Välisminister Kristiina Ojuland: Eesti piirivalve Euroopa Liidu julgeolekupoliitika komponendina

Eesti piirivalve - 80
29 oktoober 2002
Muraste Piirivalvekool


Austatud Eesti Vabariigi piirivalvurid, daamid ja härrad!
Esmalt lubage mul õnnitleda kõiki tänaseid ja eilseid piirivalvureid meie piirivalve kaheksakümnenda aastapäeva puhul!

Piir on olemuslik osa iga riigi suveräänsusest ja kätkeb endas riikide vaheliste suhete arengut ja ajalugu. Hastings Donnan ja Thomas Wilson sedastavad oma raamatus Borders: Frontiers of Identity, Nation and State muuhulgas järgmist: "Piirid kujutavad endast riigi julgeoleku ja suveräänsuse struktuure ja sümboleid. Nad kätkevad endas riigi ajaloolisi ja kaasaegseid suhteid teiste riikidega, tema enda rahvaga ja tema enesekuvandiga." Seega on piir meie ajalugu, sageli vastuoluline ja mitte alati üheselt mõistetav, ent samas midagi, mis määratleb meie ühise identiteedi.

Nagu teada, langetas Brüsseli Ülemkogu eelmise nädala lõpus ajaloolise otsuse lõpetada liitumiskõnelused kümne kandidaatriigiga selle aasta lõpuks ning seega on Eestil võimalus kirjutada alla liitumislepingule juba 2003 a. aprillis Ateenas. Samas tuleb meil jätkata ühiseid jõupingutusi selleks, et Eesti oleks reaalselt valmis täitma Euroopa Liidu liikmesriigi funktsioone. Täisliikme staatus annab Eestile rea õigusi ja uusi võimalusi, kuid samas tähendab see ka teatud uute kohustuste võtmist ja täitmist. Üks valdkondadest, mis on Euroopa Liidu jaoks eriti oluline ja milles oodatakse ka meiepoolset initsiatiivi, on Euroopa Liidu uus välispiir, mille osaks alates 2004 a. jaanuarist saab meie idapiir. Mida lähemale me jõuame Euroopa Liidule seda väiksemaks jääb Välisministeeriumi koormus ja iga ministeerium ja amet, sealhulgas Siseministeerium, võtab oma vastutusalas kogu koormuse enda peale. Heaks näiteks on siinkohal ühine piirivalveinitsiatiiv.

Nii nagu märgiti käesoleva aasta juuni Sevilla Ülemkogu järeldustes, on uue välispiiri valvamise tegevuskava Euroopa Liidu jaoks elulise tähtsusega. Sellega on otseselt seotud Euroopa Liidu jaoks viimasel ajal üha enam teravnenud illegaalse immigratsiooni probleem ning Eesti koos teiste uute liikmesriikidega saab siin anda oma panuse just piirivalve tõhustamise kaudu. Tõsisteks julgeolekuriskideks, millega Eesti piirvalve peab otsustavalt tegelema, on sageli omavahel seotud rahvusvaheline terrorism, organiseeritud kuritegevus, narko-, relva- ja inimkaubandus. Nagu ülatoodust näha on välispiiride kaitsmisega soenduv eelkõige Euroopa Liidu sisejulgeoleku teema e. sise ja justiitskoostöö. Siseministeeriumil on Välisministeeriumi näol olemas kindel abiline ja liitlane, kuna Välisministeerium jälgib pidevalt rahvusvahelist julgeolekukeskkonda ja tagab rahvusvaheliste lepingute ja konsulaarkokkulepete näol piirivalve tööks vajaliku keskkonna.

Euroopa Komisjonile ja Nõukogule tehti ülesandeks täpselt määratleda Euroopa laienemisest tulenevad välispiiride valvamisega seonduvad probleemid ja lahendused. Sevillas nõustusid liikmesriikide juhid Euroopa Komisjoni koostatud dokumendiga liikmesriikide välispiiride valvamise integreeritud haldamisest (Towards integrated management of the external borders of the EU member states). Selle üheks peamiseks eesmärgiks on tagada Euroopa Liidu jätkuv sisejulgeolek ka pärast Liidu laienemist ning Schengeni acquis’ rakendamist uute liikmesriikide suhtes. Üks Euroopa Liidu keskseid eesmärke on "tagada kodanikele kõrgetasemeline kaitse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal" (TEU VI, artikkel 29).

Euroopa Liidu ühise välispiiri integreeritud ja tõhusaks haldamiseks on formuleeritud mitmeid lahendusi. Näiteks viidi 2001-2002.aastal Itaalia eestvedamisel ja Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania ekspertide osalusel läbi uurimus Euroopa ühiste piirivalvejõudude moodustamisest (Feasibility study for the setting up of a European Border Police). Selleks, et tagada välispiiri julgeolek tehti ettepanek moodustada Euroopa ühised piirivalvejõud (European Border Police). Ka Komisjon on toetanud ettepanekut moodustada ühised piirikaitsejõud (European Corps of Border Guards). Eesti seisukoht on, et iga liikmesriik teostab piiri valvamist iseseisvalt, kuid vajadusel kasutatakse ka teiste liikmesriikide teadmisi ja oskusi. Kuna välispiiri valvamise puhul on selgelt tegemist Liidu ühise huviga, siis leiame meie, et antud valdkonda tuleb finantseerida Euroopa Liidu ühisest eelarvest. Solidaarsust välispiiri valvamise finantseerimisel on lisaks Eestile soovinud ka teised kanditaatriigid, nagu näiteks Sloveenia ja Malta ning seda on toetanud ka Euroopa Komisjon oma Nõukogule ja Parlamendile esitatud ettepanekus (vt. Towards Integrated Management of the External Borders of the Member States of the European Union).

Eelmise nädala alguses toimus Brüsselis veel üks oluline kohtumine - see oli Nõukogu Strateegilise Immigratstiooni, Piiride ja Asüüli (SCIFA) töögrupi kohtumine kandidaatriikide piirivalvejuhtidega, milles osalenud kolonel Aare Evisalu andis meile täna kokkuvõtva ülevaate Eesti piirivalve viimasest kümnendist. Eesti jaoks on tähtis, et sellel kohtumisel otsustati viia ellu liikmes- ja kanditaatriikide ühised piirivalveprojektid ja operatsioonid (nagu näiteks ühised operatsioonid välispiiridel, Merepiiride projekt, Väliste maismaapiiride projekt, Lennujaamade projekt jne) ning töötada välja ühine õppeprogramm piirvalvuritele. Nüüd peame me otsustama, millistest operatsioonidest me peame päris kindlasti osa võtma. Veel enne aasta lõppu tuleb meil ühiselt läbi vaadata nende kolmandate riikide nimekiri, mille kodanike suhtes kehtib viisanõue ning luua Euroopa Liidu ühine repatrieerimisprogramm. Loomulikult on viisadega seotud ka ühise viisaandmete identifitseerimissüsteemi loomine, milles osaleb ka Eesti. On heameel tõdeda, et Eesti edusamme ühise viisasüsteemi väljaarendamisel on märgatud ka Euroopas. Alates 2001 a. suvest on meil olemas viisaregister ning alates 2001 a. novembrist läbivad ka meie saatkondades väljaantavad viisad kontrolli selle registri alusel. Seetõttu võime olla optimistlikud, et meie viisaregister, on suuteline töötama vastavuses Schengeni Informatsioonisüsteemiga (SIS) ja seega oleme me suutelised täitma isikute vaba liikumisega, sisepiiride kaotamisega ja välispiiri efektiivse kontrolliga seotud nõudeid. Järgmise paari aasta jooksul peab Eesti piirvalve olema suuteline uueks pingutuseks, et viia täielikult ellu Schengeni tegevuskava ja olla valmis ühinema Schengeni uue infosüsteemiga (SIS-II), mis valmib 2005 aastal. Tegevuskava elluviimine suurendab oluliselt nii Eesti kui ka Euroopa Liidu sisemist julgeolekut. Lihtsustatud piiriületuskorra kaotamine, uute passide ja ID-kaartide sisseviimine on Eesti-poolne konkreetne panus Euroopa ühise julgeoleku tagamisse. Samas on aga juba täna selge, et me peame veelgi tugevdama piirivalve isikkooseisu, materiaalseid vahendeid, kui ka tehnikat ning infrastruktuuri.

Lähitulevikku vaadetes on Eesti jaoks tähtis aktiivne osalemine Euroopa Liidu välispiiride integreeritud valvamise mudeli väljatöötamisel. Ka siis, kui Eestist on saanud Euroopa Liidu liikmesriik jääb piirivalve meie endi pädevusse, kuid lisaks oma kodanike julgeolekule tuleb meie piirivalvuritel, st Teil, kaitsta ka kõigi teiste Euroopa Liidu kodanike julgeolekut. Asjaolu, et Eesti-Vene piirileping pole ikka veel allkirjastatud, ei ole seganud piirivalvurite igapäevast tööd ega vähendanud julgeolekut ei Eestis ega Euroopa Liidus. Siiski loodame, et Eesti-Vene piirilepingu allkirjastamine ja ratifitseerimine ei lükku ebamäärasesse tulevikku, sest see pole ei meie, Venemaa ega ka Euroopa Liidu huvides. Siinkohal nendin, et välispoliitika ja piirivalve omavad üksteist täiendavaid ja toetavaid funktsioone. Kontrollides isikute ja kaupade liikumist Eesti-Vene piiril, loob piirivalve ka omalt poolt Eesti välispoliitilist mainet kuna muutub teatud osas otseselt vastutavaks kogu Euroopa Liidu kodanike julgeoleku eest. Ma usun, et me kõik oleme teadvustanud endale, et see on suur vastutus, mis meile Euroopa Liidu liikmesriigina on usaldatud. ja mille täitmist ülejäänud liikmesriigid lähema paari aasta jooksul tähelepanelikult jälgivad.

Edu ja jõudu Eesti Piirivalvele!