Esileht > Press ja info > Uudised ja teated > Pressiteated > Paet: NATOga liitumise väljavaade on stiimuliks reformide läbiviimisel
Paet: NATOga liitumise väljavaade on stiimuliks reformide läbiviimisel
07.12.2007
Reedel, 7. detsembril osales välisminister Urmas Paet NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis.
Peamiste teemadena olid kohtumisel kõne all NATO juhitav operatsioon Afganistanis, olukord Kosovos ning Lääne-Balkanil laiemalt, samuti NATO laienemisega seonduv ning alliansi suhted partnerriikidega. Samas toimusid NATO-Venemaa Nõukogu kohtumine ning NATO liitlaste kohtumine Vahemere dialoogi riikidega.
Rääkides operatsioonist Afganistanis rõhutas välisminister Urmas Paet, et Afganistanis pole võimalik edu saavutada vaid sõjaliste vahenditega. ”Olukord Afganistanis nõuab tsiviilvahendite senisest ulatuslikumat rakendamist, eeskätt peaksid NATO kõrval oma panust suurendama ja tegevust laiendama rahvusvahelised organisatsioonid nagu ÜRO ja Euroopa Liit,” sõnas Paet. Välisminister tõi oma sõnavõtus välja vajaduse kaasata Afganistani naabreid senisest enam olukorra stabiliseerimisse.
Kosovot puudutavas ühiskommünikees kutsusid alliansi välisministrid Kosovo staatuse läbirääkimiste osapooli üles mitte astuma samme, mis võiksid halvendada julgeolekuolukorda kogu regioonis. Eesti on seisukohal, et Kosovo staatuse lahenduse jätkusuutlikkuse tagamiseks on äärmiselt oluline rahvusvahelise üldsuse jätkuv kohalolek ning tegevuse koordineeritus ja ühtsus.
Välispoliitika juhid arutasid samuti NATO laienemisega seonduvat. Hetkel valmistuvad NATO liikmelisuse tegevuskava (MAP – Membership Action Plan) raames alliansi liikmeks saama Horvaatia, Makedoonia ja Albaania. Võimalik liitumiskutse esitamine nimetatud riikidele NATO järgmisel tippkohtumisel 2008. aasta aprillis sõltub kandidaatide kodutööst reformide läbi viimisel. Välisminister Urmas Paeti sõnul tugevdab tulemuspõhine laienemisprotsess kogu euroatlandi piirkonna julgeolekut. ”Liitumisväljavaade on motivaatoriks kõigile Euroopa riikidele liikumaks edasi reformide, integratsiooni ja demokraatia teel,” sõnas Paet. Alliansi võimaliku laienemise juurde tulevad NATO välisministrid tagasi oma järgmisel kokkusaamisel tuleva aasta märtsis.
Kõneldes olukorrast Gruusias rõhutasid NATO välisministrid vabade valimiste läbiviimise ning meediavabaduse tagamise olulisust. Samuti kinnitasid liitlased alliansi jätkuvat toetust Gruuisa euroatlantilistele püüdlustele. Eesti välisminister kutsus kolleege üles andma Gruusiale võimalus end tõestada. ”Kõigepealt tuleb ära oodata jaanuaris Gruusias toimuvad presidendivalimised ning alles seejärel saame hinnata Gruusiale NATO liikmelisuse tegevuskava andmise võimalusi,” ütles Paet.
NATO-Vene Nõukogu välisministrite kohtumisel käsitleti Kosovo staatuseläbirääkimiste ja Euroopa Tavarelvastuse piiramise leppega (CFE – Treaty on Conventional Forces Europe) seonduvat. Kuna 1999. aastal sõlmitud kohandatud Euroopa Tavarelvastuse piiramise lepe ei ole jõustunud, pole Eestil olnud juriidiliselt võimalik selle leppega ühineda. Välisminister Urmas Paet kinnitas NATO liitlastele Eesti valmisolekut alustada lepinguga liitumise läbirääkimisi, kui see muutub juriidiliselt võimalikuks.
NATO-Ukraina Komisjoni raames arutatakse Ukraina osalemist NATO operatsioonidel. Eesti välisministri hinnangul on Ukraina aktiivne panustamine NATO operatsioonidesse märk riigi strateegilisest suunavõtust euroatlantilise integratsiooni poole.
VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee
LÄHEM INFO:
Riia Salsa, Eesti NATO esinduse pressiesindaja
+32 473 800 358
Peamiste teemadena olid kohtumisel kõne all NATO juhitav operatsioon Afganistanis, olukord Kosovos ning Lääne-Balkanil laiemalt, samuti NATO laienemisega seonduv ning alliansi suhted partnerriikidega. Samas toimusid NATO-Venemaa Nõukogu kohtumine ning NATO liitlaste kohtumine Vahemere dialoogi riikidega.
Rääkides operatsioonist Afganistanis rõhutas välisminister Urmas Paet, et Afganistanis pole võimalik edu saavutada vaid sõjaliste vahenditega. ”Olukord Afganistanis nõuab tsiviilvahendite senisest ulatuslikumat rakendamist, eeskätt peaksid NATO kõrval oma panust suurendama ja tegevust laiendama rahvusvahelised organisatsioonid nagu ÜRO ja Euroopa Liit,” sõnas Paet. Välisminister tõi oma sõnavõtus välja vajaduse kaasata Afganistani naabreid senisest enam olukorra stabiliseerimisse.
Kosovot puudutavas ühiskommünikees kutsusid alliansi välisministrid Kosovo staatuse läbirääkimiste osapooli üles mitte astuma samme, mis võiksid halvendada julgeolekuolukorda kogu regioonis. Eesti on seisukohal, et Kosovo staatuse lahenduse jätkusuutlikkuse tagamiseks on äärmiselt oluline rahvusvahelise üldsuse jätkuv kohalolek ning tegevuse koordineeritus ja ühtsus.
Välispoliitika juhid arutasid samuti NATO laienemisega seonduvat. Hetkel valmistuvad NATO liikmelisuse tegevuskava (MAP – Membership Action Plan) raames alliansi liikmeks saama Horvaatia, Makedoonia ja Albaania. Võimalik liitumiskutse esitamine nimetatud riikidele NATO järgmisel tippkohtumisel 2008. aasta aprillis sõltub kandidaatide kodutööst reformide läbi viimisel. Välisminister Urmas Paeti sõnul tugevdab tulemuspõhine laienemisprotsess kogu euroatlandi piirkonna julgeolekut. ”Liitumisväljavaade on motivaatoriks kõigile Euroopa riikidele liikumaks edasi reformide, integratsiooni ja demokraatia teel,” sõnas Paet. Alliansi võimaliku laienemise juurde tulevad NATO välisministrid tagasi oma järgmisel kokkusaamisel tuleva aasta märtsis.
Kõneldes olukorrast Gruusias rõhutasid NATO välisministrid vabade valimiste läbiviimise ning meediavabaduse tagamise olulisust. Samuti kinnitasid liitlased alliansi jätkuvat toetust Gruuisa euroatlantilistele püüdlustele. Eesti välisminister kutsus kolleege üles andma Gruusiale võimalus end tõestada. ”Kõigepealt tuleb ära oodata jaanuaris Gruusias toimuvad presidendivalimised ning alles seejärel saame hinnata Gruusiale NATO liikmelisuse tegevuskava andmise võimalusi,” ütles Paet.
NATO-Vene Nõukogu välisministrite kohtumisel käsitleti Kosovo staatuseläbirääkimiste ja Euroopa Tavarelvastuse piiramise leppega (CFE – Treaty on Conventional Forces Europe) seonduvat. Kuna 1999. aastal sõlmitud kohandatud Euroopa Tavarelvastuse piiramise lepe ei ole jõustunud, pole Eestil olnud juriidiliselt võimalik selle leppega ühineda. Välisminister Urmas Paet kinnitas NATO liitlastele Eesti valmisolekut alustada lepinguga liitumise läbirääkimisi, kui see muutub juriidiliselt võimalikuks.
NATO-Ukraina Komisjoni raames arutatakse Ukraina osalemist NATO operatsioonidel. Eesti välisministri hinnangul on Ukraina aktiivne panustamine NATO operatsioonidesse märk riigi strateegilisest suunavõtust euroatlantilise integratsiooni poole.
VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee
LÄHEM INFO:
Riia Salsa, Eesti NATO esinduse pressiesindaja
+32 473 800 358
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
