis ähvardas tuumasõja hävingusse kiskuda terve maailma. Tänaseks on terves Euroopas toimunud radikaalne muutus - suurem osa ühe vastasseisus osalenud bloki liikmetest on rahumeelselt üle tulnud oma endiste vastaste poolele. Rahumeelselt seepärast, et too vastasseis ei tulnud rahvaste maailmavaatest vaid oli kommunistliku rezhiimi poolt peale surutud. Ja see kõik on toimunud ilma sõja ja katastroofideta, demokraatia ja turumajanduse ideede leviku tulemusena. See on maailma ajaloos enneolematu sündmus, mille murdelisust me ehk ei taju, kuna oleme neis olnud vahetud osalised ja meie jaoks on need muutused olnud osa meie enda elust.

Et need muutused on olnud rahumeelsed ja sõjakeerise asemel on Eestile peale iseseisvumist saanud osaks rahulik areng ja jõukuse kasv, oleme me suuresti tänu võlgu Euroopa Liidule. Euroopa Liit on Lääne-Euroopa jaoks olnud viimase poolsajandi jooksul rahu alahoidev ja jõukust tootev mootor.

Liitumisprotsess

Eelmine aasta oli Eesti välispoliitikas üks edukamaid. Kopenhaagenis 2002. aasta 13. detsembril lõpetasime liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga, mis olid kestnud neli aastat, kaheksa kuud ja kolmteist päeva kestnud liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga lõppenud. Annaksin teile järgnevalt ülevaate, mida tuleb veel teha, et liitumine Euroopa Liiduga järgmise aasta mais teoks saaks.

Kõigepealt liitumislepingu ettevalmistamine. Liitumislepingu koostamine on toimunud alates 2002. aasta jaanuarikuust ning käesolevaks hetkeks on jõutud sellega lõpusirgele. Enne liitumislepingule alla kirjutamist peab lepingu tekst saama Vabariigi Valitsuse heakskiidu. Praegu valmistavad ministeeriumid ette liitumislepingu seletuskirja, kus selgitatakse ka liitumislepingu sätete sisu ja lepingust tulenevaid kohustusi. Liitumislepingu lõplik tekst valmib aprilliks. Enne lepingu allkirjastamist peab sellele oma heakskiidu andma ka 9. aprillil 2003 Euroopa Parlament ja 14. aprillil Euroopa Liidu Nõukogu.

Liitumislepingu allkirjastamine toimub 16. aprillil 2003 Ateenas. Selle järel on vaja leping ratifitseerida Riigikogu ja kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide poolt. Ratifitseerimisprotsessi peame lõpetama arvestusega, et 1. mail 2004 saab Eestist ametlikult Euroopa Liidu liikmesmaa ja Eesti kodanikud saaksid  2004. aasta juunis osaleda Euroopa Parlamendi valimistel koos teiste Euroopa rahvastega.

Eesti ja Euroopa Liidu suhted liitumiseelsel perioodil

Järgnevalt annaksin ülevaate Eesti ja Euroopa Liidu suhetest liitumiseelsel perioodil. Liitumislepingu allakirjutamisele järgnev periood algab 16. aprillil 2003 ning kestab kuni liitumislepingu jõustumiseni 1. mail 2004. Eesti saab 16. aprillist alates liituva riigina Euroopa Liidu Nõukogu struktuurides aktiivse vaatleja staatuse. See staatus annab Eesti esindajatele õiguse sõna võtta Euroopa Liidu õigustiku arengut puudutavates ning liitumisjärgselt meid mõjutada võivates küsimustes, kuid ei anna veel hääleõigust otsuste langetamisel.

Liitumisläbirääkimiste lõpetamisest kuni liitumiseni on meil võimalus Euroopa Liidu seadusloomeprotsessi kaudseks mõjutamiseks informeerimis- ja konsultatsiooniprotseduuride kaudu. Konsultatsioonid toimuvad erilise liitumiseelse komitee raames, mille liikmeteks on Euroopa Liidu ja Eesti esindajad.

Liitumine viib Eesti ja Euroopa Liidu vahelised suhted täiesti uuele tasemele ja avab meie ees uued perspektiivid ning väljakutsed. Praeguse olukorraga võrreldes hägustub paljuski sise- ja välispoliitika vaheline eraldusjoon. Peame selgelt määratlema Eesti rahvuslikud huvid ning tegutsemissuunad liikmesriigina, ja tagama meie sise- ja välisriikliku tegevuse koordineerituse.

Siseriiklikud sammud liitumise ettevalmistamisel

Kuid vaja on tagada ka Eesti asutuste ja ametnike piisav ettevalmistus Euroopa Liidu liikmesriigi ülesannete edukaks täitmiseks. Peame olema valmis võimalikult sujuvaks liitumiseks Euroopa Liidu tööga. Selleks on möödunud aastal alustatud siseriikliku Euroopa Liidu alase koordinatsioonisüsteemi väljatöötamisega, mille üldraamistiku kiitis Vabariigi Valitsus heaks 2002. aasta 10. detsembri istungil. Käimas on tõsine töö ministeeriumide siseste ning -vaheliste koostöövormide loomiseks ning ellurakendamiseks. Samuti korraldatakse ümber Eesti alalise esinduse Euroopa Liidu juures struktuur ja töökorraldus. Eesmärgiks on rakendada uus koordinatsioonisüsteem tegevusse alates liitumislepingu allakirjutamisest 16. aprillil 2003 aastal.

Paralleelselt tuleb lõpule viia Eesti õigustiku harmoniseerimine Euroopa Liidu õigustikuga ja tagada selle tõhus toimimine. Eriti oluline on töö, mida tehakse selle nimel Riigikogus. Just seadusandliku töö tempost ja kvaliteedist sõltub suuresti meie tegelik valmisolek ühinemiseks Euroopa Liidu õigusruumiga.

Läbirääkimistulemused

Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Detsembris teie ees esinedes lubasin anda põhjalikuma ülevaate Kopenhaagenis kokkulepitust täna aset leidval arutelul. Kokkuvõtlikult võib läbirääkimistulemusi Eesti seisukohalt hinnata headeks, sest kõikides Eesti jaoks olulistes küsimustes saavutati meile sobivad ja vastuvõetavad lahendused. Järgnevalt räägiksin lühidalt meile olulisematest lahendustest, milleks tuleb pidada kokkuleppeid maksustamise, energeetika, põllumajanduse ja finantsküsimuste valdkonnas.

Maksustamise valdkond oli meile läbirääkimistel oluline nii poliitilisest, majanduslikust kui ka sotsiaalsest aspektist. Pikad ning intensiivsed läbirääkimised otseste maksude ja Eesti ettevõtte tulumaksusüsteemi üle lõppesid meile soodsalt. Pean oluliseks rõhutada, et ettevõtete tulumaksuga maksustamise senise süsteemi säilimise kindlustamine läbirääkimistel Euroopa Liiduga annab Eesti ettevõtjatele kindluse, et senine investeerimissõbralik maksukorraldus säilib. Ka annab saavutatud kokkulepe Eestile võrreldes naabermaadega lähiaastatel soodsa võimaluse täiendavate välisinvesteeringute kaasamiseks meie majandusse. Erandina Euroopa Liidu ema- ja tütarettevõtete direktiivist võib Eesti, seni kuni ta võtab jaotatud kasumilt tulumaksu, maksustamata seejuures jaotamata kasumit, kuni 31. detsembrini 2008 jätkata selle maksu kohaldamist kasumile, mida Eesti tütarettevõtted maksavad oma Euroopa Liidu liikmesriigis asuvatele emaettevõtetele.

Vähetähtsad pole ka teised maksustamisalased kokkulepped. Euroopa Liit nõustus Eesti taotlusega elanikele müüdava soojusenergia käibemaksu 5% määra säilitamiseks kuni 30. juunini 2007. aastal. Ka aktsepteeriti Eesti taotlust säilitada erand käibemaksukohustuslaseks registreerimisel alla 250 000 krooni suuruse aastakäibega väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Ühtlasi säilitab Eesti rahvusvahelise reisijate transpordi teenuse käibemaksuvabastuse. Eestil on aega sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisimäärade harmoneerimiseks kuni 31. detsembrini 2009. aastal.

Energeetika alaste kokkulepete raskuspunkt lasub põlevkiviga seonduval. Kokkuleppe kohaselt avab Eesti vabaks konkurentsiks 35% oma elektriturust 31. detsembriks 2008. 31. detsembriks 2012 avab Eesti vabaks konkurentsiks oma elektrituru kõigile elektritarbijatele, välja arvatud kodutarbijad.

Käimasoleva põlevkivienergeetika ümberkorraldamiseks turugarantii andmine on Eesti põlevkivi eristaatuse peamine aspekt. Põlevkivienergeetika restruktureerimine omakorda on kindlaim viis saavutamaks Eesti häireteta varustamine elektrienergiaga, Ida-Virumaa tööjõuturu stabiilne areng ning elektritootmise muutmine keskkonnasõbralikumaks.

Samuti lepiti kokku Eesti põlevkiviuuringute sihtotstarbelises kaasrahastamises Euroopa Liidu söe- ja teraseteaduse fondist kogu põlevkivitootmise ja –töötlemise väärtusketi ulatuses, st. nii põlevkivienergeetikas kui ka põlevkiviõli tootmises. Kokkulepe on oluline, et toetada teaduspotentsiaali arendamist põlevkiviuuringute valdkonnas ja uute tehnoloogiliste lahenduste leidmiseks, mis aitavad Eesti keemiatööstusel laiendada oma tootevalikut.

Põllumajanduses tuleb olulisemateks saavutusteks pidada piima ja teravilja tootmiskvootide suurendamist võrreldes Euroopa Liidu esialgse pakkumisega. Nii on vastavalt lõppkokkulepetele Eesti piimakvoot 624 483 tonni aastas, alates 2006 aastast 646 368 tonni aastas; teravilja baassaagikus 2,4 tsentnerit- hektarilt; suurenes ka toetustega kaetud loomade arv. Eesti sai võimaluse teha otsetoetustele rahvuslikke lisamakseid. Lisamaksete tulemusel väheneb otsetoetuste üleminekuperiood kolme aasta võrra. Nii saaksid meie põllumehed 2004 aastal 55% ja 2010 aastal juba 100% Euroopa Liidu otsetoetuste määrast. Lisaks annab Euroopa Liit Eestile erandina toetust kuni 5 aastat põllumajanduslikust kasutusest väljas olnud maade metsastamiseks.

Tahaksin siinjuures rõhutada, et paljude vaidluse all olnud tootmiskvootide osas on kokkulepitud piirtootmismahud suuremad, kui Eesti vastavad toodangumahud praegu, ning arvestavad põllumajanduse edasise arengu vajadusi.

Kokkuvõttes on EL pakkumine Eesti põllumajandustootjatele erinevate põllumajandustoetuste kaudu, olenevalt reaalsest tootmismahust, 2004 aastal 855 miljonit krooni, 2005 1,5 miljardit krooni ja 2006 aastal 1,6 miljardit krooni.

Finantskokkuleppe aluseks on põhimõte, et ühegi uue liikmesriigi eelarve netopositsioon ei tohi liitumisjärgsetel aastatel 2004-2006 halveneda võrreldes liitumiseelse aastaga.

Läbirääkimistel tegi eesistujamaa Taani  ettepaneku maksta kõigile kandidaatriikidele, sealhulgas Eestile, 2004. aastal ühekordset rahalist toetust. Kopenhaageni Ülemkogul toimunud läbirääkimiste raames otsustati summa suuruseks 337,7 miljonit krooni 2004. aastal.

Läbirääkimiste tulemusena on Eestil 2004-2006 maksimaalselt võimalik ELi eelarvest toetustena saada 15,5 miljardit krooni. Hinnanguline Eesti sissemakse ELi omavahenditesse on ajavahemikul 2004-2006 3,6 miljardit krooni.

Läbirääkimistel saavutatud finantskokkulepe järgi Eesti poolt saadav raha ühe inimese kohta ümber arvestatuna tähendab iga Eesti elaniku kohta 5 742 krooni. Võrdluseks teiste kandidaatriikidega on see summa väiksem ainult Leedule inimese kohta makstavast summast (6 055 krooni), mis on suurem aga eelkõige tänu Ignalina tuumaelektrijaama sulgemise toetusele. Kolmandal kohal on Läti 5 491 krooniga elaniku kohta. Teised uued liikmesriigid saavad Euroopa Liidu eelarvest Balti riikidest oluliselt vähem toetusi elaniku kohta.

Suurem osa Euroopa Liidu rahast jõuab Eestisse regionaalarengu toetustena tõukefondide kaudu. Läbirääkimistel lõppkokkuleppe kohaselt oleks meil aastatel 2004-2006 võimalik maksimaalselt saada 9,66 miljardit krooni. Struktuurivahendite jagamisel tõukefondide ja Ühtekuuluvusfondi vahel on Euroopa Liit nõustunud, et Eesti puhul jaguneb toetusraha aastatel 2004-2006 järgmiselt: 55% tõukefondidesse ja 45% Ühtekuuluvusfondi. Eesti saab Ühtekuuluvusfondi toetuste kasutamisel taotleda toetust ka vähem kui 10 miljoni euro suurustele projektidele, mis on oluline arvestades meie väikeste omavalitsuste kaasfinantseerimisvõimet. Lisaks jätkub aastatel 2004-2006 ka väljamaksete tegemine Phare, Ispa ja Sapardi projektidele, Rahandusministeeriumi prognooside järgi kogumahus kuni 2,5 miljardit krooni.

Eesti suutlikkus Euroopa Liidu toetusi tegelikkuses kasutada sõltub meie valmisolekust Euroopa Liidu rahaliste vahendite taotlemiseks ja projektide teostamiseks ning kohalike omavalitsuste kaasfinantseerimise probleemi lahendamisest. Valitsus viib selle aasta veebruaris lõpule ka 2004-2006 Riikliku Arengukava ettevalmistamise, mis määratleb eri institutsioonide ülesanded struktuurivahendite kasutuselevõtul.

Tõukefondide raha kasutuselevõtuks lahendust vajavad probleemid seonduvad Eesti institutsioonide administratiivse suutlikkuse tõstmisega, mitme-aastase programmeerimise juurutamise ning vajalike seire-, rahastamis- ja finantskontrolli protseduuride kehtestamisega. Haldussuutlikkuse osas on määravaks institutsioonidevahelise selge tööjaotuse väljakujundamine ja piisava arvu administreerimiskogemuse spetsialistide olemasolu.

Eesti osalemine Euroopa Liidu otsustusprotsessis

Läheksin nüüd edasi probleemide juurde, mis seonduvad Eesti tulevase osakaaluga Euroopa Liidu otsusetegemises. 1.veebruaril 2003. aastal jõustus Nizza leping, mis määrab ära Eesti kui Euroopa Liidu tulevase liikmesriigi võimalused osaleda otsuste vastuvõtmises ja oma huvide kaitsmisel Euroopa Liidu liikmena. Eestil saab vastavalt Nizza lepingule ja liitumisläbirääkimiste tulemustele olema kuus kohta 2004. aasta suvel valitavas Euroopa Parlamendis. Alates 2004. aasta 1. maist ehk liitumishetkest on Eestil kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisel Nõukogus kolm häält ja alates 2004. aasta 1. novembrist neli häält. Eestil on ka liitumise hetkest alates üks voliniku koht Komisjonis. Kuni uue Komisjoni ametisse nimetamiseni 2004. aasta sügisel on tegemist portfellita voliniku kohaga.

Otsuseid saab Euroopa Liidu Nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisel vastavalt Nizza lepingule alates 2004. aasta 1. novembrist vastu võtta komisjoni poolt algatatud otsuste puhul 232 häälega ja liikmesriikide enamusega, muude otsuste puhul 232 häälega ja liikmesriikide kahekolmandikulise enamusega. Arvestades asjaolu, et peale Euroopa Liidu laienemist on Euroopa Liidu liikmete seas enamuses väikeriigid, ei saa seega vaid suurriikidele sobivaid otsuseid vastu võtta ka küsimustes, kus kõikide liikmesriikide üksmeel pole nõutav. Liitumisest tunnistatakse eesti keelt Euroopa Liidu lepingute autentse keelena, samuti ka Euroopa Liidu ametliku keelena ning institutsioonide töökeelena.

Euroopa tulevik

See, milline saab välja nägema Euroopa Liit tulevik peale meie liitumist sõltub paljuski suvel oma töö lõpetava  Euroopa Tuleviku Konvendi töötulemustest. Uue põhiseadusliku lepingu ettevalmistamisel jätkub Konvendis praegu tõsine arutelu teemal, milline peaks olema kompetentside jaotus Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel, ning kuidas juhitakse Euroopa Liitu edaspidi.

Eesti on olnud kindlalt seisukohal, et ka tulevikus tuleb lähtuda liikmesriikide võrdsuse põhimõttest. Eesti pooldab Euroopa Liidu nõukogu roteeruva kuuekuulise eesistumise jätkumist. Nõukogu töö tõhustamiseks pooldame Euroopa Liidu mitmeaastase tööplaani väljatöötamist, et tagada Liidu ühtlast ja sidusat arengut erinevate eesistumisperioodide jooksul.

Mis puutub Euroopa Komisjoni, siis pooldame et igale liikmesriigile peaks jätkuvalt kuuluma Komisjonis üks voliniku koht. Euroopa Liidu lähemale toomiseks tavakodanikule peame Euroopa Parlamendi volituste laiendamisest olulisemaks tõhusa süsteemi loomist, mis kaasaks rahvusparlamendid Euroopa seadusandluse väljatöötamisse juba selle protsessi algetapil.

Eesti on Konvendis pooldanud ka seisukohta, et kuigi integratsiooni süvenemine on muutnud nõukogus enamushääletusega otsustamise laiendamise paljudel juhtudel otstarbekaks, peab ka tulevikus säilima ühehäälne otsustamine valdkondades, mis on tihedalt seotud riigi suveräänsusega, nagu maksustamine või suurem osa välis- ja kaitsepoliitikaga seotud otsustest.

Rahvahääletus

Otsus Euroopa Liiduga liitumise ja põhiseaduse täiendamise küsimuses langetab Eesti rahvas 14. septembril 2003 aastal toimuval rahvahääletusel. Eesti Vabariigis ei ole toimunud ühtegi rahvahääletust peale 1992. aasta põhiseaduse vastuvõtmiseks korraldatud rahvahääletust. Arvan, et otsus, mis tuleb teha selle aasta septembris, on oma kaalukuselt võrdne sellega, mis seisis meie ees kümme aastat tagasi. Euroopa Liiduga liitumine otsustab meie riigi ja rahva saatuse pikkadeks aastateks ette. Positiivne vastus rahvahääletusele pandud küsimusele annab võimaluse luua meile kõigile kindel, turvaline ja jõukas tulevik.

Kokkuvõte

Eesti on sajandeid olnud Euroopa kultuuriruumi osa, Euroopaga seovad meid ühised väärtused. Usk demokraatlikusse elukorraldusse, inimõiguste ülimuslikkusse ja vabaturumajandusse. Ei ole põhjust peljata, et Euroopas lahustuks meie kultuur üldises massis. Euroopa Liidu unikaalsus seisnebki tema liikmesriikide võimes toimida edukalt koos, säilitades samas liikmesriikide rahvuslikku identiteeti ja eripära.

Eesti läbirääkimised Euroopa Liidu liikmeks saamiseks kestsid kaua ja olid äärmiselt pingelised. Liitumislepingusse kirja läinud tulemus ei peegelda kõiki meie soove. Ometi on tulemus meile soodsam, kui veel aasta tagasi pidasime võimalikuks. Igal juhul tagab see Eestile paremad  arenguvõimalused maailma suurima ühisturu raames. Eesti on Euroopa riik ja tema tulevane areng sõltub Euroopa valikutest. Hääletades 14 septembril Eesti Euroopa Liitu astumise poolt, saame me ka võimaluse reaalselt mõjutada Euroopa ja Eesti tulevikku määravaid otsuseid. Meenutagem, et juba ligi sada aastat tagasi, 1905. aastal kirjutas Gustav Suits “Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!” Nüüd on meil võimalus see unistus teoks teha.