Välisminister Ilvese sõnavõtt Rootsi Euroopa Liidu eesistumise tutvustusel

Austatud külalised,
armas Elisabet,

Mul on heameel, et Rootsist on saanud Euroopa Liidu eesistujamaa ajal, mil laienemisprotsess on jõudnud otsustavasse faasi. Nagu oleme adunud pikka aega, on Rootsi Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas laienemise üks kõige kindlamaid ja selgesõnalisemaid toetajaid. Eesistujamaana on Rootsil ainulaadne võimalus laienemisprotsessi edendamiseks varasemast rohkem ära teha.

Keskenduksin kolmele "e"-le (enlargement, employment, environment), mis inglise keeles tõusevad esile Rootsi eesistumise prioriteetidest.

Kõigepealt laienemine.

On tähelepanuväärne, et Rootsi on asetanud oma prioriteetide nimistus laienemise esimesele kohale. See näitab rootslaste kindlat tahet anda oma panus Euroopa ühendamiseks ajal, mil selleks on avanenud ajalooline võimalus. Eesti toetab ja kannustab Rootsit igati selle eesmärgi nimel töötamises ning teeb omalt poolt kõik, et 2001. aasta esimesel poolel toimuks läbirääkimistes otsustav edasiminek. Usume siiralt, et neil, kes on asunud kahtlema Rootsi suutlikkuses oma eesistumiskava täita, ei ole õigus.

Liitumiskõneluste kiireks edenemiseks annab head eeldused Nizza Ülemkogul heaks kiidetud laienemise strateegiadokument, mis võimaldab alustada Rootsi eesistumise ajal sisulisi läbirääkimisi ka nendes peatükkides, milles kandidaatriigid on taotlenud üleminekuperioode. Eesti peab äärmiselt oluliseks, et Rootsi on valmis läbirääkimistega edasi liikuma paindlikult, arvestades iga kandidaadi suutlikkust jõuda peatükkide sulgemiseni. Seda eriti, kuna Eestil on üheksast Rootsi eesistumisajaks planeeritud peatükist kõrvale pandud juba kuus (kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine, äriühinguõigus, kultuuri- ja audiovisuaalpoliitika, sotsiaal- ja tööpoliitika ning välissuhted). Paindlik liikumine on oluline, sest muidu jääksime takerduma ja ootama, millal aeg täitub. Eesti on seega valmis sisulisteks arutlusteks sellistes olulistes peatükkides nagu keskkond ja isikute vaba liikumine.

Loodame, et Rootsi eesistumise ajal toimuv areng liitumiskõnelustel annab tõuke ka järgnevatele eesistumistele, mis võimaldaks kõige kiiremini edenenud kandidaatriikidel lõpetada läbirääkimised hiljemalt 2002. aasta esimestel kuudel. Peame oluliseks, et Göteborgi tippkohtumisel võetakse laienemise teema eraldi päevakorda. Leiame, et tippkohtumine võiks otsustada liitumiskõneluste lõpetamise kuupäevad kõige kaugemale ja paremini edasi jõudnud kandidaatriikidele.



Teiseks, on mul Mõõdukate liikmena heameel rääkida tööhõivest. Tööhõive parandamine teenib ühtaegu nii majandusliku arengu kui ka sotsiaalse heaolu parandamise eesmärki. Eestis on sageli ELi nähtud kui rangete reeglitega bürokraatlikku ühendust, kuid unustatakse või ei teatagi, mille poolest Euroopa kodanikud ELi hindavad, kuidas see on mõjutanud nende elustandardit või tööhõivet. Tutvusin just täna hommikul ülevaatega Rootsi maapiirkondadest, kus inimesed olid (sarnaselt Eestiga) enne liitumist skeptilised, kuid nüüd tunnetab suurem osa seda, kui palju on maaelu alates ELiga liitumisest paranenud.



Kolmandaks, keskkond, kus Eesti on viimase 60 aasta jooksul kogenud palju probleeme, eriti Kirde-Eestis. Siinkohal tahaksin rõhutada seda laiaulatuslikku ja tõhusat kahepoolset koostööd, mida Eesti ja Rootsi on teinud, viimaks Eesti keskkonna seisundit Euroopa Liidus kehtivate nõuete tasemele. Me jagame oma naaberriigi seisukohta, et jätkusuutlik majanduskasv ei saa olla mõeldav järjest suurema tähelepanuta keskkonna seisundile.

Eesti seisukohast tahaksin esile tõsta veel mõne asja Rootsi eesistumiskavast. Üks neist on Põhjamõõde. Eesti, Soome ja Rootsi vahel on aastaid edukalt toimunud regionaalne koostöö. Soovime seda arendada ja Põhjamõõtmesse kaasata ka Venemaa.

Eesti nägemus Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikast (ESDP) on väga sarnane Rootsi omaga. Me sõnastasime möödunud aastal oma nägemuse, juhtides tähelepanu n.ö pehme julgeoleku küsimustele (tuumajaam Sosnovõi Boris jt tsiviiljulgeoleku küsimused). Rootsi on selles osas teinud palju tööd ja ma võin kinnitada, et Eesti kavatseb selles protsessis sama jõuliselt jätkata.

Ja lõpetuseks: avatus. Eestlaste mentaliteet on sarnane põhjamaalaste omaga. Kui tahame olla põhjamaised, peame üle võtma ka põhjamaised väärtused. 1. jaanuaril 2001 jõustunud avaliku teabe seadus on üks tublimaid samme avatuse ja läbipaistvuse suunas. Eestlastele ei meeldi salatsemine, läbipaistmatus ELis häirib meid. Seepärast toetab Eesti juba kandidaatriigina Rootsi püüdlusi suurema avatuse suunas ELis.

Soovin Rootsi eesistumisele palju edu ja loodan, et Eestisse on saabunud uus "hea Rootsi aeg".