Riigi välispoliitika põhisuunad

Välisminister Raul Mälgu poolt Vabariigi Valitsuse nimel peetud ettekanne Riigikogus 26. novembril 1998


Austatud härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed.

Täna astun ma teie ette, et esitada Vabariigi Valitsuse nimel korraline ettekanne riigi välispoliitika põhisuundadest. Valitsuse eelmine ettekanne Riigikogus 11. juunil oli pühendatud välismajanduspoliitika küsimustele. Tänases ettekandes käsitlen Eesti välispoliitikat laiemalt, keskendudes meie püsivatele prioriteetidele ja põhimõtetele. Nii peatun ma suhetel NATOga, integreerumisel Euroopa Liitu, positiivsetel arengutel läbikäimises Venemaaga, regionaalsel koostööl ja meie välismajandushuvide kaitsel.


I

Rahvuslike huvide keskmes on riikliku julgeoleku tagamine, milles tuleb eriti selgelt esile see, kuidas ühe riigi ees seisvaid ülesandeid saab lahendada, ühendades tema enda jõupingutused kollektiivsete meetmetega. Eesti on tegutsenud heade suhete nimel oma naabritega, me oleme koos teiste riikidega otsinud lahendusi Euroopale ja jõudumööda ka globaalses mastaabis. Olukorra analüüs kinnitab, et nähtavas perspektiivis ei ole mõistlikku alternatiivi Eesti koostööle ning selle kaudu liitumisele Põhja-Atlandi Liiduga. Nii ongi NATOga ühinemise küsimused olnud viimastes välispoliitika alastes Riigikogule tehtud Valitsuse ettekannetes tähtsal kohal.

Praegu keskenduvad meie jõupingutused selles valdkonnas Washingtoni tippkohtumise ettevalmistusele. 1999. aasta on NATO juubeliaasta ning organisatsiooni sellele ajastatud tippkohtumine toimub aprillikuus. Lähiajal võetakse NATOsse vastu kolm uut liiget - Poola, Ungari ja Tšehhi. Washingtoni tippnõupidamisel tuleb taas arutuse alla NATO edasine laienemine ning selle liidu tulevane liikmeskond pikemas perspektiivis vaadatuna, kuigi ilmselt mitte peateemana.

Eelolevatel kuudel tuleb Eesti seisukohtade esitamisel jätkata aktiivset tööd NATO liikmesriikide pealinnades. Me oleme endiselt seisukohal, et NATO laienemise järgmine ring peab haarama Eesti, Läti ja Leedu, ning seda sõltumata asjaolust, millal täpselt ja kus NATO teeb otsuse esitada kutsed järgmise laienemisringi kandidaatriikidele.

Me ootame Washingtonist selget sõnumit, mis jõuliselt arendaks edasi tavapärast laienemise jätkumise kinnitust ja "lahtiste uste" poliitikat. Eestis tervitatud Madriidi otsused ootavad edasiarendamist, nii öelda plussi lisamist, aga miks mitte ka kahe.

Meie välispoliitilised sammud peavad loomulikult olema tihedas kooskõlas koduste jõupingutustega. Siin on eesmärgiks Eesti kui usaldusväärse partneri maine kinnistamine.

Käesoleval aastal on Valitsus moodustanud vajalikud struktuurid, mille raames on võimalik paremini juhtida NATOga liitumise protsessi. NATO-ga liitumise ettevalmistamise üksikküsimustega tegeleb juulikuus loodud ametkondadevaheline valitsuskomisjon, mis koordineerib praktilisi samme NATOga liitumiseks.

Kaks üldisemat teemat väärivad puudutamist siin, Riigikogu ees. Need on riigikaitsekulutuste ja riigikaitse juhtimisskeemi väljatöötamise küsimused. Eestis on olemas poliitiline konsensus selles osas, et kaitsekulutused peavad olema riigieelarves vajalikult esindatud näitamaks meie kaitsesuutlikkust ja kavade tôsidust. Valitsus toetab eelolevatel aastatel kaitsekulutuste sujuvat tõusu kuni 2%-ni SKP-st. Riigikaitse juhtimisstruktuuri parandamine aga peab tagama riiklike prioriteetide tõhusama elluviimise.

Meie NATO-suunalise töö tõhustamiseks oleme loonud ka Brüsselis esinduse NATO juures, mille tööülesandeks on igapäevane suhtlemine NATO struktuuridega.

Eesti jätkab aktiivset osalust programmis Partnerlus Rahu Nimel ning arendab intensiivse dialoogi raames NATO-ga kahepoolset infovahetust. Loodame, et see dialoog muutub veelgi asjalikumaks ja selgitab küsimusi mõlema osapoole jaoks, mida täpselt on liitumiseks tarvis teha. Üks võimalus oleks koostada igale liikmekandidaadile oma teekaart tõhusamaks edasiliikumiseks. Eesti osaleb aktiivselt Euro-Atlantilises Partnerlusnõukogus.

Üks Eesti põhimõtteid Euroopa julgeoleku küsimustes on transatlantilise sideme kindlustamine. Seepärast on olulised Eesti ja USA sidemed julgeoleku ja kaitse vallas. Selle väljenduseks on USA ja Eesti, Läti, Leedu vahel jaanuaris 1998 sõlmitud partnerlusharta ning selle raames edukalt toimivad programmid. Harta raames toimuva koostöö hea näide on 8. juulil 1998 Riias toimunud neljapoolne Partnerluskomisjoni istung kolme Balti välisministri ja USA aseriigisekretäri juhtimisel. Partnerluskomisjon tegi kokkuvõtteid pärast harta allakirjutamist toimunud kahepoolsete majandus- ja julgeolekutöögruppide tööst ning seadis sihte järgnevaks koostööks.

NATO teema lõpetuseks soovin alla kriipsutada, et iga NATO laienemine lôppeb selle heakskiitmisega liitujariigi ja NATO seniste liikmesriikide parlamentides. Seetôttu kutsun teid üles järjepidevale tööle tutvustamaks meie NATOga liitumise eesmärke ja plaane oma kolleegidele NATO riikide parlamentides.


II

Lubage mul nüüd pöörduda Euroopa Liidu teema juurde.

Eesti taolisele Euroopa väikeriigile on EL-i kuulumine juba ainuüksi seetõttu oluline, et vaid nii avaneb meile võimalus protsesside mõjutamiseks, millega me EL-st kõrvale jäämise korral ikkagi passiivselt arvestama peaksime. Eesti väliskaubandusest on juba täna seotud ca 56 % Euroopa Liiduga. Võrdluseks - SRÜ riikidega on seotud ca 15% meie väliskaubandusest. Eesti tänased raskused mõningates majandussektorites demonstreerivad selgelt väikeriigi ohtlikult kerget haavatavust tänapäeva järjest globaliseeruvas maailmas. Kui meil oleks juba täna vaba juurdepääs EL ühisturule ja me osaleksime Euroopa ühisrahas, siis oleksid paljud ohud meie majandusele tunduvalt väiksemad.

31.märtsil anti start ja 10.novembril algasid ministrite tasemel esimese seitsme teema käsitlemisega läbirääkimised Eesti liitumise konkreetsete tingimuste üle Euroopa Liiduga. Euroopa Liidu otsust alustada sisulisi läbirääkimisi paralleelselt sõelumisprotsessiga tuleb pidada oluliseks.

Eesti on huvitatud, et püsiks liitumisprotsessi dünaamika. Viimane on eriti oluline, kuna võib eeldada, et protsess kestab mitu aastat. Delegatsiooni ametliku juhina kinnitan, et Eesti on teinud pingelist tööd, et protsess ei jääks pidama Eesti taha. Suvel valmisid Eesti positsioonid liitumisläbirääkimisteks 12 sõelutud peatüki osas. Valitsus arutas ja kiitis need positsioonid heaks augusti lõpul ja septembris esitati need ametlikult Euroopa Liidule.

Nüüd tuleb edasi liikuda - praegu valmistatakse ette täiendavaid positsioone ja me loodame, et EL on Saksamaa eesistumise ajal valmis pidama sisulisi läbirääkimisi rohkem kui 7 täiendava peatüki osas.

Liitumisläbirääkimiste avamisel 31.märtsil märkis minu eelkäija, et Eesti ja EL-i kõneluste sisuks ei kujune klassikalistele läbirääkimistele omane mõlemaid pooli rahuldava kompromissi otsimine, vaid viisid ja võimalused meie liitumishetkel eksisteeriva EL-i seadusandluse, ehk acquis, maksimaalselt täielikuks ülevõtmiseks. Üleminekuperioodid on mõeldavad, kohati isegi möödapääsmatud, samas kui erandite saavutamine on raske ja eeldab hästiläbimõeldud, ajaloolisi, traditsioonidest ja eripäradest tulenevaid põhjendusi. Seda on kinnitanud senised sisulised läbirääkimised.

Tänase päeva seisuga oleme jõudnud Eesti ja EL-i seadusandluse ning institutsioonide analüütilises võrdluses teemade arvult umbes poolele teele. Sõelumine on Eesti jaoks seni kulgenud edukalt. Viimane kahepoolne kohtumine on kavandatud järgmise aasta kevadesse.

Sõelumise käigus on konkretiseerunud meid eesootavate ümberkorralduste maht ja selgunud potentsiaalne ajaline raamistik. Oma töistes prognoosides oleme seadnud enda võimalikuks liitumistähtajaks 1. jaanuari 2003. Mainitud tähtajast kinnipidamine ei sõltu mitte niivõrd 10. novembril alanud läbirääkimistest, kuivõrd sõelumisprotsessi käigus selgunud probleemide lahendamisest ja meie positsioonipaberite näol antud lubaduste plaanipärasest täitmisest. Olulisimad eeldused Eesti kiireks liitumiseks peituvad meie siseriiklike reformide edukuses, kuigi loomulikult määrab palju ka Euroopa Liidu enda reformide käik ja valmisolek laienemiseks, hea tahte kriitilise massi püsimine laienemise toetuseks. Meie seisukoht on, et nii Euroopa Liidu laienemine kui ka reformid peavad kulgema paralleelselt.

Oleme siiani liikunud kiirelt ja seda näitab ka 4.novembril avaldatud Euroopa Komisjoni ettekanne. Kuid selles on lisaks saavutustele toodud esile ka palju tegematajätmisi. Me ei tohi mingil juhul luua illusiooni, et Eesti juba peaaegu on Euroopa Liidu liige ning ei pea enam pingutama. Täisliikmeks saamine eeldab meie endi poolt välja töötatud plaanide täitmist. Riigikogul kui seadusandjal on siin eriline roll. Tahaksin tunnustavalt esile tõsta Riigikogu Euroopa asjade komisjoni nõudlikku ning konstruktiivset tööd.


III

Heanaaberlike suhete arendamine Venemaaga on kolmas oluline suund Eesti välispoliitikas.

Alates 1994. a on Eesti lähtunud Venemaa positiivse hõlvamise poliitikast ning selle poliitika põhiseisukohad on tänaseks läbinud ajaproovi. Viimase paari aastaga on edasi liigutud niivõrd, et näiteks hiljuti piirikõneluste vooru avamisel andsid poolte esindajad sellele protsessile peaaegu sarnases sõnastuses positiivse hinnangu. Tänaseks võib kahe riigi suhteid iseloomustada kui valdavalt normaalseid ning mõnes valdkonnas häid.

Kahepoolsete suhete areng Venemaaga on jõudnud tasemele, kus suhete poliitiline stabiilsus on muutumas väärtuseks mõlema riigi jaoks. See omakorda on aluseks meie koostööle majandus- ja teistes valdkondades. Samas ühinen oma eelkäijate poolt teie ees väljaöelduga: väga harva on tegeliku välispoliitika vahendiks nn läbimurded. 99% juhtudel on edu aluseks järjepidev, visa ja detaile hõlmav töö. Seda tööd Eesti ja Venemaa majandussuhtlemise parandamiseks tehakse ning see jätkub päevast päeva. Viimaste nädalate jooksul on rida Eesti ettevõtteid suutnud taastada vahepeal raskustesse sattunud sidemed idapartneritega. Olulisel kohal on meile ka koostöö Venemaa regioonidega.

Paljude väikeste sammudega on loodud uued usalduse niidid kahe riigi vahel. Ministrite või parlamendidelegatsioonide visiidid on muutunud regulaarseteks.

Meie koostöö ühe põhilise vahendina näeme endiselt kahe riigi valitsustevahelist Komisjoni, mille tegevuse põhieesmärk on kahe riigi vahelise lepingulise baasi tugevdamine. On põhjust märkida, et vaatamata viimase poole aasta sisepoliitiliste arengutele naaberriigis töised kontaktid Komisjoni töögruppide vahel on jätkunud. Hiljuti Venemaa-poolse uue kaasesimehe määramine Vene valitsuse poolt loob võimaluse Komisjoni esimese täisistungi toimumiseks järgmisel nädalal Tallinnas.

Samas on mul hea meel märkida, et Venemaaga piiriläbirääkimistel oleme jõudnud finiširuudustikku. Täpsustamisel on viimased tehnilised küsimused. Nii Eesti kui Vene pool on avalikult kinnitanud, et läbirääkimiste lõpetamine delegatsioonide tasemel ning lepingu ja selle lisade valmimine allakirjutamiseks on kõige lähema aja küsimus. Pooled on kokku leppinud, et korraldatakse veel vaid üks kõneluste voor.

Eesti kui Venemaa naaber tajub Venemaal toimuva tähendust ja tagajärgi kindlasti kiiremini ja vahetumalt kui kaugemalasujad. Hea naaber on see, kes ka raskematel aegadel püüab oma suhtumisega partnerit positiivselt toetada. Kinnitan täna Eesti valmidust olla Venemaale just niisugune naaber.


IV

Lubage mul nüüd peatuda regionaalsel koostööl.

Regionaalse koostöö kontekstis on Eesti jaoks jätkuvalt olulised suhted Läti ja Leeduga. Eestil, Lätil ja Leedul on ühised pikaajalised välispoliitilised prioriteedid, eelkõige integreerumine Euroopa Liidu ja NATOga. Meie riikide vahel on loodud ulatuslik lepinguline baas, oma panuse annavad nii homme Tallinnas kogunev Balti Assamblee kui Balti Ministrite Nõukogu. Kiiresti on kasvanud kaubavahetus ning investeeringud, tekkinud on kogu Balti riikide alal töötavad firmad.

Viimastel kuudel on Eesti jätkuvalt kinnitanud toetust Läti ja Leedu kiiremale liitumisele Euroopa Liidu laienemiskõnelustega.

Positiivsed sammud on olnud käesoleva aasta 1. juulil jõustunud kolmepoolne mittetariifsete kaubandustõkete kaotamise leping ning 10. juulil allkirjastatud Balti ühistransiidi Protseduuri kokkulepe, samuti ühtset keskharidust käsitlev leping.

Ehkki suhetes Läti ja Leeduga on väga palju ära tehtud, tuleb antud võimalusi kolmepoolse koostöö arendamiseks paremini kasutada, eelkõige jälgida kehtivate lepingute täitmist meie partnerite poolt.Vastastikuste probleemide lahendamisel teiste Balti riikidega on Eesti näidanud üles konstruktiivsust ja kompromissivalmidust. Eesti teeb omalt poolt kõik võimaliku, et Balti riikidest ei läheks maailma signaal loobumisest koostööst või naasmisest protektsionismi viljatule teele.

Eriti oluliseks peab Eesti Balti riikide kaitsealaste projektide edasiarendamist. Kolme Balti riigi ühise jõu ja terve rea riikide tõhusal kaasabil ning toetusel jätkub töö BALTBAT-i, BALTRON-i ja BALTNET-i edasiarendamiseks. 1999.a. 1.septembriks on kavandatud BALTDEFCOL-i avamine Tartus. Nimetatud projektide raames süveneb igapäevane praktiline Balti koostöö ning mõistagi omavad need projektid tähtsat rolli ka NATO-sse integreerumise ettevalmistamisel.

Balti koostööd tugevdab ja laiendab Balti-Põhjamaade koostöö ning samuti osalemine LMN-i töös. Eesti osaleb aktiivselt kõigil regionaalse koostöö tasanditel. Läänemeremaade Nõukogu raames on Eestile eriti oluline pragmaatiline majandusalane koostöö ning koostöö mitte-sõjalise julgeoleku tugevdamisel regioonis, sealhulgas ka organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise kaudu. Veel tuleks nimetada energiavõrkude ning transpordikoridoride arendamist.

Eesti traditsiooniliselt head suhted Põhjamaadega on nüüdseks saanud kindla ning hästi töötava lepingulise baasi. Need suhted on tihedad, põhinevad vastastikusel võrdsel huvil ning toimuvad kõige erinevamatel tasanditel. Uue aspekti (kui soovite dimensiooni) lisab Eesti - Euroopa Liidu liitumisläbirääkimiste algus.

Eesti on põhimõtteliselt tervitanud Euroopa Liidu Põhjadimensiooni ideed ja loodab, et teda kaasatakse selle realiseerimisel kohe alguses nagu ka Poolat, Leedut ja Lätit.

Rööbiti regionaalse koostööga on suurenemas Kesk-Euroopa riikide osa Eesti välissuhtlemises. Edu sõltub otseselt ka meie diplomaatilisest kohalolekust nendes riikides, seega olemasolevate saatkondade täiendavast mehitamisest ja ka saatkonna loomisest Budapesti.


V

Eelmine Valitsuse ettekanne käsitles üpris põhjalikult välismajanduspoliitika küsimusi. Lubage mul juhtida täna teie tähelepanu vaid mõnele aspektile.

Bilateraalsete kaubanduslepingute osas on viimastel aastatel sõlmitud ja rakendatud 9 vabakaubanduslepingut, sealhulgas kõigi Euroopa Liidu laienemise esimese laine Kesk-Euroopa riikidega ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooniga. 1. juulil jõustus vabakaubandusleping Türgiga. Nimetatud lepingud avavad Eesti ettevõtjale järgmisest aastast majandusruumi, mille elanikkond (tarbijaskond) ületab 575 miljonit, ja annavad võimaluse Eesti ekspordi arenguks.

Praegu vajab üldse erilist tähelepanu Eesti firmade konkurentsivõime toetamine. Eesti majandus kuulub nende rahvuslike majanduste hulka, mis sõltuvad välissektorist väga suurel määral. Maailmas on vähe riike, kelle kaupade ja teenuste eksport küündiks 2/3ni rahvuslikust koguproduktist (1997. aastal oli see meil 74,1%). Arvesse võttes maailmamajanduse tänast olukorda ja asjaolu, et meie viis peamist ekspordipartnerit katavad peaaegu 2/3 koguekspordist, on äärmiselt vajalik riskide hajutamine ja ekspordivoogude mitmekesistamine.

Eelkõige tuleb nüüd energiliselt kasutada vabakaubanduslepingutega loodud võimalusi umbes 60 miljoni tarbijaga Kesk-Euroopa piirkonnas. Järgneva sammuna tuleb turgude laiendamiseks saavutada majanduskoostöö lepingute sõlmimine, millega kaasneb enamsoodustusreziimi rakendumine, Kesk-Aasia regiooniga. Nimetatud regioon on kasvava majanduspotentsiaaliga, kaasa arvatud ka turu ostuvõime mõttes. Samuti tuleb silmas pidada Eesti geograafilist asendit ja Kesk-Aasia kaupade liikumisteed Põhja-Euroopa turgudele, mis võimaldab meil kindlustada transiidivoogusid. Lisaks on vaja energilisemalt tegutseda Ukrainas, Aasia suurtes riikides ja mõnede toodete osas Ladina-Ameerikas.

On heameel tõdeda, et töö Eesti ekspordipotentsiaali suurendamiseks on käivitunud, alates uuest (kutse)hariduse kontseptsioonist ja lõpetades väljatöötatava ekspordi toetamise poliitikaga.

Endiselt jääb prioriteediks olemasoleva lepingulise baasi järelvalve tugevdamine, milline seab suurenenud nõudmised majandusametnikele ja eeldab ka saatkondade komplekteerimist vastavate diplomaatidega.

Üheks Eesti välismajanduspoliitiliseks prioriteediks on Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) peetavate liitumisläbirääkimiste edukas lõpetamine.

WTO põhimõtete kohaselt on liitumine võimalik, kui on täidetud järgmised tingimused: esiteks, kahepoolsed läbirääkimised on lõpetatud. teiseks, töögrupi istungil on ette valmistatud ja heaks kiidetud ühinemisprotokoll.

Ühinemisprotokoll sisaldab ülevaadet Eesti seadusandluse vastavusest WTO reeglitele ning kahepoolsete läbirääkimiste tulemusi. Ei ole mõtet loota ühinemisprotokolli heaks kiitmist WTO liikmete poolt enne, kui oleme siseriiklikult suutnud tagada seadusandluse vajaliku kooskõla WTO reeglitega.

Meie mõnede partnerite silmis on problemaatilised intellektuaalse omandi kaitse ja veterinaarreeglite alased küsimused, eelkõige seadusandluse puudulikkus või olemasolevate seaduste ebaefektiivne rakendamine neis valdkondades.

Samas - lähenemiseks Euroopa Liidu kaubanduspoliitikale rakendatakse Valitsuse tegevuskava, mille käigus lähematel aastatel töötatakse välja ja juurutatakse Euroopa Liiduga sarnased toimemehhanismid. Muuhulgas tuleb tagada paariaastane periood, mille jooksul Eesti tõendab enda suutlikkust neid EL mehhanisme tõhusalt ellu viia.

Meie eesmärk on eelolevatel kuudel WTO-ga liitumise läbirääkimiste lõpuleviimine ja liitumisprotokolli heakskiitmine. Eesti - WTO kahepoolse töögrupi lähim istung on planeeritud läbi viia 4. detsembril k.a.

Liitumise edukust saab tagada ainult efektiivne koostöö kõigi asjaosaliste ametkondade kui ka parlamendiga. Silmas pidades asjaolu, et mainitud organisatsiooni liikmeks saamine pärast kõneluste lõppu eeldab mahuka dokumentatsiooni ratifitseerimist Riigikogu poolt, sõltub edasine areng olulisel määral sellest, kui kiiresti saab nimetatud seaduseelnõu uues Riigikogus menetletud.


VI

Käesolev ettekanne on praeguse Valitsuse viimane välispoliitiline aruandmine enne parlamendivalimisi. On üldteada, et välispoliitikas tuleb rahvuslike huvide kaitsel alati teha valik soovide ja võimaluste vahel. Meie suhteliselt edukat välispoliitikat rea aastate jooksul võiks seletada õigete prioriteetide valikuga. Tunnustada tuleb ka praeguse Riigikogu koosseisu loodud ulatuslikku raamistikku seadusandluse näol, mis on meid edasi viinud. See kõik on kaasa aidanud Eesti hea rahvusvahelise maine loomisele, mis on olulise tähtsusega nii meie julgeolekule kui majandussidemetele.

Olulise panuse saaks Riigikogu siin anda kiites heaks kolmandale lugemisele tuleva seaduseelnõu (747) kodakondsusseaduse muutmiseks, et luua võimalus saada lihtsustatud naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsus nendel taasiseseisvunud riigis sündinud lastel, kes ei oma ühegi teise riigi kodakondsust.

Välispoliitiline tegevus hakkab ikka rohkem puudutama igat inimest Eesti Vabariigis. Laienev viisavabadus soodustab meie inimeste üha suuremat reisimist maailmas. Seoses viimasega tuleb meie konsulitel teostada konsulaartoiminguid kasvavas mahus, mis sel aastal moodustab üle kümne tuhande juhtumi. Konsulaarkaitse teostamisel teeb meid murelikuks vastuolu võimaluste ja tegelike vajaduste vahel.

Käesoleva aasta üks prioriteete on olnud viisavabaduse saavutamine riikidega, mis kuuluvad Schengeni gruppi. Aprillis moodustas Valitsus nende maadega riiki ebaseaduslikult sisenenud ja/või seal ebaseaduslikult viibivate isikute tagasivõtmise kokkulepete ja viisakohustuse kaotamise kokkulepete sõlmimiseks delegatsiooni. Eelduseks sellele oli nende riikide ekspertgruppide positiivne hinnang Eesti valmiduse kohta viisavabaduseks (piir, politsei, seadusandlus), samuti otsus Eesti kaasamisest Euroopa Liidu laienemisläbirääkimiste esimesse ringi. Kahjuks on Eesti siiani ainus kuuest Euroopa Liidu kõnelustele kutse saanud riigist, kelle kodanikelt nõutakse viisat sõiduks Schengeni riikidesse.

Praeguseks on enamiku riikidega (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa, Itaalia, Hispaania) peetud läbirääkimised illegaalide tagasivõtmise kokkulepete üle ja kooskõlastatud nende tekstid. Nende kokkulepete sõlmimine on Schengeni maade eeltingimus, et kehtestada seejärel viisavabadus meie kodanikele.

Täna ei saa veel nimetada kuupäeva, millal võib Eesti kodanik sõita Schengeni riikidesse ilma viisata. Kuid võin samas kinnitada, et märke teise poole tahte olemasolust on, ning loodan, et asi jõuab oma loogilise lahenduseni järgmise aasta I poolel.


Tänan tähelepanu eest.