Välisminister Urmas Paeti sõnavõtt konverentsil

Tallinnas, 9. juunil 2006


Kallid kolleegid,
Head sõbrad,

Mul on väga hea meel ka omalt poolt Teid Tallinnas tervitada.
Põhjamõõtme käsitlemine ja mõtestamine on praegu mitmes mõttes aktuaalne, aga ühtlasi pidevalt ajakohaseks jääv ülesanne sest:


nüüdseks on kaks Põhjamõõtme tegevuskava perioodi selja taha jäämas,

Euroopa Liidus on kokku lepitud uus finantsperspektiiv,

Venemaa ja teised partnerid regioonis on kutsutud täiel määral osalema koostöö kujundamises,

järgmiseks aastaks peame kokku leppima koostöö uued alusdokumendid,
Põhjamõõtme algataja Soome on uuesti astumas EL eesistuja rolli. Tänase konverentsi eesmärki näen muu hulgas selles, et keskendame oma tähelepanu eelolevate aastate rõhuasetustele. Vaja oleks jõuda nii kaugele, et Põhjamõõtme tähendus oleks kõigile osalistele arusaadavam ja Põhjamõõtme vaimus tegevustest saaks loomulikum tegutsemismoodus. Kindlasti on seetõttu oluline teada, milles siis meie jaoks Põhjamõõtme tähtsus seisneb. Ma loodan üsna isekalt, et ka Eesti avalikkus ja kõik huvitatud saavad konverentsi abiga parema ettekujutuse Põhjamõõtmest kui praktilisest koostöövormist.

Põhjamõõtme algne idee on vanem, kui Eesti või Soomegi liikmelisus Euroopa Liidus. Kui esialgu suundus tähelepanu koostöö kohandamisele tingimustes, kus EL regioonis laieneb, ja tekkivad uued koostöö alused ja mudelid, siis nüüd on nende muudatuste aeg selja taga. Põhjamõõtme loogika keskendub Euroopa Liidu, liikmesriikide ja partnerite koostööle Venemaaga, eriti selle loodeosaga. Praeguseks on saavutatud olukord, kus Euroopa Liidu liikmesriigid on koos Venemaaga kokku leppinud ulatuslikus koostöös nelja niinimetatud koostööruumi tegevuskavade näol. Nende tegevuskavade haare ulatub välisjulgeolekust kuni kultuuri- ja noorsookoostööni. Euroopa Liit ja Venemaa on leidnud rohkesti valdkondi, mis väärivad koostööd. Ja ometi on kindel see, et meie piirkonna riikidel on ühtaegu põhjust arendada ka Põhjamõõdet.

Kui EL ja Venemaa arendavad ulatuslikku partnerlust globaalsete julgeolekuprobleemide, rahvusvahelise kaubanduse, terrorismivastase võitluse ja teistel arvukatel teemadel, siis meie piirkonna riikide jaoks kujutab Põhjamõõde Venemaaga vahetu naabruse küsimuste koostöölist lahendamist Euroopa Liidu ja teiste partnerite aktiivsel osalusel. Põhjamõõde on saamas Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise koostöö väljenduseks regionaalsel ja piiriülesel kujul. Põhjamõõde täpsustab ja soodustab seda vastavalt osalejate vajadustele ja võimalustele.

Väidaksin isegi nii: Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on mitmeid strateegilisi koostöösuundi, nagu näiteks satelliitnavigatsiooni alane koostöö, kus vahetute tulemuste saavutamine ei pruugi tulla üleöö ega isegi mõne aja jooksul, sest tegemist on pikaajalise panusega tulevikku. Aga naabrussuhete korraldamine ja igapäevane koostöö, mida Euroopa Liidu ja Venemaa külgnemine meie regioonis eeldab, nõuavad sellist argist tegutsemist, mis ei saa oodata strateegiliste projektide realiseerumist. Naabrus Loode-Venemaaga loob meile Euroopa Liidus nii vahetuid väljavaateid heaolu ja suhete arendamiseks vastastikku kasulike ettevõtmiste näol kui ka potentsiaalseid võimalusi, mida tuleb osata ja harjuda kasutama. Üks olulisemaid aspekte Põhjamõõtme koostöös on vastastikku õppida partneritega koos tegutsema erinevas õiguslikus keskkonnas.

Vahetutest võimalustest on lihtsaim esile tuua majanduslikke. Euroopa Liidu, teiste piirkonna riikide ja Venemaa vaheliste majandussuhete kasv loob Läänemere piirkonna majandusruumis märgatavat aktiivsust. Me kõik võime ilmselt nõustuda, et sellest on kasu kõigile piirkonna riikidele. Ja nende suhete kasvu ja kasu Põhja-Euroopale pärast Euroopa Liidu laienemist oli ka lihtne ennustada. Nii on näiteks selle aasta esimese nelja kuu Eesti ja Venemaa kaubavahetuse käive umbes kolmandiku võrra suurem kui eelmise aasta samal perioodil, kuigi siin on olnud oma roll ka energiakandjate hindade tõusul. Aga majandussuhete areng toob meile kaasa ka kohustuse tegeleda senisest palju rohkem oluliste regionaalsete küsimustega.

Põhjamõõtme raames on sellele väljakutsele vastatud kahe väga ajakohase partnerluse loomisega.
Suurenenud majandusliku aktiivsuse kontekstis on loomulik, et esimesena loodud keskkonnapartnerlus pöörab peatähelepanu neile keskkonnakaitselistele küsimustele, mis Euroopa Liidu, Norra, Islandi, Venemaa, piirkondlike ja kohalike organisatsioonide koostöös aitavad kaitsta meie laiuskraadide haavatavat keskkonda. Ainuüksi ühise Läänemere kaitsmine seda juba kahjustavate ja ähvardavate uute mõjude eest on nii mahukas ülesanne, et sellest jagu saamiseks on vaja kõikide osaliste head tahet ja koostööd. Ja mitte ainult heast tahtest ei piisa. Peab olema ka häid ideid ja piisavalt partnereid finantsinstitutsioonide näol, et tõeliselt suuri projekte läbi viia. Peterburi linna veepuhastusseadmete ehitamise näol on hea eeskuju õnnestunud koostööst selle partnerluse raames olemas, ja ma loodan, et see jätkub.

Põhjamõõtme tervise- ja sotsiaalse heaolu partnerlus on loodud selle teadmise taustal, et ükski piir ei suuda takistada nakkushaiguste levikut ning elustiiliga seotud sotsiaalseid ja terviseprobleeme. Neil nähtustel on alati ka laiem piiriülene mõju. Ja vastumeetmed on kõige mõjusamad siis, kui neid viiakse ellu ulatuslikus koostöös. Eesti on algusest peale Põhjamõõtme tervise- ja sotsiaalse heaolu partnerluses asetanud suurt rõhku eriti HIV ennetustegevusele. Eesmärgiks on koostöös Venemaaga ühtlustada HIV ennetustegevuse meetodeid, arendada ekspertide dialoogi, viia läbi rahvatervise alaseid koolitusi ja saavutada oluline hoiakute muutumine nii HIV ohu kui vajalike ennetusmeetmete suhtes.

Eestil on aga teisigi rõhuasetusi nii Põhjamõõtme kui seeläbi Euroopa Liidu-Venemaa suhete plaanis. Pärast Euroopa Liiduga liitumist on Eesti-Venemaa suhted osa Euroopa Liidu suhetest Venemaaga. Eesti eesmärk on Euroopa Liidu - Venemaa suhete igakülgne, kindel ja pikaajaline areng. Põhjamõõde pakub selliseks suhete arenguks lisavõimalusi.

Põhjamõõtme keskkonnatemaatikas on kindlasti oluline rohkem tähelepanu pöörata Läänemerel õlireostuse tõrje võimekuse tõstmisele. Kui juba praegu transporditakse Soome lahel umbes 100 miljonit tonni naftat ja naftasaadusi aastas, ja kasv jätkub, tuleb nii üksikult kui üheskoos leida tõhusamaid võimalikke vahendeid reostuse tõrjeks. Samuti vajab jätkuvalt harjutamist koostöö saastuse tõrjumisel.

Läänemeri ei ole meie ainus piiriveekogu. Peipsi ja Pihkva järve kui piiriveekogude kaitse ilma koostööta ei ole mõeldav. Õnneks on sel alal juba palju tehtud. Eesti ja Venemaa ühise Peipsi veemajanduskava valmimine käesoleval aastal on kiiduväärt edusamm, kuid selle elluviimine suurusjärgu võrra suurem pingutus. Loodan, et see saab vajalikku tähelepanu nii meie, Venemaa kui Euroopa Komisjoni vastavate ametivõimude poolt. Kava valmimisel on Eesti ja Venemaa erinevad administratiivtasandid ja mittetulundusühing Peipsi Koostöö Keskus saanud sellise koostöökogemuse, mis kulub kindlasti ära ka teiste uute ettevõtmiste juures.

Majandusliku kasvu, konkurentsivõime ja heaolu ootused meie piirkonnas on suured. Paljud eeldused räägivad selle kasuks. Aga on ka kasvu pidurdavaid tegureid, millega tuleb aegsasti tegeleda. Meie piirkond on maa-alalt suur, üsna hõredalt asustatud ja samal ajal Euroopa teistest keskustest küllaltki kaugel. See tingib vajaduse pidevalt tegeleda heade ühendusvõimaluste loomisega nii piirkonna sees kui sellest väljapoole. Eesti ja Venemaa vahelises transpordis on pudelikaelaks kujunenud Narva maanteesild. See ei vasta enam ammu transpordivoogude tegelikele vajadustele. Eeltööd uue silla projekteerimiseks on käivitunud ja nüüd oleks vaja heas Põhjamõõtme vaimus väledat koostööd, et uue silla valmimine ei kanduks liiga kaugele tulevikku.

Ühe ideena Põhjamõõtme arendamisel on välja käidud transpordi- ja logistikapartnerluse loomine. Ma usun, et taolise uue partnerluse loomist kaalutakse ekspertide poolt tõsiselt ja hinnatakse, kuidas seda saaks meie piirkonna arengu huvides kasutada.


Head kuulajad,

Põhjamõõde peab järgmisteks aastateks saama uue juriidilise ja poliitilise aluse.

Põhjamõõtme poliitika tulevane raamdokument on praegu aktiivses läbirääkimisfaasis ja saab loodetavasti lõpliku kuju Soome eesistumise ajal. Läbirääkimistes osalejate tahe parim võimalik tulemus saavutada on ilmne. Soovin, et heakskiidetav raamdokument sisaldaks võimalikult kaugelevaatavaid eesmärke ja prioriteete, oleks piisavalt konkreetne ning seega teostatav ja avalikkusele arusaadav. Euroopa Komisjon on selleks teinud tänuväärse ettevalmistustöö.

Euroopa Komisjoni roll Põhjamõõtme tulevases arengus on võtmetähtsusega. Ütlematagi on selge, et kuigi eraldi finantseerimisvahendit Euroopa Liidul Põhjamõõtme jaoks ei ole, sõltub paljude regionaalsete ja piiriüleste ettevõtmiste edu Euroopa Liidu kui terviku suhtumisest ja Komisjoni aktiivsusest. Paljudes valdkondades on Komisjoni koordineeriv roll lausa asendamatu, sest see on parim moodus tagada sidusus Euroopa Liidu eesmärkide ning regionaalse ja piiriülese koostöö tulemuste vahel. Ja Komisjon on kindlasti see institutsioon, mis saab Põhjamõõtme osapooltele anda infot sellest, kuidas Euroopa Liidu uued finantsinstrumendid paindlikumalt toetavad regionaalseid ja piiriüleseid projekte Põhjamõõtmes.

Lisaks on minu meelest Komisjoni roll määrav veel ühes tähtsas aspektis. Põhjamõõtme vaimu on juba algselt sisse kirjutatud kaasatuse ja avatuse põhimõtted. Põhjamõõtme ettevõtmiste ja projektide kohta käiva infovoo tagamine võiks ka edaspidi jääda Komisjoni ülesandeks. Seda enam, et Komisjoni egiidi all loodud Põhjamõõtme infosüsteem on juba toimiv kättesaadav töövahend. Samuti on Komisjoni rolli raske üle hinnata aastaülevaadete koostajana.


Head sõbrad,

Me põhjanaabrid Soomes on eeloleval poolaastal Euroopa Liidu arengus eesistujana võtmepositsioonil. Sel ajal on oluline saavutada ka Põhjamõõtme edasise sisu ja vormi suhtes selline üksmeel, et too mudel töötaks viljakalt kogu meie piirkonna heaks ka edaspidi.
Olen kindel, et mu heal kolleegil Erkki Tuomiojal on selles plaanis nii häid ideid kui palju pealehakkamist. Seetõttu tänan Teid tähelepanu eest ja kinnitan, et ootame Soome eesistumispoolaastat suure huviga ja kus saame seal toetame omalt poolt.
Tänan teid tähelepanu eest.