1. märtsil jõustub uus Eesti Vabariigi viisaeeskiri

Pühapäeval, 1. märtsil jõustub uus Eesti Vabariigi viisaeeskiri.

Viisaeeskirjaga kehtestatakse viisade taotlemise, andmise ning tühistamise kord ja tingimused ning määratletakse viisaliigid.

Uus viisaeeskiri sätestab, et välismaalane võib Eestis viibida mitte rohkem kui 90 kalendripäeva 6 kuu jooksul. Nimetatud tähtaega hakatakse arvestama esimesest riiki sisenemise päevast. See nõue kehtib ka nende riikide kodanikele, kellega Eesti on sõlminud kahepoolse viisavabaduse leppe või kelle suhtes on Eesti ühepoolselt loobunud viisanõudest. Nimetatud nõue on kooskõlas Schengeni lepinguga ühinenud riikide praktikaga.

Uue viisaeeskirjaga kehtestatakse kohustusliku tervisekindlustuse nõue, kindlustusvastutusega alates 160 000 Eesti kroonist kogu Eestis viibimise aja kohta.

Vastavalt viisaeeskirjale vaadatakse viisataotlus läbi ja tehakse otsus viisa andmise või sellest keeldumise kohta 10 tööpäeva jooksul alates taotluse vastuvõtmisest.

Viisade maksumus on sätestatud 1. jaanuarist 1998 kehtiva riigilõivuseadusega.

Viisaeeskirjaga määratletud viisaliigid on: ühekordne viisa, mitmekordne viisa, turismisviisa, transiitviisa, diplomaatiline viisa, teenistusviisa ja äriviisa.

Uued viisaliigid on turismiviisa ja äriviisa.

Turismiviisa antakse ühe- või kahekordseks sisenemiseks Eestisse viibimisajaga kuni 30 kalendripäeva, kehtivusajaga kuni 3 kuud. Turismiviisa taotlejal ei pea olema kutset, kuid ta peab esitama riiklikku turismilitsentsi omava turismifirma tõendi (voucher), mis kinnitab reisi- ja majutusteenuste eest tasumist.

Äriviisa antakse mitmekordseks sisenemiseks Eestisse kehtivusajaga kuni 12 kuud. Äriviisa alusel võib välismaalane Eestis viibida kogu viisa kehtivusaja jooksul. Äriviisat võidakse anda isikutele, kes saabuvad Eestisse:
seoses pikaajalise ametialase lähetusega;

välismaise otseinvesteeringu teostamiseks;

Eestis välismaa äriühingu filiaali asutamiseks;

ümberpaiknemise korras juhtimisfunktsiooni teostamiseks Eestis registreeritud äriühingus, mis kuulub rahvusvahelisse kontserni. Pikaajalise ametialase lähetusega seotud äriviisa võib anda:
välisriikide ajakirjanikele, keda akrediteerib Välisministeerium;

õppejõududele ja üliõpilastele, kes on lähetatud Eestisse õppe- või teadustööle;

lektoritele, võõrkeele õpetajatele, ekspertidele ja konsultantidele, kelle on Eestisse lähetanud välisriigi valitsusasutus, rahvusvaheline organisatsioon või sihtasutus;

Eesti aukonsulitele.
Majandustegevuse eesmärkidel võib äriviisa anda välisriikide kodanikele, kes tegutsevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmesriikide äriühingute huvides. Nendeks on nimetatud äriühingute tippjuhid, tegevjuhid, keskastme juhid ja ka WTO liikmesriikide äriühingu esindajaks nimetatud isikud.

Äriviisa taotlejad ei tohi saada tulu Eestis ega olla Eesti tööandja palgal, sest äriviisa ei asenda tööluba.

Enne 1. märtsi välja antud viisad jäävad kehtima neis näidatud tingimustel.



VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS