Välisminister Urmas Paeti ettekanne Euroopa Põhiseaduse lepingu esimesel lugemisel Riigikogus

Austatud juhataja,
lugupeetud Riigikogu liikmed!

Teie ees on mahukas ja kogu Euroopa arengu seisukohast äärmiselt olulise tähtsusega dokument - Euroopa põhiseaduse leping.

Valitsus kirjutas Euroopa Põhiseaduse lepingule alla, sest see on hea leping Euroopale ja Eestile. Ta on vajalik Euroopa Liidu edasiseks arenguks - selleks, et EL töötaks paremini liikmesriikide ja oma kodanike huvides.

Euroopa Põhiseaduse lepingu (edaspidi EPSL) olemuse mõistmiseks tuleb minna ajas tagasi ja alustada küsimusest, miks leping üldse kirjutati ning milleks on Euroopal sellist dokumenti vaja.

Tänane Euroopa Liit on pea viiekümne aasta pikkuse arengu tulemus. 1957. aastal 6 riigiga alustanud Euroopa Söe- ja Teraseühendusest on kasvanud välja 25 liikmeline Euroopa Liit, mille tegevusvaldkond on märkimisväärselt laiem ja eesmärgid palju ambitsioonikamad kui asutajaliikmed seda oskasid kavandada. Seetõttu on aastakümnete jooksul pidanud arenema ka ühenduse ja hiljem liidu lepinguline baas. Ja kuigi hilisemad Maastrichti, Amsterdami ega ka praegu jõus olev Nizza ei leping vastanud juba nende sõlmimise ajal täielikult kõikide liikmesriikide ootustele, oleks ilma nendeta liikmesriikide koostöö täna palju vaevalisem ja liidu roll rahvusvahelisel areenil väiksem.

EPSL tänasel kujul on pikaajalise ja keeruka läbirääkimisprotsessi tulem. Lepingu tekst on väga raskelt sündinud habras kompromiss, mis kajastab Euroopa Liidu tänast poliitilist reaalsust ja mille saavutamiseks on kõik liikmesriigid pidanud järeleandmisi tegema. Oletuse, et uutel läbirääkimistel võiks saada parema tulemuse, paikapidavus on ülimalt küsitav.

Nii Euroopa tulevikukonvendi kui sellele järgnenud valitsustevahelise konverentsi töös andsid Eesti esindajad oma panuse dokumendi koostamisse. Läbirääkimiste käigus on põhiseaduse lepingut korduvalt tutvustatud nii Riigikogu vastavates komisjonides kui plenaaristungil. Samuti on EPSL-i arutatud laiemas avalikkuses ning kodanikuühendustes.
Sarnaselt kõikidele varasematele Euroopa Liidu aluslepingutele on Euroopa põhiseaduse leping rahvusvaheline leping, mis on sõlmitud liikmesriikide vahel. Valitsus kiitis Euroopa põhiseaduse lepingu heaks 21. oktoobril 2004. 29. oktoobril 2004 kirjutasid dokumendile alla kõik EL-i liikmesriigid. Eesmärgiks seati lepingu ratifitseerimine lõpule viia 1. novembriks käesoleval aastal.

Kahjuks näitab ratifitseerimisprotsessi kulg, et selle eesmärgi täitmine on ebatõenäoline. Tänase päeva seisuga on EPSL-i ratifitseerinud 13 riiki, neljateistkümnes, Belgia, on protseduuridega lõppjärgus. Kahes liikmesriigis lükati leping rahvahääletusel tagasi. Oma heakskiidu on EPSL-ile andnud ka Euroopa Parlament. Eelmise aasta juuni ülemkogul otsustasid EL-i riigipead ja valitsusjuhid, et EL vajab ummikseisust välja tulemiseks järelemõtlemisaega. Samas ei seatud kahtluse alla ratifitseerimisprotsessi jätkumist, sest iga liikmesriigi arvamus lepingu teksti kohta on oluline ja iga riik langetab ise otsuse kuidas siseriikliku menetlusega edasi minna.

Tänaseks EPSL-i heaks kiitnud riigid ootavad seda ka neilt, kel leping veel ratifitseerimata. Vaid nii saame olukorrast tervikliku pildi, mille alusel võtta vastu selged otsused lepingu tuleviku suhtes ning millest lähtuda EL tuleviku üle arutledes. Ja me eksime, kui arvame, EPSL-i tagasi lükanud riigid soovivad kehtiva vaikelu jätkumist. Vähemasti Prantsusmaa on kohe pärast referendumi “ei” tulemust andnud teada, et soovib, et ratifitseerimisprotsess ei peatuks ja kõik liikmesriigid avaldaksid oma arvamust. Väärib märkimist, et 4 liikmesriiki – Läti, Küpros, Malta ja Luksemburg ratifitseerisid EPSLi pärast “ei”ga lõppenud rahvahääletusi.

Järgnevalt selgitan, mis kaalutlustel pean oluliseks, et austatud Riigikogu pärast põhjalikku arutelu EPSL-i ikkagi ratifitseerib, ajal kui EPSL jõustumine EL-i tasandil ei ole kindel .Samas, pole välistatud, et ka lepingu tagasi lükanud riigid selle praegusel kujul mõne aja möödudes siiski ratifitseerivad.

Isegi kui peaks juhtuma, et leping tema praegusel kujul ei jõustu, oleks lepingu ratifitseerimine meie poolt selge sõnum Euroopale. See näitaks, et Eesti jaoks on tähtsad lepingusse kätketud euroopalikud väärtused ja poliitilised kokkulepped. Eesti ütleks sellega, et me peame edasi liikuma ning tugevdama koostööd valdkondades, mis on Euroopa Liidu elanike turvalisuse ja heaolu suurendamise huvides. Seega ka meie, eestlaste huvides.

Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimine on oluline Eestile ja kogu Euroopale. 13. detsembril möödunud aastal Teie ees kõneledes rääkisin meie välispoliitika põhieesmärkidest - kindlustada oma rahva julgeolekut ja aidata kaasa tema heaolu kasvule. Rõhutasin, et just nende eesmärkide täitmise nimel on astutud pöördelise tähendusega samm - liitumine Euroopa Liiduga. Olen seisukohal, et lepingu jõustumine aitaks kaasa mõlema nimetatud eesmärgi täitmisele - see viiks EL-i edasi, muudaks teda tugevamaks ja tõhusamaks ning seeläbi suureneks ka Eesti rahva julgeolek ja heaolu.

Eesti toetab Euroopa Liidu edasist laienemist, sest see suurendab heaolu ja stabiilsust Euroopas. Laienemine ilma EPSL-is sisalduvate muudatusteta on raskendatud ja mõnede liikmesriikide ning ka Euroopa Parlamendi fraktsioonide meelest lausa võimatu.
Oma arvamuse avaldamine EPSL-i kohta oleks Eesti poolt üheks, olgugi väikeseks, sammuks ratifitseerimisprotsessis praegu kestva määramatuse lõpetamiseks.

Loomulikult, praeguses olukorras on vaja leida sobivad juriidilised lahendused. Kuid üllatavalt vähe räägitakse lepingus sisalduvatest poliitilistest otsustest – konkreetsetest eesmärkidest, mille saavutamiseks leping üleüldse loodi. Me kõik soovime, et Euroopa Liit oleks tugevam ja dünaamilisem ning oma kodanikele paremini arusaadav.

Vastavalt Eurobaromeetri eelmise aasta lõpul läbiviidud küsitlusele arvavad Eesti elanikud, et EL-i prioriteediks peaksid olema vaesuse ja tõrjutuse vähendamine, tööpuuduse leevendamine, organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine ning rahu ja julgeoleku tagamine.

Euroopa Komisjoni president Barroso on märkinud, et paradoksaalsel moel põhjendasid EPSLi vastased oma “ei’d” samade probleemidega, mille leevendamiseks leping just kirjutati.

EPSLi vastased on väitnud, et leping hävitab Euroopa unikaalse sotsiaalse mudel. Samas sisaldab EPSL “sotsiaalset klauslit” (Art III-117), mis kohustab liitu võtma arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ning sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisega seotud nõudeid.
Teine sage etteheide oli liidu institutsioonide ebademokraatlikkus. Ometi leevendab just EPSL seda puudujääki, pühendades terve peatüki osalusdemokraatiale, andes Euroopa Parlamendile otsustamisprotsessis tunduvalt rohkem kaalu ning muutes avalikuks nõukogu istungid, kui arutluse all on seadusloome.
EPSL-i on süüdistatud elitaarsuses, ometigi EPSL hoopis lähendab kodanikke ja rahvusparlamente liidule. EPSL sätestab kodanikualgatuse võimaluse ning annab rahvusparlamentidele suuremad õigused järelvalveks seadusloome üle.
Väga tihti kritiseeriti Euroopa Liidu olemuse ja toimimispõhimõtete keerukust ja laialivalguvust. Just EPSL ühendab kogu senise lepingute sasipuntra üheks selgeks ja loetavaks tekstiks.

EPSL kaotab ka senise keerulise ja mõnevõrra aegunud sammaste struktuuri, luues selle asemele ühtse ning arusaadavama süsteemi. Lepinguga kaob ära palju segadust tekitav liidu ja ühenduse kontseptsioonide paralleelne olemasolu.

EPSLi tähtsus tuleneb sellest, et ta asendab varasemad Euroopa Ühenduse ja EL aluslepingud ja nende täiendused ühe dokumendiga, luues liidule ühtse tervikliku õigusliku aluse. Seega integreerib EPSL ka praeguseks jõustunud laienemislepingud, s.h. meie ühinemislepingu, täies ulatuses. ning ei muuda Eesti Euroopa Liiduga ühinemise tingimusi. Need jäävad kehtima nagu ühinemislepingus kokku lepitud.

Lühidalt lepingu ülesehitusest.
Leping koosneb neljast osast. Esimene on üldosa, mis sätestab liidu eesmärgid, pädevused, institutsionaalse ülesehituse ning tema toimimise põhimõtted. Teine osa sisaldab liidu põhiõiguste hartat ja kolmas – kõige mahukam osa – sätestab liidu poliitika ja toimimise põhimõtted. Viimane, neljas osa sisaldab lepingu üld- ja lõppsätteid.

Lubage siinjuures kinnitada Teile, lugupeetud Riigikogu liikmed, et Euroopa põhiseaduse lepinguga ei muutu Euroopa Liidu olemus – Euroopa Liit on ka tulevikus riikide liit ning uus põhiseaduse leping on leping Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

Kinnitan Teile, lugupeetud Riigikogu liikmed, et EPSL ei sisalda selliseid põhimõttelisi muudatusi, mis võiksid vastuollu minna Eesti põhiseaduses sätestatud põhimõtetega ning meie ühinemislepingu tingimustega. Sellisele järeldusele on jõudnud ka Riigikogu põhiseaduskomisjoni poolt moodustatud kõrgetasemeline juristide töörühm. Euroopa põhiseaduse leping on samm Euroopa integratsiooni teel, mille terviklikku sümboolset tähtsust EL-i jaoks pean suuremaks kui selles sisalduvaid sisulisi muutusi.

EPSL ei vähenda Eesti ega ühegi teise EL-i liikmesriigi suveräänsust ega anna liikmesriikide pädevusi liidule üle. Liit saab jätkuvalt tegutseda ainult selle pädevuse piires, mis liikmesriigid liidule on andnud ning vaid selles ulatuses, mis on vajalik püstitatud eesmärkide täitmiseks. Samuti on senine keeruline aluslepingutest ja Euroopa Kohtu praktikast tulenev pädevuste jaotus toodud lepingusse lihtsal ja arusaadaval moel, et oleks selgelt näha, kes mida otsustab ja mille eest vastutab. Esmakordselt on reguleeritud ka EL-ist väljaastumine.

EPSL sisaldab terve rea väärtuslikke täiendusi, mis toovad EL-i kodanikele lähemale. Just need sammud on äärmiselt olulised tõstmaks kodanike usaldust EL-i vastu. Kahjuks tuleb tõdeda, et Euroopa kodanike jaoks on ELi toimimine sageli keeruline ja kauge. EPSL püüab seda puudust leevendada, andes kodanikele võimaluse olla kaasatud otsuste tegemisse kodanikualgatuse vormis.

EL toimimise keerukust silmas pidades on EL institutsioonide läbipaistvus äärmiselt oluline põhimõte. Üks võimalus suurendada EL-i läbipaistvust kodanikele on ministrite nõukogu istungite avalikuks muutmine kui tegemist on EL õigusloomega. See annaks kodanikele võimaluse paremini jälgida oma valitsuste käitumist EL-i otsustusprotsessides. Samuti suureneks niimoodi liikmesriikide valitsuste vastutustundlikkus Euroopa asjades, võttes neilt ära võimaluse süüdistada ebapopulaarsete otsuste tegemisel EL-i - tunnistamata, et EL on nemad ise.

Leping sätestab ka võimaluse ulatuslikumalt kaasata liikmesriikide parlamente ELi otsusetegemisse, mis annab Teile, head Riigikogu liikmed, kui rahva esindajatele suuremad võimalused kaasa rääkida EL otsustusprotsessis. Kui kehtiva korra kohaselt on iga riigi otsustada, kas ja kuidas kaasata oma rahvusparlamenti EL-i õigusaktide eelnõude arutellu, siis EPSL-i kohaselt peab parlamentidel alati olema võimalus esitada oma seisukoht liidu õigusakti eelnõu kohta. Kui kolmandik riikide parlamentidest arvab, et mõni komisjoni algatus rikub subsidiaarsuse põhimõtet, peab komisjon oma ettepaneku uuesti läbi vaatama.

Uudsena on lepingusse lisatud liidu põhiõiguste harta, mis muutub lepingu jõustumisega õiguslikult siduvaks. Põhiõiguste hartas on kajastatud peaaegu kõiki põhiõigusi, mida on käsitletud ka Eesti põhiseaduse II peatükis ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis. Hartas on selgelt lahti kirjutatud, millistest põhiõigustest peavad liidu institutsioonid kinni pidama liidu õigusakte kehtestades ning liikmesriigid neid rakendades.

Meie jaoks olulise muudatuse pakub leping tihedama koostöö võimaluse näol justiits- ja siseasjades. Pole kahtlust, et nimelt justiits- ja siseküsimused nõuavad ELis rohkem väljaarendamist, et garanteerida turvalisus ning õigusriigi toimimine siseturu nelja vabaduse tingimustes. Isikute vaba liikumine tähendab ju, et koos kõige heaga liigub vabamalt ka palju soovimatut. Seetõttu on olulised lepingus sätestatud tõhusamad võimalused koostööks politsei-, tsiviil- ja varjupaigaküsimustes.

EPSL eesmärgiks on ka tugevdada EL võimalusi välissuhetes nähtavamalt tegutseda. EPSL toob kogu EL välissuhted – nii ÜVJP kui kaubanduspoliitika ja arenguabi - ühtsesse raamistikku ning allutab selgetele EL väärtustele. Leping nimetab eraldi artiklis põhimõtted, millest EL oma suhetes välismaailmaga juhindub. Seega tugevdab EPSL oluliselt väärtuste mõõdet EL välissuhetes. Leping näeb ette liidu välisministri ametikoha loomise, mis ühendab senise Euroopa Komisjoni välissuhete voliniku ning ÜVJP kõrge esindaja ametikohad, tuues EL-i välispoliitikasse suuremat sidusust ja ühtsust. Liidule omistatav juriidilise isiku staatus võimaldab liidul sõlmida välislepinguid kolmandate riikidega ja lihtsustab koostööd uute julgeolekuohtude vastu võitlemisel. Euroopa Liidu välisteenistuse eesmärgiks on aidata kaasa liidu ühise poliitika kujundamisele ning tagada EL-i välis-esindatuse nähtavus ja operatiivsus. Aasia looduskatastroof 2004. aastal lõpul tõi iseäranis selgelt välja tõhusa konsulaarabi tähtsuse EL-i kodanikele kriisisituatsioonides. See oleks eriti oluline ka meie kodanikele, kes on hädaolukorda sattunud riikides, kus Eestil pole välisesindust.

Leping teeb ka laienenud liidu paremaks toimimiseks vajalikke institutsioonilisi muudatusi. Muuhulgas suureneb Euroopa Parlamendi liikmete arv 750-le, mis võib Eestile tulevikus tähendada senise 6 asemel 7 kohta. Samuti on oluline uuendus Euroopa Ülemkogu muutmine EL institutsiooniks. Eesistumisperiood pikeneb seniselt kuuelt kuult pooleteise aastani ning ühe eesistujariigi asemel luuakse kolmest liikmesriigist koosnev "meeskond". Euroopa Komisjoni kuulub EPSL-i kohaselt kuni aastani 2014 üks kodanik igast liikmesriigist, seejärel väheneb volinike arv 2/3-ni liikmesriikide arvust, kusjuures ülemkogul on võimalus seda arvu ühehäälselt muuta.

EPSLi puhul on tegemist tasakaalustatud dokumendiga, mille loomisel on arvestatud kõikide liikmesriikide kõige olulisemaid huve. Kahtlemata oli igal liikmesriigil – siinjuures ka Eestil – valdkondi, kus oleks eelistatud mõneti teistsugust lahendust. Ent igasugune ühistegevus nõuab kompromissivalmidust ning see ei ole ka Euroopa Liidus teisiti.

Nii nagu mõned nädalad tagasi Teie ees kõneledes, rõhutan ka nüüd põhjaliku arutelu vajadust EPSL-i üle nii Eestis kui ka EL-i tasandil. See on oluline, et mõista probleeme, mille lahendamiseks ta koostati. Me kõik peaksime saama paremini aru Euroopa Liidu tänasest ning homsest. Loodan, et Riigikogu liikmed arutavad neid teemasid senisest enam oma valijatega kohtudes ning võtavad sel teemal sõna avalikkuses.


Austatud Riigikogu liikmed,

Lubage mul Teile südamele panna, et Riigikogu kui Eesti rahva esindaja ei jääks niivõrd otseselt Euroopa tulevikku puudutavas küsimuses äraootavale seisukohale, vaid väljendaks selgelt oma arvamust. Nii annaks Eesti signaali selle kohta, et me soovime kaasa rääkida Euroopa tuleviku kujundamisel. Meie aktiivsus täna aitaks meid ka tulevaste valikute tegemisel ning oleks nurgakivi meie pikaajalise Euroopa-visiooni loomisel.

Arvamuse avaldamine EPSL-i kohta omaks märgilist tähtsust nii meie endi Euroopa-poliitika jaoks kui kogu Euroopa Liidule laiemalt. Võimalik, et pärast meie ratifitseerimisotsust järgivad meie teguviisi ka teised EL liikmesriigid. See võib tuua uut hoogu Euroopa tulevikudebatti, muutes mõttepausi aktiivseks aruteluperioodiks, mis lõpeb konkreetsete otsustega.

Me anname endale aru sellest, et tänasel päeval ei ole arvamuste seis EL-s sugugi ühtne debattides ja aruteludes on väljendatud kõige erinevamaid mõtteid. Sean tõsiselt kahtluse alla idee, et praegusest ratifitseerimisprotsessi ummikseisust aitaks välja uue lepingu kirjutamine või tagasiminek läbirääkimiste laua taha.

Pole kahtlust, et Euroopa põhiseaduse leping on hetkel parim leping, mida on võimalik saavutada. Ta on hea Euroopale ja hea Eestile. EPSLi ratifitseerimine näitaks meie selget soovi liikuda tugevama, tõhusama ja demokraatlikuma Euroopa Liidu suunas. Eesti ütleks sellega, et peame tõhustama ühist tegevust neis valdkondades, kus see on Euroopa Liidu elanike turvalisuse ja heaolu suurendamise huvides. Me näitaksime, et oleme valmis mõtlema kaugemale päevapoliitilistest asjadest ning seisma silmitsi EL-i ees seisvate väljakutsetega.