Välisminister Urmas Paeti kõne Moldova Riiklikus Ülikoolis: Europe – a road ahead

Eelmisel suvel siin Chişinǎus konverentsi avades tõdesin, et euroopalike väärtuste ja õigusriigi põhimõtete levik ida suunas ei piirdu üksnes nende Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega, mis liitusid kahe aasta eest Euroopa Liiduga. Erineva sügavuse ja tempoga reforme näeme me täna nii Moldovas, Ukrainas kui Gruusias. Seistes täna siin teie ees on mul hea meel tõdeda ja tunnustada, et Moldova on omaks võtnud välispoliitilise suuna integreerumisele Euroopa Liiduga.

Lubage mul teile kinnitada, et me mõistame ja toetame Moldova püüdlusi, millel on selgelt nii piirkondlik kui ka üle-euroopaline tähendus.

Oma ettekandes peatun ma esmalt Eesti kogemustel elluviidud reformidest ning liitumisest Euroopa Liiduga, edasi püüan seostada seda Moldova ees seisvate ülesannetega. Kolmandaks peatun ma lühidalt Euroliidu ja Moldova suhetel, s.h ELi panusel Transnistria küsimuse lahendamisel ning lõpetan oma ettekande ülevaatega Eesti ja Moldova suhetest.

Austatud kuulajad!

Alustaksin Eesti kogemustest reformide läbiviimisel ja liitumisel Euroopa Liiduga. Eesti on tänu radikaalsetele ja rahva hulgas mingitel hetkedel isegi ebapopulaarsetele reformidele teinud suhteliselt lühikese ajaga läbi suure muutuse endisest plaanimajandusest avatud majanduse ja läbipaistva maksusüsteemiga kiiresti arenevaks riigiks. Meie majanduskasv on viimastes kvartalites olnud 10-12 protsenti aastaarvestuses võetuna.

Eesti majanduse arengu nurgakivid on kõikide valitsuste ajal olnud:
- tasakaalus riigieelarve,
- stabiilne raha- ja liberaalne majanduspoliitika,
- sõbralik ja avatud investeerimiskeskkond,
- selge ja läbipaistev maksusüsteem.

Valitsuse algatusel on suurt rõhku pööratud infotehnoloogia arendamisele ja vastava infrastruktuuri moderniseerimisele, k.a IT-alase hariduse andmine keskkoolides. IT valdkonna üks teedrajavaid samme oli e-valitsuse loomine. Selle eesmärk on muuta riigivalitsemine läbipaistvamaks ja tõhusamaks, tuua see rahvale lähemale ning hoida samas kokku kulusid. See idee on leidnud järgimist juba paljudes riikides. Koostöös ettevõtjatega on üle kogu riigi rajatud kõigile ligipääsetavad avalikud interneti-punktid ning valitsuse prioriteet täna on luua võimalused interneti ligipääsuks kõikjal kodudes. Oma kogemusi selles vallas jagame teiste riikidega e-Riigi Akadeemia kaudu.

ELiga ühinemine oli Eesti välispoliitika prioriteet alates aastast 1995, kuid samas ei olnud see Eestile eesmärk omaette. Juba liitumisprotsess ise oli vahend, et tagada riigi stabiilsus, julgeolek ja majanduskasv ning tõsta elatustaset. Eesti ja teised riigid, kes liitusid Euroopa Liiduga 2004. aasta kevadel pidid selle nimel kõvasti pingutama ja kodutööd tegema. Nende eesmärkide poole pürgimise käigus arendas Eesti kõiki eluvaldkondi alates riigivalitsemisest hariduseni ning majandusest tervise- ja keskkonnahoiuni. Tuli kõvasti pingutada, kuid ELi abiga jõudsime sihile. Tänane Eesti on demokraatlik, avatud ühiskonna ja turumajandusega riik, kus on kinnistunud sõnavabadus ja inimõiguste austamine.

Ühistel väärtustel põhinev koostöö on oluline eelkõige väikeriikidele. Igapäevane omavaheline suhtlemine ja pragmaatiline koostöö soodustab majanduslikku tegevust ja on oluliseks teguriks ka rahvusvahelise julgeoleku kindlustamise aspektist. Seda õpetab meile Euroopa Liidu poole sajandi pikkune kogemus. Rohujuuretasandil tähendab euroliit ennekõike rohkem vabadust! Kõigile, olgu siis tegemist kas õppuri, ettevõtja või põllumehega.

Euroopa Liit on pidevalt arenev ja täiustuv organism. Eesti on kaks ja pool aastat olnud liidu liige, kuid nii mõneski küsimuses oleme alles koolipoisi staatuses. Kindla vastuse saab anda täna ühele küsimusele, mida liitumise eel murelikult esitati. Eesti pole kogu pika liitumisprotsessi ja liikmeksoleku ajal kaotanud oma nägu ja eripära.

Seega, Eesti õppetund Moldovale ja teistele naabritele on vajadus püstitada endale konkreetsed eesmärgid ja nendeni jõudmiseks tegevuskavad.


Head kuulajad,

Edasi räägiksin meie toetusest Moldova sisemiste reformide jätkamisele. Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika juht Javier Solana on öelnud: “EL on mudel sellest, mida ühiskonnad võivad teha oma kodanike heaks ja see on pannud valitsusi muutma oma maade toimimisviisi. Laienedes on EL võtnud endale juhirolli järjest laieneva vabaduse, demokraatia ja stabiilsuse ala loomisel. Demokraatia ei seisne teoorias või kõnedes. See eeldab tegevust ja praktilisi reforme.”

Seega, Moldova esmaseks eesmärgiks lähenemisel Euroopa Liidule peaks olema riigisiseste reformide elluviimine. Just Moldova enda huvides on luua korralikult toimiv turumajandus, kindlustada avatud kodanikuühiskonna toimimine ja tegutseda tõhusalt korruptsiooni vastu täielikus kooskõlas kõigi õigusriigi põhimõtetega. Demokraatliku ja jätkusuutliku riigi alustaladeks on sõltumatu ja kvaliteetne õigussüsteem ning tõhusalt töötavad riiklikud institutsioonid. Noorte demokraatiate reformikavad ja poliitilised eesmärgid on tihti ambitsioonikad. Mõistetavalt valitseb kärsitus jõuda nende eesmärkideni kiiresti, kuid kannatus ja hoolikas elluviimine on oluline nende realiseerimisel. 20 head, ausat ja sõltumatut kohtunikku on rohkem muljetavaldavad kui uued heade kavatsuste deklaratsioonid.

Eesti on oma ühiskonna ja majanduse jalule saamiseks läbinud arenguetapi, mille käigus pidi valitsus ebapopulaarseid ja kohati isegi valusaid majandusreforme läbi viima. Nende reformide tulemusel iseloomustatakse täna meie majandust kõrgete konkurentsivõime hinnangutega. Ilma reformideta oleks naiivne loota majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutliku riigi kujunemist. Ja ma toonitaksin siinkohal, et edasi tuleb liikuda kõigis valdkondades - näiteks õiguskorra tagamiseta on raske saavutada elu paljudes muudes asjades. Reformialgatus peab välja kasvama Moldovast endast. Iga riik teeb neid endale, mitte mingile „Brüsselile”. Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti jätkuvalt valmis jagama Moldovale oma kogemusi ning toetama vastavalt vajadusele nii bilateraalsel tasemel kui ka multilateraalsete programmide kaudu.


Daamid ja härrad!

Edasi lubage mul kõnelda Euroopa Liidu ja Moldova suhetest. Euroopa Liidu liikmesriigina peab Eesti väga oluliseks Euroopa Naabruspoliitikat ning selle peaeesmärki – aidata kaasa demokraatliku tsiviilühiskonna väljaehitamisele Euroopa Liidu uutes naaberriikides, sealhulgas Moldovas. Siinkohal tuleb tunnustavalt tõdeda, et Moldova on seadnud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava oma reformiprogrammi keskmesse ja mitmes valdkonnas on saavutatud esimesi edusamme. Euroopa naabruspoliitika raames on Eestist ja Moldovast saanud head naabrid ja koostööpartnerid.

Euroopa Liidu ja Moldova suhted tegid oma arengus 2005. aastal suure sammu – veebruaris allkirjastati Brüsselis Euroopa Naabruspoliitika Moldova-suunaline tegevuskava, oktoobrikuus avati Chişinǎus Euroopa Komisjoni esindus ning tööle asus ELi eriesindajana Adrian Jacobovits de Szeged. Euroopa Liidu koostöö Moldovaga on seotud põhiliselt seadusandluse, administratiivsete ning institutsionaalsete reformidega, mille peamiseks eemärgiks on kujundada ja edendada Moldovas rahu, stabiilsust ja heaolu.

Moldova ja Euroopa Liidu koostöö edasisel arendamisel toetab Eesti EL-Moldova viisalihtsustuslepingu alaste läbirääkimiste võimalikult peatset alustamist. Viisalihtsustusleping on oluline märk ELi ja Moldova vahelisest usaldusest ja soovist tihedamalt suhelda. Eesti on juba astunud oma vastusammu Moldova kavale tuleva aasta 1. jaanuarist loobuda ühepoolselt viisanõudest Euroopa Liidu liikmesriikide, sealhulgas Eesti kodanike suhtes. Eesti valitsus kiitis 19. oktoobril heaks Eesti ja Moldova vahelise viisataotluste läbivaatamise eest riigilõivust loobumise kokkuleppe eelnõu. Eesti loobub Moldova kodanikelt riigilõivu võtmisest transiit- ja ühekordsete viisade taotluste läbivaatamise eest Eesti välisesindustes. See samm kannab endas hea tahte avaldust Eesti poolt.

Puudutades põgusalt majandusteemasid, tervitan Moldova tööd tingimuste loomise suunas, mis võimaldaks talle ELi poolseid suuremaid kaubandussoodustusi. Euroopa Liidu puhul on tegemist 500 miljonile tarbijale läheneva ühisturuga – suuremad soodustused sinna pääsemiseks kätkevad endas ka suuremaid arenguvõimalusi. Kinnitan, et Eesti toetab Moldovat selle eesmärgi saavutamisel. Mulle näib, et Moldova praegune olukord majanduses, mil Venemaa on sulgenud oma turu Moldova olulisele ekspordiartiklile – veinile -, sarnaneb enam kui kümnekonna aasta taguse olukorraga Eestis, mil Venemaa kehtestas Eesti suhtes ühepoolselt nn topelttollid. Peab tunnistama, et meie ärimeestel oli eriti alguses väga raske vee peal püsida ning paljud ei suutnudki. Võitlus raskustega aga kainestas Eesti ettevõtjaid, sundis oma tegevuse ümber orienteerima, näidates, kus asuvad usaldusväärsed turud. See aitas meil kiiresti lõimuda Euroopaga. Kokkuvõttes on meil mõned analüütikud naljaga pooleks öelnud, et me peaksime olema Venemaale “tänulikud” majandussanktsioonide kehtestamise eest.

Euroopa Liidu ja Moldova senise koostöö väga positiivseks näiteks on EL piirivalvemissioon Moldovas (EUBAM). Piirimissioon Ukraina-Moldova piiril alustas tegevust 1. detsembril 2005 Euroopa Liidu, Ukraina ja Moldova vahel sõlmitud memorandumi alusel. Kaheksa miljoni euro suuruse eelarvega ja esialgu kaheaastase mandaadiga EUBAMi eesmärk on kaasa aidata Ukraina ja Moldova piirivalve ja tolli üldise võimekuse suurendamisele, tõkestada piiriülest illegaalset kaubandust ja vähendada sellega seotud korruptsioonijuhtumeid. Missioonis osaleb 74 Euroopa Liidu liikmesriikide eksperti, kelle hulgas on ka viis Eesti esindajat. Kiidusõnu pälvib Ukraina otsus täita 30. detsembril 2005 sõlmitud tollikokkulepet Moldovaga ja loodame, et selle täitmist jätkatakse. Eesti peab väga oluliseks, et mõlemalt poolt jätkatakse hästitoimiva piiri- ja tollikontrolli ülesehitamist.

Missiooni tegevus ning kitsamalt Ukraina ja Moldova tollikokkuleppe reaalne täitmine tähendavad euroopalike tavade rakendamist piiri- ja tollivaldkonnas. Tegemist pole mingil juhul majandusblokaadiga nagu seda mõnedes avaldustes tehakse. Arvestades praegust olukorda tuleks missiooni koosseisu aga veelgi suurendada, et tagada piisav arv patrulle nn rohelisel piiril ning kohalolu piiripunktides.

Jõudsime Transnistria teemani. Eesti on järjekindlalt toetanud Vene vägede tingimusteta väljaviimist Moldovast ja soovib näha konflikti rahumeelset lahendamist, lähtudes Moldova Vabariigi territoriaalse terviklikkuse põhimõttest. Olen veendunud, et Euroopa Liidu idasuunalises poliitikas peame senisest aktiivsemalt tegelema seni lahendamata konfliktidega, sealhulgas Transnistria küsimusega, et need pikemas perspektiivis ei kujuneks kasvava ebastabiilsuse allikaiks.

Oluline on leida kõiki osapooli rahuldav poliitiline lahendus ning ma olen seisukohal, et siin on määrava tähtsusega rahvusvahelise üldsuse jätkuv kaasatus. Nagu ma juba märkisin, Eesti on järjekindlalt toetanud Vene vägede täielikku ja tingimusteta väljaviimist Moldovast, st OSCE Istanbuli ja Porto tippkohtumise otsuste täitmist. Kohustuste täitmine Venemaa poolt on OSCE usutavuse küsimus. Vene vägede väljaviimine on oluline tegur nii Moldova vabaks arenguks kui Transnistria konflikti lahendamiseks.

Tänane SRÜ rahuvalvemudel Moldovas ei vasta ühegi tunnuse poolest rahvusvahelistele standarditele, olles tasakaalustamata ja hõlmates konflikti osapooli. Euroopa Liit peab kaaluma võimalust asuda uues formaadis rahuvalvemissiooni etteotsa. EL või EL poolt juhitud missioon ei välista samal ajal Venemaa osalust.

Kui Moldova on majanduslikult edukas, stabiilne ja tugev, siis aitab see kaasa ka Transnistria konflikti lahenemisele. Moldova saab sel juhul tugevaks tõmbejõuks, Transnistria elanike soov siduda end eduka Moldovaga saavutab ülekaalu nõukogude-nostalgia ja Transnistria juhtide isiklike ambitsioonide ees.


Austatud kuulajad!

Viimase teemadeplokina annan ma lühiülevaate Eesti ja Moldova suhetest. Mul on siiralt hea meel, et meie riikide vahelised head ja töised suhted on viimaste aastate jooksul märgatavalt elavnenud. Tallinna ja Chişinǎus vahel on toimunud mitmeid kõrgetasemelisi visiite. Moldova president Vladimir Voronin oli ametlikul visiidil Eestis eelmise aasta septembrikuus ning president Arnold Rüütel külastas Moldovat sel kevadel, täpsemalt 19.-22. märtsil. Samuti on omavahel kohtunud parlamentide esimehed, välisministrid ja välisministeeriumite kõrgemad ametnikud. Septembris alustas Moldova välisministeeriumis eksperdina tööd Eesti diplomaat, kelle ülesandeks on välisministeeriumi nõustamine eelkõige Euroopa Liiduga seotud valdkondades. Eile avasin Eesti aukonsulaadi Chişinǎus, mis kindlasti aitab tihendada Eesti ja Moldova koostööd eelkõige kultuuri ja ettevõtluse vallas.

Eesti arengukoostöö lähiaastate arengukava kohaselt on Moldova Eesti koostöö oluline sihtriik. Peame väga oluliseks, et Moldova suunaks sisemise poliitilise jõu reformiprotsessi jätkusuutlikku arengusse. Usun, et Eesti kogemustega tutvumine annab Moldova praegustele ja tulevastele ametnikele hea ülevaate meie arengumudelist, mida oleks võimalik kasutada ka Moldova reformide kavandamisel.

Rõhutan siinkohal, et Eesti kui väikeriigi parimad võimalused arenguabi pakkuda seisnevad eelkõige teadmistepõhises nõustamises. Olen kindel, et võrreldes teiste doonorriikidega on Eestil siin pakkuda lisaväärtust, kuna oleme ise selle tee hiljuti läbinud, samuti on Eestil ja Moldoval sarnane lähiajalugu ning riigid võrreldava suurusega. Eesti on Moldova suunalise koostöö kavandamisel võtnud aluseks Moldova poolt esitatud soove ja ideid ning vastavalt sellele on koostatud ka konkreetsemad koostööprogrammid. Meie senine koostöö on vähemalt avalikus sektoris jõudnud väga praktilisele tasandile - koostöövaldkondade näitena võib tuua haldussuutlikkuse tõstmise, täpsemalt välisteenistuse tugevdamise, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise ja infoühiskonna arendamise ning keskkonna temaatika. Oleme selles vallas viinud seni ellu nii kahe- kui ka mitmepoolseid projekte.

Eesti Moldova-suunaline aktiivsus hakkas kasvama 2000. aastal. Moldova partnerite osavõtul toimus 2004. aastal infopoliitika koolitus ning algas kodanikeühenduste koostöö tugevdamise projekt “Idavärav”, mille eesmärgiks oli toetada Venemaa, Moldova, Ukraina ning Eesti valitsusväliste organisatsioonide koostööd ja kogemuste vahetamist, et vähendada sihtpiirkonna sotsiaalmajanduslikke erinevusi, toetada demokraatia arengut ning tõsta elukvaliteeti. Samal aastal, koostöös Suurbritannia saatkonnaga Moldovas, alustasime kolmepoolset eurointegratsiooni-teemalist projekti. Alates 2004. aastast on Eesti pannud õla alla ka Moldova ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste ametnike koolitamisele ja konsulteerimisele seadusandluse harmoneerimisest Euroopa Liidu seadusandlusega.

Lisaks sellele on Moldova noored diplomaadid õppinud Eesti Diplomaatide Koolis ja minul on heameel teatada, et Eesti välisministeerium on otsustanud ka sel õppeaastal eraldada stipendiumi ühele Moldova noorele riigiametnikule läbimaks Eesti Diplomaatide Koolis ingliskeelse koolitusprogrammi rahvusvaheliste suhete ja eurointegratsiooni alal. Samuti korraldab Eesti Diplomaatide Kool sel aastal Euroopa Liidu ja NATO teemalised koolituskursused Moldova diplomaatidele ja riigiametnikele. Esimene koolitus toimus eelmisel kuul Tallinnas ja seal keskenduti Eesti integratsioonikogemusele. Eestil on kavas toetada Moldova Haridusministeeriumi programmi „Salt” (tõlge eesti keelde: „Hüpe”) raames rajatud koolituskeskust arvutiklassi sisustusega. Samuti pakub Eesti moldova õpetajatele arvutialast koolitust. Kuna Eesti on hiljuti sarnase koolide internetiseerimise tee läbi käinud, siis on Moldova ja Eesti õpetajatel kindlasti huvitav kogemusi vahetada.

Me loodame siiralt, et Eesti abi ühiskonna reorganiseerimiseks vajaminevate reformide ellurakendamisel ja Eesti-Moldova kahepoolne koostöö aitavad kaasa Moldova plaanide teostumisele ja valitud poliitilise suuna hoidmisele.

Daamid ja härrad!

Lubage mul lõpetuseks tulla tagasi selle juurde millest alustasin, Moldova valikute juurde läbi Eesti prisma. Eesti presidendilt Lennart Merilt küsiti kunagi, et mida Eesti teeks teisiti, kui ta ei peaks saama kutset liituda Euroopa Liidu ja NATOga, millele president vastas: ”Mitte midagi. Eesti teeks kõik täpselt samuti.” Vastuse loogika oli lihtne. Reformid ja uuendused olid vajalikud ennekõike Eestile endale ka selleks, et ühel päeval jõuaksid kõik ühesele äratundmisele – nad ongi (nagu) meie!

Moldova valitud tee on täis väljakutseid. Teame, et see nõuab sihikindlust ja visadust. Toonased Eesti valikud olid MEIE valikud! Nii nagu tänased Moldova valikud on TEIE valikud, mida teostada saate ennekõike TEIE ise. Moldova sõpradena oleme me alati valmis teid omakasupüüdmatult toetama, sest vaatamatu raskustele, millega tuleb kokku puutuda, on see omariikluse tugevdamise, riigi julgeoleku ja stabiilsuse kindlustamise ning rahva heaolu tagamise tee.