Välisminister Kristiina Ojulandi kaasettekanne eurointegratsiooni küsimustele pühendatud arutelul

Riigikogus 11. aprillil 2002

Lugupeetud juhataja,
härra peaminister,
kõrgesti austatud suursaadikud,
lugupeetud Riigikogu liikmed!

Mul on hea meel astuda täna teie ette kaasettekandega küsimuses, mille olulisust meie riigi arengule ja tulevikule on keeruline ülehinnata. Me oleme aastaid pingutanud, et tõestada kõhklejatele – Eesti ei ole Vana Maailma perifeeria vaid täieõiguslik Euroopa riik. Meie integreerumine Euroopaga on edasi lükkunud mitte meie omal soovil, vaid omal ajal võõrjõu robustsete vahelesekkumise tõttu.

Taasiseseisvunud Eesti välispoliitika eesmärk on olnud riigi iseseisvuse ja sõltumatuse tagamine, meie riikliku, majandusliku ja sotsiaalse julgeoleku suurendamine. Eesti liitumine Euroopa Liiduga on tee, mida mööda meid eesmärgile lähemale jõuame. Täna oleme püstitatud prioriteedi teostamisele lähemal kui kunagi varem ning küllalt tõenäoliselt jääb meie seekordne arutelu liitumisläbirääkimiste teemadel omataoliste hulgas kui mitte päris viimaseks siis vähemalt eelviimaseks. Liitumisprotsess hakkab Eesti jaoks lõpule jõudma.

Laekenis kogunenud Euroopa Liidu Ülemkogu otsustas lõpetada liitumisläbirääkimised selleks valmis olevate kandidaatriikidega 2002. aasta lõpuks. Edukamad kandidaatriigid võivad saada Euroopa Liidu liikmeks aastal 2004. Kodutööd, mis enne seda ära teha tuleb, on aga veel kõigil kandidaatriikidel üksjagu.

Eesti lähimaks eesmärgiks on sulgeda energeetika ja maksustamise peatükid ning teha seda veel Hispaania eesistumise ajal, selle aasta esimesel poolaastal. Seejärel ootavad järge olulisel määral finantsteemadega seonduvad peatükid – põllumajandus, regionaalpoliitika, finants- ja eelarvesätted ning institutsioonid.

Viimane läbirääkimiste voor toimus 21. märtsil. Eesti sulges neli peatükki – transport, tolliliit, justiits- ja siseküsimused ning isikute vaba liikumine. Lisaks saavutasime me kokkuleppe põllumajanduse peatüki veterinaaria ja fütosanitaaria osas, vaidlusalusteks on veel kvootide ning toetuste suurust puudutavad põllumajanduse peatüki osad. Suletud peatükkide arvu järgi on nii mõnedki nimetanud viimast vooru edukaks. Peatun nüüd veidi pikemalt ka saavutatud kokkulepete sisul.

Euroopa Liidu liikmesriigid jõudsid transpordi peatükis ühispositsioonini alles pärast 20. detsembril 2001 toimunud Laekeni tippkohtumist. Euroopa Liidu ettepaneku kohaselt oleks kandidaatriikide autovedajatele rahvusvaheliste maanteevedude turg avatud nende liitumise hetkest. Siseriiklike maanteevedude (ehk kabotaažvedude) turgu oli Euroopa Liit nõus avama aga järk-järgult. Pärast Eesti autovedajate taotluse läbi vaatamist nõustus Eesti valitsus 8. jaanuaril 2002 Euroopa Liidu ettepanekuga. Saavutatud kokkulepet on positiivseks nimetanud ka Eesti autovedajad ise. Transpordipeatükki sulgedes toonitas aga Euroopa Liidu delegatsioon vajadust pöörata jätkuvalt tähelepanu mereohutusnõuete täitmisele ning sadamakontrolli tagamisele.

Läbirääkimised tolliliidu peatükis olid Eesti jaoks mõnevõrra keerulisemad kui teiste kandidaatriikide jaoks. Tulenevalt meie liberaalsest väliskaubanduspoliitikast seati kahtluse alla Eesti suutlikkus liikmesriigina rakendada ühenduse tollitariife. Tolliliidu peatükis saavutati küll kokkulepe, kuid meil on selles valdkonnas siiski veel palju ära teha – vaja on jätkata tolliseadustiku rakendusmääruste väljatöötamist ning tõsta haldussuutlikkust, eelkõige ametnike koolituse, IT süsteemide väljatöötamise ja muude meetmete kaudu.

Justiits- ja siseküsimuste peatükk sisaldab hulga tundlikke teemasid nagu politseikoostöö, migratsioon, põgenikud, välispiiride kaitse ning kohtusüsteem. Nendes küsimustes pole täielikku üksmeelt leidnud ka tänased liikmesriigid. Pärast 11. septembri 2001 terrorirünnakuid on erilise tähelepanu alla võetud riikidevaheline koostöö võitluses rahvusvahelise kuritegevuse ning rahapesuga. Nagu tolliliidu peatüki, nii ka justiits- ja siseküsimuste puhul on meil vaja jätkata tõsist tööd oma võimekuse parandamiseks. Euroopa Liidu erilise tähelepanu alla on võetud Eesti kohustuste täitmine piirikontrolli tagamisel, EL viisapoliitika ja põgenikepoliitika rakendamisel, rahvusvahelises koostöös ning siseriikliku kohtusüsteemi tugevdamisel.

Märtsis nõustus Eesti läbirääkimisdelegatsioon Euroopa Liidu ettepanekutega isikute vaba liikumise peatükis. Eesti oli küll jäänud üheks viimaseks kandidaatriigiks, kes selle peatüki sulges, kuid seeläbi jõudsime me kokkuleppele mitmes meie jaoks olulises küsimuses. Nii saavutasime me kolmanda riigi, s.o. endise Nõukogude Liidu õppeasutuste diplomite ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise Euroopa Liidu poolt. Pärast keerulisi läbirääkimisi jõudsime Euroopa Liiduga kokkuleppele töötu riikliku abiraha toetuse ja puudega täiskasvanu toetuse suhtes - neid hakkavad Eesti kodanikele liitumisjärgselt maksma asukohariigid. Ehkki Eestile hakkab tööjõu vaba liikumise osas kehtima üleminekuperiood, avab suur hulk liikmesriike oma turu Eesti tööjõule juba enne üleminekuperioodi lõppu. Äramärkimist väärib seegi, et saavutasime Saksamaaga palkmajade monteerijate töölubasid puudutava poliitilise kokkuleppe. Praeguste kavade kohaselt sõlmitakse see leping veel sel poolaastal.

Head saalisviibijad,

Oleme tänaseks küll sulgenud 24 peatükki, kuid sulgemist ootavad veel seitse. Alles jäänud peatükid on kõik keerukad, ning veel toimumata läbirääkimiste voorud tulevad seetõttu veelgi pingelisemad.

Maksustamise peatükis on Eestil lahendust ootamas viis taotlust, millest enamik on seotud Eesti avaliku arvamuse ja elanike sotsiaalse toimetulekuga. Eesti taotleb üleminekuperioode muuhulgas tubakaaktsiisi harmoneerimiseks (2010. aastani); tuule- ja veejõul toodetud elektrienergia käibemaksu harmoneerimiseks (2007. aastani); elanikele müüdava soojaenergia praeguse 5%-lise käibemaksu säilitamiseks (30. juunini 2005). Taotleme ka erandit käibemaksu kohustuslasena registreerimiseks nõutava käibe osas. Arutluse all on olnud Eesti maksuhaldurite suutlikkus info kogumisel ja liikmesriikide infopäringutele vastamisel. Küsimusi on tekitanud ka meie maksuhaldurite suutlikkus teha koostööd liikmesriikide maksuametitega. Lahendusvariantide otsimine maksustamise peatükis käib, optimistliku ennustuse kohaselt õnnestub meil peatükk sulgeda veel sel poolaastal.

Energeetika peatükis seonduvad meie taotlused peamiselt põlevkiviga. Hetkel on väljatöötamisel võimalikud lahendusvariandid energiaturu avamise üleminekuperioodi ja Narva jõujaamade renoveerimise finantseerimisskeemide osas. Eesti on esitanud ka põlevkiviuuringute finantseerimise, põlevkivitööstuse jaoks parima võimaliku tehnoloogia väljatöötamise ja rakendamise ning põlevkivikemikaalide sertifitseerimise alased taotlused.

Põllumajanduse, regionaalpoliitika ja struktuurivahendite ning finants- ja eelarvesätete valdkondade (ehk nn. finantspaketi) edasise käsitlemise aluseks on 30. jaanuaril 2002 avalikustatud Euroopa Komisjoni ettepanekud. Loodame, et Euroopa Liit jõuab nimetatud peatükkides ühispositsioonideni lähiajal, mis võimaldaks meil hiljemalt juunikuus teemasid kõnelustelaua taga käsitlema asuda.

Valitsus on kindlal veendumusel, et tulevased kokkulepped nn. finantspaketi osas peavad lähtuma kolmest põhimõttelisest seisukohast:
- liitumisjärgselt tuleb uutele riikidele tagada võrdsed konkurentsitingimused,

- meie rahaline seis peab liitumiseelsete aastatega võrreldes oluliselt paranema

- ükski üleminekuperiood ei tohiks ulatuda väljapoole Euroopa Liidu käesolevat eelarveperioodi, mis teatavasti lõpeb 31. detsembril 2006.

Selleks annab võimaluse Berliini finantsraamistiku ressursside täielikum ärakasutamine.

Regionaalpoliitika ja struktuurivahendite peatüki sulgemise kriteeriumid fikseeriti 2001. aasta lõpus. Konkreetsete rahanumbrite osas sõlmitakse kokkulepped finants- eelarvesätete peatüki raames läbirääkimiste lõppfaasis. Regionaalpoliitika peatüki ajutine sulgemine sõltub paljuski meist endist. Eelkõige Eesti suutlikkusest tõestada, et me oleme tulevikus võimelised struktuurivahendeid rakendama, kuid ka sellest, kuidas kulgeb liikmesriikide arutelu laienemise rahastamise üle.

Edasistel läbirääkimistel põllumajanduse peatüki üle tuleb Eesti poolt kõige suuremat rõhku pöörata tootmiskvootidele (eeskätt piimakvoodile) ning nende arvutamise aluseks olevatele baasperioodidele. Sellele lisaks tuleb taotleda teravilja baassaagikuse määrade ning põllukultuuride baaspindade suurendamist. Täna võib väita, et põllumajanduse peatükis on selles osas küllalt reaalsed võimalused kokkulepeteks.

Läbirääkimiste täpset kulgu aasta teisel poolel pole täna detailselt ennustada võimalik. Positiivse stsenaariumi kohaselt õnnestub meil enamus kokkuleppeid saavutada oktoobriks. Selleks ajaks peaks lahti olema veel vaid läbirääkimiste lõpp-pakett. Taani eesistumise teine pool peaks kuluma läbirääkimiste lõpuleviimisele finantsküsimusi sisaldavates peatükkides, mis võimaldaks Kopenhaageni tippkohtumisel läbirääkimised edukalt lõppenuks kuulutada.

Suur osa läbirääkimiste edust või ebaedust sõltub probleemsete küsimuste lahendamisest Euroopa Liiduga. Vähemalt sama suur osa sõltub ka meie siseriiklikust tööst. Läbirääkimiste lõpetamisel kujuneb otsustavaks Euroopa Komisjoni tänavusügisene eduaruanne. Sel aastal annab Komisjon hinnangu, milliste kandidaatriikidega on võimalik liitumiskõnelused aastavahetuseks lõpule viia ning asuda liitumislepingu sõlmimisele. Aruanded avaldatakse sel aastal oktoobri keskel, mis on kuu aega varem tavapärasest. Komisjoni hinnang on aga tänu sellele liikmesriikide käsutuses aegsasti enne laienemisteemalist arutelu Brüsseli Ülemkogul 24.-25. oktoobril. Antud juhul, kui me pälvime Komisjonilt positiivse hinnangu, saame me tulla rahva ette palvega kiita valitsuse tegevus üle nelja aasta väldanud läbirääkimistel heaks ning otsustada kas Eesti liitub aastal 2004 Euroopa Liiduga või mitte.

Et Eesti kuuluks nende riikide hulka, kellega läbirääkimised aasta lõpus lõpetatakse, on meil lähema kahe kuu jooksul vaja teha maksimaalsel määral siseriiklikku kodutööd – Eesti-poolne ülevaade tuleb esitada Komisjonile juba kahe kuu ja kolme päeva pärast.

Siseriiklike ettevalmistuste hulka kuulub ka piisava haldussuutlikkuse taseme tagamine, millele Euroopa Komisjon paneb tänavu varasemast veel suuremat rõhku. Hinnang meie haldus- ja justiitssuutlikkusele moodustab olulise osa tänavuses Komisjoni eduaruandes. Esimene üldine hinnang kandidaatriikide võimele edukalt acquis'd rakendada antakse Sevillas Ülemkogul 21.-22. juunil.

Nagu mainis ka härra peaminister, Eesti liitumine Euroopa Liiduga 2004. aastal eeldab, et meil on selleks ajaks vastu võetud veel üle 80 seaduse. Lisaks on liikmestaatusest tulenevalt vajalik vastu võtta, muuta või täiendada veel arvukalt juba olemasolevaid seadusi.

Valitsus tegi oma ametisseastumise alguses põhjaliku revisjoni EL integratsiooni tegevuskava osas ja seadis tähtajad vajalike eelnõude väljatöötamise jaoks. Kogu ametisoleku ajal on valitsus pidevalt jälginud tegevuskava täitmist. Selle nädala teisipäeval toimus nõupidamine Riigikogu komisjonide esimeestega, et koos üle vaadata vastuvõtmist vajavad eelnõud ja lepiti kokku nende vastuvõtmise aja suhtes. Hetkel on Riigikogu menetluses 15 seaduseelnõud, mis vajaksid eurointegratsiooni seisukohalt kõrgendatud tähelepanu ja kiireloomulist vastuvõtmist. Neist kolme - kriminaalmenetluse ja väärteomenetluste seaduste, kohtute seaduse - menetlus kestab alates 2000. aastast. Lisaks rõhutaksin eraldi veel kaubamärgiseaduse, riigieelarve seaduse muutmise seaduse, töölepingu seaduse ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse vastuvõtmise kriitilisust.

Lugupeetud Riigikogu liikmed,

Siit puldist on varemgi öeldud, et kätte on jõudnud otsustav aasta. Ometi on tänavu sellel väitel vahest rohkem sisu kui kunagi varem, sest me oleme neli aastat tagasi alustatud protsessi lõpusirgel ning seotud konkreetsete ülesannete ja tähtaegadega. Minu isiklik arvamus on, et seda kõike ei tule võtta kui pelgalt töökohustust, vaid ka kui meie vastutust Eesti rahva ees. Meil on ajalooline võimalus realiseerida Eesti üks välispoliitilistest prioriteetidest – liitumine Euroopa Liiduga.

Tänan teid.