Eesti ja Austraalia

Kahepoolsed suhted

• Visiidid
• Majandussuhted
• Kultuurisuhted
• Austraalia eestlased

Austraalia tunnustas Eestit juba Eesti vastuvõtmisega Rahvasteliitu 22.09.1921. Ajavahemikus 1919-1935 esindas Eesti huvisid Austraalias Soome Konsulaat (1922 nimetati auasekonsuliks Sydneys soomlane H. Tanner). 1935. aastal määras Eesti ametisse oma konsuli; konsulaadi tegevus katkes 1940 ning dokumentatsioon anti hoiule Rootsi Konsulaati (see on nüüdseks jõudnud Eestisse).

Ühe esimese riigina taastunnustas Austraalia Eesti iseseisvust 27.08.1991 ning diplomaatilised suhted sõlmiti 21.11.1991.

Eesti esimene suursaadik Austraalias Peeter Miller andis volikirja üle Austraalia kindralkuberner kindralmajor Michael Jefferyle 30. novembril 2007. Uueks Eesti suursaadikuks Austraalias on määratud Andres Rundu, kes resideerib Tallinnas. Eesti Vabariigi peakonsulaat Sydneys avati ametlikult minister Urmas Paeti poolt 21. novembril 2011.a. Peakonsuliks on Triinu Rajasalu.

Lisaks peakonsulile esindavad Eestit Austraalias Anu van Hattem, aukonsul Perthis, Lääne-Austraalias  ja Villiam Tõnisson, aukonsul Brisbane'is.

Eestit katab poliitikaküsimustes Austraalia Ühenduse Suursaatkond Stockholmis. Austraalia suursaadikud Eestis on olnud aastani 1996 Robert Stuart Merrillees, 1996-1998 Judith Patricia Pead, 1999-2002 Stephen Christopher Brady, 2003-2007 Richard Rowe ja 2007-2010 Howard Craig Brown. Uus suursaadik Paul Wesley Stephens esitas volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele 19. veebruaril 2010. Viisa- ja immigratsiooniküsimustes kaetakse Eestit Austraalia Berliini saatkonnast. Austraalia aukonsul Eestis on Mati Peekma (asukohaga Tallinnas).

Olulisemad visiidid

Lepinguline baas

Vastastikuse mõistmise memorandum töötamisõigusega viisade kohta (Memorandum of Understanding between the Government of Estonia and the Government of Australia Relating to Working Holiday Visas) jõustus 20.05.2005.

Majandussuhted

Eesti - Austraalia kaubavahetus on viimaste aastate jooksul tugevasti kõikunud, eriti Eesti eksport sinna. Bilanss on samas kogu aeg väga tugevasti Eesti jaoks positiivne. Põhilisteks ekspordiartikliteks puit ja puidutooted (umbes 2/3 mahust), masinad ja seadmed, valmistoidukaubad, mõõteriistad. Impordist moodustavad põhiosa masinad ja seadmed, seejärel alkohoolsed joogid ja mõõteseadmed.

Eesti - Austraalia kaubavahetus 2004-2011 (miljonit eurot)

Allikas: Statistikaamet

INVESTEERINGUD

Otseinvesteeringuid on Austraalia firmad teinud Eestisse suhteliselt vähe. Eesti Panga andmetel seisuga 30.06.2011 oli Austraalia otseinvesteeringuid Eestis 3.9 miljoni euro väärtuses. Eesti investeeringud Austraaliasse sama seisuga olid 0,9 miljonit eurot.

Kultuurisuhted

Austraalias on eesti kultuuri käinud tutvustamas paljud Eesti kultuuritegelased (kunsti-, muusika), sh. Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhtimisel, Camerata Tallinn, Ellerhein, pianistid Tanel Joamets ja Toomas Vana, helilooja Arvo Pärt – Sydney Ülikooli audoktor, Pärnu teater "Endla", Tallinna Tehnikaülikooli Meeskoor, Neeme Järvi ja oratoorium "Joonase lähetamine" jt. Viimaseks suuremaks kultuuriürituseks oli Sydneys 19. novembril 2011.a. toimunud Erki-Sven Tüüri kontsert .

2003. a. on Adelaide’i Sümfooniaorkestrit dirigeerinud Arvo Volmer, Olari Elts ning Kristjan Järvi (kokku 12 kontserti). Alates 2004. a. on Arvo Volmer Adelaide orkestri kunstiline juht. 2010,a, suvel esietendus Sydney Ooperis tema ettevalmistatud Puccini ooper "Tütarlaps kuldsest läänest".

Jõgeva folkloorirühm "Jõgevahe pere" esines Austraalias 2005.a. detsembris-2006.a. jaanuaris. R.A.A.A.M. viis 2007.a. veebruaris Austraaliasse K.Mägi elust jutustava „Külmetava kunstniku portree”.

2009 aastal astus KUMU kunstimuuseumis üles Endel Jõgi-Rivers, kes on oma tuntuse pälvinud kui Austraalia parima fusioon-kitarristina. Lisaks rohketele muusikasündmustele on Pimedate Ööde Filmifestivalil linastunud paljud austraalia filmid.

Austraalias Sydneys toimusid XXVII Suveolümpiamängud (15.09-01.10.2000), kus Erki Nool sai kuldmedali kümnevõitluses, Indrek Pertelson ja Aleksei Budõlin pronksmedali judos ja XI Paraolümpiamängud (18.-29.10.2000), kus Sirly Tiik sai kuld- ja 2 pronksmedalit kergejõustikus, Marge Kõrkjas hõbemedali vabaujumises ning Janne Mugam hõbemedali seliliujumises.

Austraalia eestlased

Sydneys elaval kultuuriloolasel Valdemar Vilderil on õnnestunud tuvastada, et juba 1697, ühe esimese eurooplaste alusena Austraaliat külastanud hollandi kapteni Willem de Valminaghi laevas teenisid leiba ka kolm Eestimaa meest – Barent Jans Tallinnast ning Martinus Stypen ja Christian Clajus Tartust.

Teadaolevalt esimene eestlane saabus Austraaliasse 1853. aastal. Esimene Eesti Selts asutati 1914 Melbourne'is. Koonduti peamiselt Sydneysse, kus 1920. aastatel asutati kaks eesti seltsi, mis hiljem ühinesid. Esimesed II Maailmasõja järgsed eestlastest pagulased (Displaced Persons) saabusid 1947. aasta novembris (142 eestlast).

Eestis sündinud elanike arv Austraalias:

1933. aastal - 997
1947. aastal - 1102
1954. aastal - 6549
1986. aastal - 3895
1991. aastal - 3381
1996. aastal - 2828
2001. aastal - 2391
2006. aastal - 1933

Eesti päritoluga elanikke oli Austraalias 1986. aasta rahvaloenduse andmetel 6334, 1996. a. 7537 ning 2006. aastal - 8232. Austraalias on suuruselt kuues eesti kogukond peale Soomet, Venemaad, Rootsit, USA-d ja Kanadat. Üheks tuntumaks eestlaseks Austraalias võib pidada kaevandusmagnaat Sir Arvi Parbot.
Suuremad eestlaste kogukonnad on Sydneys, Adelaide'is, Melbourne'is, kus on olemas ka Eesti Majad. Sydneyst mitte kaugel Thirlmere'is asub eesti küla mis sai alguse juba 1924. aastal. Eesti päevi on Austraalias peetud 13 korda ajavahemikus 1954-1986 (1988 peeti Austraalias ülemaailmsed Eesti päevad ESTO'88). "Metsaülikoole" on peetud aastast 1971. Austraalias ilmub regulaarselt üks eestlaste ajaleht - "Meie Kodu". Austraalia Eesti Arhiiv Sydneys asutati 1952, sinna on kogutud valdav enamus pärast II Maailmasõda väljaspool Eestit trükis avaldatud töödest.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter