Välisminister Toomas Hendrik Ilvese kaasettekanne eurointegratsiooni küsimustele pühendatud arutelul

Riigikogus 18. jaanuaril 2001


Härra esimees,
härra peaminister,
lugupeetud Riigikogu liikmed!

Mul on heameel tõdeda, et eurointegratsiooni debatt Riigikogus on muutumas sama loomulikuks, nagu seadusega sätestatud välispoliitika arutelu. See tõestab veelkord, et parlament ja valitsus veavad ühist koormat. Sujunud on koostöö ka Riigikogu Euroopa asjade komisjoniga. Usun, et mullusest eurodebatist siin saalis oli tõesti kasu. Minu aastatagune ettekanne oli palju murelikum kui praegune. Oht libiseda liitujate pingereas tahapoole oli tollal reaalne, sel juhul oleks liitumine lükkunud heal juhul 2007. aastasse, tõenäoliselt veelgi hilisemaks. Hea koostöö riigi eri institutsioonide vahel tõi meile möödunud aastal edu liitumisläbirääkimistel ja kindlustas positsiooni EL kandidaatriikide esirinnas. Lubage mul siinkohal avaldada teile, Riigikogu liikmed, omapoolset tänu tehtud töö eest.

Arvan, et ka Euroopa tervikuna on täna optimistlikum. Pärast Nizzas toimunud ELi tippkohtumist on laienemine juba nii realistlik perspektiiv, et meil on aeg hakata kavandama oma tegevust tulevase liikmesriigina. Euroopa tuleviku paljude võtmeküsimuste osas küsitakse meie käest arvamust juba praegu.

Meie jaoks paljuski otsustav aasta algas Rootsi eesistumisega Euroopa Liidus. Nagu Soomele, nii ka Rootsile on laienemine prioriteet. Need riigid on võtnud enda kanda jäämurdja raske rolli. Loodame, et Göteborgi tippkohtumisel võetakse laienemise osas vastu samasugused veelahkmelised otsused nagu Helsingis.

12. oktoobri välispoliitika ülevaates rääkisin Eesti ja Euroopa Liidu vahel 1. juulist 2000 kehtima hakanud uuest, soodsamast põllumajandustoodete kaubandusrežiimist. Tegu oli väga olulise sammuga Eesti ja Euroopa Liidu suhetes, mis suurendas Eesti ekspordivõimalusi ning parandas Eesti toodete konkurentsivõimet siseturul. Aasta teisel poolel jätkus töö soodsama korra saavutamiseks ka töödeldud põllumajandustoodete ja kalandustoodetega kauplemises. Loodame, et uued tingimused rakendatakse hiljemalt käesoleva aasta 1. juulist. Siinkohal pean oluliseks rõhutada, et Euroopa Liitu pürgimata ei oleks meil võimalik saavutada selliseid soodsaid tingimusi EL-u siseturule pääsemiseks. EL-ist loobudes kaoksid need soodustused.

1.

Mullu 8. novembril avaldatud Euroopa Komisjoni Eduaruanne andis Eestis aasta jooksul tehtule soodsa hinnangu. Poliitiliste kriteeriumide osas märgiti ära Eesti tulemuslik töö vähemuste integreerimisel ja Eesti keeleseaduse vastavus rahvusvahelistele standarditele.

Meie majandusareng pälvis nimetamisväärselt hea hinnangu. Koos Poola ja Ungariga loetakse Eestit nendeks kandidaatriikideks, kellel on toimiv turumajandus ja mis peaksid lähiajal olema Euroopa Liidus konkurentsivõimelised. Seega oleme selles valdkonnas postkommunistlike riikide hulgas esireas. Aruanne tõi esile Eesti kõrge välisinvesteeringute taseme ning kaubavahetuse suure osakaalu Euroopa Liiduga. Nii ületasid ainuüksi lõppenud aasta kolme esimese kvartali välisinvesteeringud meie majandusse eelmise, 1999. aasta välisinvesteeringute kogumahu.

Euroopa Liidu laienemise seisukohalt kaalukad otsused langetati kuu aega tagasi toimunud Nizza tippkohtumisel. Liikmesriikide paljuski ajaloolised kokkulepped institutsioonide reformi vallas võimaldavad Euroopa Liidul laienemiseks valmis olla alates 2002. aasta lõpust. Perspektiiv liituda 2003. aastal on muutunud edukamatele kandidaatriikidele seega tunduvalt reaalsemaks. Euroopa Komisjoni laienemisstrateegia heakskiitmine Nizzas lõi head eeldused liitumiskõneluste edukaks ja kiireks lõpuleviimiseks.

EL Ülemkogu võttis vastu Põhiõiguste harta poliitilise deklaratsioonina. See on oluline dokument demokraatia tugevdamisel ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmisel ELi maades. Demokraatia ja inimõigused on põhiväärtused, mis ühendavad nii praegusi kui ka tulevasi liikmesriike.

Vastavalt Nizza otsustele jääb Rootsi kohustuseks valmistada oma eesistumise jooksul ette arutelu neljal Euroopa Liidu tulevikku puudutaval teemal:

- pädevuste jaotus Liidu ja tema liikmesmaade vahel;
- Põhiõiguste harta staatus;
- rahvusparlamentide roll Euroopa Liidu asjaajamises ning
- võimalused Euroopa Liidu lepingu lihtsustamiseks.

Need on teemad, mis puudutavad ka tulevasi liikmesriike. Oma seisukohti nendes olulistes küsimustes peame hakkama kujundama võimalikult aegsasti, et suuta mõttevahetuses kaasa rääkida.

2.

Meie ootused Rootsi eesistumisele Euroopa Liidus seonduvad eelkõige liitumisläbirääkimistega. On tähelepanuväärne, et Rootsi on asetanud oma prioriteetide nimistus laienemise esimesele kohale. Püüame omalt poolt teha kõik, et 2001.aasta esimesel poolel toimuks otsustav edasiminek läbirääkimistes. Oleme valmis sisulisteks arutlusteks sellistes olulistes peatükkides nagu keskkond ja isikute vaba liikumine ning lõpetama läbirääkimised enamikes küsimustes Belgia eesistumise ajal, s.o. 2001. aasta teises pooles.

Läbirääkimiste lõpp on saanud kindla ajalise perspektiivi. Eduaruande lõppjäreldustes tõdetakse, et kõige edukamate riikidega on võimalik läbirääkimised lõpetada hiljemalt juunis 2002, mis on selgeks märgiks, et Komisjon lähtub kandidaatide diferentseerimisest. Hiljem alustanutel peab olema võimalus järele jõuda ning paremini ettevalmistunutel kiiremini edasi liikuda.

Selline ajakava võimaldaks esimesed liitumislepingud alla kirjutada 2002. aasta suvisel tippkohtumisel. Ainult selliselt on võimalik esimeste uute liikmesriikide liitumine hiljemalt 2004. Samas rõhutan, et praeguse valitsuskoalitsiooni seisukoht on jätkuvalt kindel - Eesti peab olema valmis liituma 2003. aastal. Ärgem unustagem, et 2002. aastal langetatakse eeldatavalt otsuseid ka meie teisel välispoliitilisel põhisuunal, toimub NATO tippkohtumine. Ehkki meie NATO-ettevalmistused ei ole tänase ettekande teema, on selge, et meie edu läbirääkimistel, EL-küpsus, on üks mõjusamaid argumente vahetult enne NATO tippkohtumist.

3.

Liitumisläbirääkimised on jõudnud otsustavasse faasi, kus tegematajätmised tulevad eriti teravalt esile. On vaja teha otsuseid, mida ei saa edasi lükata. Üheks olulisemaks takistuseks liitumisläbirääkimistel on saanud võlaõigusseaduse vastuvõtmise venimine. See on põhjustanud viivitusi mitmes peatükis. Näiteks kapitali vaba liikumise puhul ei ole me saanud harmoneerida piiriüleste krediidiülekannete valdkonda. Tarbija- ja tervisekaitse peatükis on harmoneerimata tarbijakaitse acquis ning teenuste vaba liikumise peatükis agenditeenuste õiguslikud alused.

Euroopa Liit on läbirääkimistel võtnud seisukoha, et kokkulepped kõnelustel on võimalikud ainult siis, kui Eesti täidab endapoolseid kohustusi siseriikliku ettevalmistustöö osas, iga-aastases valitsuse eurointegratsiooni tegevuskavas seatud eesmärke. See on meie edu otsene mõõdupuu. Pean siiski märkima, et on sektoreid, kus see töö on puudulik. Kalandussüsteemi reformi venimine Eestis seab ohtu eelseisvad kõnelused püügikvootide osas, tolliseadustiku valmimise hilinemine ei võimalda ka käesoleval poolaastal edasi liikuda tolliliidu peatükis. Kui tahame alustada liikmesriikidega tõsiseid kõnelusi tööjõu vaba liikumise üle, tuleks kiiresti vastu võtta ka töölepingu seadus. Remargi korras märgin, et koos meiega liitumiskõnelusi pidavad Poola, Ungari, Sloveenia ja Tšehhi parlamendid on kõik saavutanud poliitilise kokkuleppe EL-ga ühinemisest tulenevate seaduste vastuvõtmiseks kiirkorras, enamasti esimese lugemise järel, kui see ei ole seotud pikemat arutelu nõudvate sisepoliitiliste otsustega. Austatud Riigikogu liikmed. Ma ei sooviks teile esitada üleskutset, mida võiksite tõlgendada kui soovitust kiirustada iga hinna eest, vaid kutsun Riigikogu töötama selle nimel, et seaduste menetlemise kiirus ei kujuneks takistuseks meie liitumisprotsessis Euroopa Liiduga.

Lubage siinkohal esitada mõned arvulised näitajad meie Riigikogu ülesannetest veel enne liitumist. Hetkel on Riigikogu menetluses 33 euroseadust, enne liitumist (2001-2002) tuleks praeguste hinnangute kohaselt vastu võtta veel umbes 165 seadust, see teeb praegu menetluses olevatega kokku ligikaudu 200 euroseadust. 2000. a. võttis Riigikogu vastu 67 eurointegratsiooni seisukohalt olulist seadust. Kui sama tempoga jätkata, kulub veel vähemalt 3-4 aastat.

Muudatused, mida teeme Euroopa Liidu liikmeks saamiseks, on meie endi huvides. Need puudutavad meid kõiki ja igaühte eraldi - olgu siis tegu piisava vedelkütuse varuga eriolukorra puhuks või koolisööklate hügieeninormidega. Euroopa Liiduga ühinemiseks vajalikke otsuseid ei tohi langetada rahva selja taga. Avalikkusega suhtlemine ja üldsuse teavitamine on äärmiselt olulised. Siin, lugupeetud Riigikogu liikmed, on ka teil võimalus palju teha.

Eestis on Euroopa Liidu kodanikulähedasemaks muutmisel seni probleemiks olnud liig vähene nn kolmanda sektori kaasatus liitumisprotsessi. Kolmas sektor pole kujunenud vahendajaks riigi ja rahva vahel, nagu see olema peaks. Siin on Välisministeerium püüdnud olukorda parandada. 10. jaanuaril 2001 tuli juba kuuendat korda kokku välisministri konsultatiivnõukogu. See on valitsuskoalitsiooni ülesandel ja minu initsiatiivil kokku kutsutud nõuandev kogu, mille liikmeteks on Euroopa Liidu küsimuste asjatundjad, teadusringkondade, tööandjate, kutseliitude ja avalikkuse esindajad. Nõukogu aitab kujundada meie positsioone liitumiskõnelustel, analüüsib ja arutab läbi Eesti Euroopa Liiduga ühinemise tõenäolised mõjud. Üks konsultatiivnõukogu ülesandeid on ka liitumise mõjude selgitamine avalikkusele.

Ja lõpetuseks, lugupeetud Riigikogu liikmed.

Seadsime endale eesmärgi olla Euroopa Liiduga liitumiseks valmis 1. jaanuariks 2003. Järelikult peaksime peagi jõudma ettevalmistustega lõpusirgele. Eesti peab säilitama senise, ka Euroopa Komisjoni poolt kõrgeks hinnatud liitumiseelse ettevalmistatuse taseme ning kiire edasiliikumise tempo. Veelgi enam, finiši eel peame olema valmis vajaduse korral tegema ka erakorralise jõupingutuse. Praegu aga on meie peamine ülesanne säilitada liitumisläbirääkimistel kättevõidetud usaldus. Seni oleme ühise töö tulemusel suutnud oma lubadusi täita. See on meie eesmärk ka algaval aastal.



Ma tänan teid.