Välisminister Kristiina Ojulandi sõnavõtt Eesti NATO Ühingu II rahvusvahelisel konverentsil "NATO teel Istanbuli tippkohtumisele"

Uued riskid ja uued ohud globaliseeruvas maailmas ning uued lähenemised julgeolekule


Lugupeetud konverentsi külalised,

Mul on rõõm näha, et värskes NATO liikmesriigis Eestis toimuv arutelu julgeolekuprobleemide ja NATO uute ülesannete üle on kokku toonud niipalju auväärseid osavõtjaid. Tänane üritus langeb ajale, kus me Eesti julgeolekupoliitikas peame olema valmis asuma lahendama oluliselt teisenenud ülesandeid. Kuulumine ühistele väärtustele tuginevatesse liitudesse, NATO-sse ja Euroopa Liitu, on kahtlemata kindlustanud Eesti julgeolekut ja seeläbi suurendanud nii riigi kui iga kodaniku turvalisust. NATO on julgeolekugarantii, mille taolist Eestil pole kunagi varem olnud ja 2004 aasta 29. märts, mil Eesti liitus NATOga, jääb oluliseks veelahkmeks Eesti uuemas ajaloos.

Eesti välispoliitiline tegevus oma julgeoleku kindlustamisel toimub mitmes üksteist täiendavas suunas. Olulisemateks neist on mitmepoolne koostöö NATO-s ja Euroopa Liidus, tihedad kahepoolsed suhted liitlaste, eelkõige Ameerika Ühendriikidega, ning aktiivne osalemine Läänemere regiooni julgeolekukeskkonna arendamises.

NATO ja Euroopa Liiduga liitumise järel võime tõdeda, et Eesti julgeolekut ohustava sõjalise konflikti tekke võimalus on lühiajalises perspektiivis väike, seda eriti Euroopas. Samas püsib endiselt lokaalsete ja rahvusvaheliste kriiside ettearvamatu tekke ja arengu oht laiemas maailmas. Rahvusvaheline julgeolek on endiselt ohustatud ning seda eriti olukorra tõttu kriisikolletes mitmel pool maailmas, esmajoones Lähis-Idas ja Iraagis.

Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonnamuutumisega, mis on toonud kaasa uusi, mittekonventsionaalseid julgeolekuohte, nagu rahvusvaheline terrorism, massihävitusrelvade kontrollimatu levik, organiseeritud kuritegevus koos relva-, narko- ja inimkaubandusega. Sellises olukorras ei ole ükski maailma riik ega piirkond kaitstud ning riigid peavad ühendama oma jõud nende ohtude minimiseerimiseks.

Et kaasas käia julgeolekukeskkonna arengutega on Eesti valitsus valmistanud ette uue "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika aluste" eelnõu (edasi JPA), mis sai valitsuse heakskiidu 27. mail ning on käesolevaks hetkeks antud üle arutamiseks Riigikogule. See on põhimõtteline raamdokument, mis määratleb Eesti julgeolekuolukorra hinnangu, julgeolekupoliitika eesmärgi ning tegevused selle saavutamiseks eelseisvateks aastateks.

Erinevad julgeolekuprobleemid on üksteisega tihedalt seotud ja omavahel läbi põimunud. Seetõttu on vajalik välispoliitilise tegevuse, sõjalise riigikaitse ning sisejulgeoleku meetmete rakendamine omavahelises kooskõlas. Meie jaoks on selge, et julgeoleku tagamine ei ole ühekordne ülesanne, vaid pidev ainelisi ressursse ja pühendumust nõudev tegevus.

Tahaksin rõhutada, et JPA määratleb Eesti julgeolekupoliitika olulisemaid põhisuunad läbi meie uute liitlaskohustuste prisma, pöörates seejuures esmatähelepanu:
aktiivsele osalemisele NATO ja Euroopa Liidu struktuuride töös ning koostöö tõhustamisele teiste liikmesriikidega;

osalemisele oma kohustuste ja võimaluste piires rahvusvahelises julgeolekusüsteemis ja –koostöös, sealhulgas rahvusvahelistes kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides;

koostööle liitlastega sõjalise riigikaitse arendamisel Eesti kaitsevõime tagamiseks.Eesti julgeolekupoliitika lähtub Põhja-Atlandi lepingust tulenevatest NATO ühiste eesmärkidest ning on täielikus kooskõlas NATO strateegilise kontseptsiooni põhimõtetega. NATO liikme staatusest tulenevalt eraldab Eesti julgeolekualases koostöös osalemiseks ja oma kohustuste täitmiseks vajalikud rahalised vahendid ja muud ressursid, osaleb NATO sõjalises struktuuris ja ühises kaitseplaneerimises. JPA kinnitab, et Eesti hoiab jätkuvalt senist kaitsekulutuste taset 2% sisemajanduse koguproduktist. JPA järgi „Eesti täidab Põhja-Atlandi lepingu artiklist 5 tulenevaid kohustusi NATO liikmesriigi vastu suunatud sõjalise rünnaku ärahoidmiseks ja tagasitõrjumiseks”. Eesti on NATO liikmesriik, kelle jaoks NATO ühise usutava kaitse tagamine on jätkuvalt oluline eesmärk.

Eesti toetab kõrvuti märgitud NATO põhiülesande täitmisega NATO valmidust tegeleda globaalselt terrorismi ja teiste uute ohtude ning osaleda rahvusvaheliste konfliktide ärahoidmisel ja rahvusvahelises kriisireguleerimises. Terrorirünnak Madridis oli veenvaks tõendiks, et Euroopa on rahvusvahelise terrorismi poolt niisama haavatav, kui ükskõik milline teine maailma piirkond. Eesti on võitluses terrorismiga rakendanud ka kõiki vajalikke siseriiklikke ja rahvusvahelise koostöö alaseid meetmeid. Eesti täidab terrorismi vastu suunatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ning on kõigi esmatähtsate rahvusvaheliste terrorismivastaste konventsioonide osaline.

Eesti jätkab ka aktiivset osalemist rahvusvahelistel rahutagamismissioonidel. 14. aprillil 2004 kinnitas Riigikogu Valitsuse ettepaneku Iraagi missioonil osalemise pikendamise kohta aasta võrra. Lisaks Iraagile jätkavad Eesti kaitseväelased osalemist rahu ja julgeoleku tagamisega seotud missioonidel Kosovos, Afganistanis ning Bosnias- ja Hertsegoviinas.

NATO liikmena peame oluliseks võitlust massihävitusrelvade levikuga. Selle aasta maist otsustati Eesti võtta kahe väga olulise ekspordikontrollirežiimi – Tuumatarnijate ja Austraalia grupi - liikmeks. See aitab meil paremini kaasa aidata sellele, et võimalike massihävitusrelvade komponendid ei satuks soovimatute lõppkasutajate kätte.


Head kuulajad,

juba varsti seisab meil ees NATO Istanbuli tippkohtumine. Eesti läheb tippkohtumisele vastu ootuses, et Istanbuli otsused tugevdavad NATOt rõhutades tema liikmete ühtsust ja tegevuste jätkusuutlikkust. NATO tuleviku seisukohast on oluline kõigi liikmete ühtne valmisolek tegeleda NATO võimekuste arendamisega.

NATO püsimise eelduseks oma liikmete julgeolekut efektiivselt tagava organisatsioonina on üleatlantiliste suhete hoidmine tugevate ja elujõulistena. Eesti toetab NATO rolli tugevdamist uutele julgeolekuohtudele vastu astumisel, ning kriisireguleerimisoperatsioonide läbiviimisel, kindlustades sellega alliansi võimekust tegeleda tänapäeva väljakutsetega. Samas tuleb väga hoolikalt kaaluda, mis on NATO prioriteedid nendes valdkondades, ning omada selget nägemust kuidas saavutada soovitud tulemusi. Selle alusel tuleb langetada NATO ühised otsused, milles ongi NATO jõud.

Meie jaoks on sellel tippkohtumisel väga oluline partnerluste teema. NATO peab tegutsema ka laiemalt, kui ohud ja meie huvid seda nõuavad. Istanbuli koostööinitsiatiivi ICI (Istanbul Cooperation Initiative) ettepanekud loovad täiendavad võimalused vastastikkuse huvi alusel alliansi ja Laiema Lähis-Ida riikidekoostööks.

Teiseks tähtis teema tippkohtumisel on Afganistani stabiliseerimine. Peame väga tähtsaks ISAF-i edu, mis peab suurendama stabiilsust Afganistanis läbi valimiste ettevalmistamise ja korraldamise. Eesti osaleb jätkuvalt ISAF missioonil ning panustab oma suutlikkuse piires Afganistani ülesehitamisse.

Jätkuvalt on meie mureaineks ka olukord Iraagis. Saddam Husseini türanliku režiimi kukutamine ei ole kahjuks veel toonud Iraaki kauaoodatud rahu. Ohvriterohked rünnakud nii koalitsioonivägede kui ka Iraagi tsiviilelanikkonna vastu on viimastel kuudel sagenenud. See on kahjuks kõige traagilisemal moel puudutanud ka Eestit. Eesti leiab, et Iraagi ajutise valitsuse tunnustamiseks ning rahvusvaheliste vägede edasise staatuse ja ÜRO rolli täpsemaks määratlemiseks pärast võimu üleandmist Iraagi ajutisele valitsusele oleks väga tähtis uue Iraaki puudutava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni vastuvõtmine juba enne 30. juunit.

Peame oluliseks, et selle resolutsiooni koostamisel arvestataks nii julgeolekuolukorda kui ÜRO hinnanguga Iraagi olukorrale kui ka Iraagi poliitiliste jõudude arvamustega. Seda enam, et Iraagi poliitilised jõud ja Iraagi kriisi lahendamise osapooled on juba jõudnud üksmeelele üleminekuperioodi valitsuse koosseisus ja see on alustamas tegevust. Pean vajalikuks, et paralleelselt Iraagi julgeoleku tagamisega pöörataks tähelepanu ka demokraatlike institutsioonide ülesehitamisele ja majanduse arendamisele, mis kiirendaksid muudatuste läbiviimist ja viiksid reaalsete positiivsete tulemusteni Iraagi rahva jaoks.

Eesti toetab NATO rahupartnerluse alase koostöö jätkumist Ukraina, Moldova, Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia riikidega. Eesti on tervitanud Gruusias toimunud demokraatlikke arenguid ja me käsitleme Gruusiat riigina, kellel on võimalus areneda stabiilseks demokraatlikuks riigiks. Eesti valitsus on heaks kiitnud tervikliku tegevuskava Gruusia abistamiseks, mis näeb ette ka toetust Gruusia sisejulgeoleku tugevdamisele. Usun, et NATO peaks senisest enam pöörama tähelepanu Lõuna-Kaukaasia riikide, esmajoones Gruusia stabiilsele arengule kaasaaitamisele.

Eesti peab selles kontekstis jätkuvalt oluliseks "külmutatud konfliktide" reguleerimist ja Venemaa poolt 1999.a. OSCE Istanbuli tippkohtumisel võetud kohustuste täitmist sõjaväebaaside väljaviimise osas Gruusiast ja Moldovast.

Minnes siit edasi Venemaa ja NATO suhete juurde, tõdeksin, et Eestile on huvitatud sellest, et NATO ja Venemaa vahel kujuneksid konstruktiivsed suhted. Näeme siin NATO - Vene Nõukogu (NRC) olulist rolli, mis loodetavasti aitab Venemaal saada üle senisest umbusust NATO suhtes. Tahaksin siinjuures rõhutada, et Eesti on valmis alustama läbirääkimisi Euroopa Tavarelvastuse Lepinguga (CFE) ühinemiseks peale seda kui adapteeritud CFE leping on ratifitseeritud lepingu osaliste poolt ja jõustunud. Eesti on valmis liituma lepinguga tingimustel, mis arvestavad Eesti riigikaitse vajadusi NATO ühise kaitse osana ning võtavad arvesse piirkonna julgeolekuhuve laiemalt.


Lugupeetud kuulajad,

Tahaksin oma esinemise lõpetada veendumuses, et Eesti ja tema kommunismiikkest vabanenud saatusekaaslaste ühinemine atlantiliste rahvaste perega annab täiendava impulsi tööle, mida NATO teeb maailmas rahu, stabiilsuse ja demokraatlike ideaalide levitamisel ja kindlustamisel. Usun, et tänane konverents annab meile võimaluse jõuda suuremale selgusele selles, kuidas neid eesmärke saavutada.

Tänan tähelepanu eest!