Esileht > Press ja info > Uudised ja teated > Pressiteated > Brüsselis toimus Eesti-EL assotsiatsiooninõukogu kohtumine
Brüsselis toimus Eesti-EL assotsiatsiooninõukogu kohtumine
23.02.1998
Esmaspäeval, 23. veebruaril toimus esimene Eesti ja Euroopa Liidu vahelise Assotsiatsiooninõukogu kohtumine.
Kohtumisel osalesid Suurbritannia välisminister Robin Cook kui ELi delegatsiooni juht Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana, Euroopa Komisjoni välisasjade volinik Hans van den Broek ja Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves. Hans van den Broek avaldas lootust, et Eesti suhted Euroopa Liiduga arenevad edaspidigi sama harmooniliselt nagu seni. Samuti rõhutas Euroopa Komisjoni volinik, et Eesti majanduse areng viimastel aastatel väärib kõrget tunnustust ning selles vallas on lühikese ajaga suudetud väga palju ära teha.
Eesti ja Euroopa Liidu vahelise Assotsiatsiooninõukogu esimesel kohtumisel on Eesti jaoks eriline tähendus. "Eesti käsitab esimest Assotsiatsiooninõukogu kui uut faasi meie kiires integreerumises Euroopa struktuuridega, mitte kui pika ratifitseerimisprotsessi lõppu," ütles välisminister Toomas Hendrik Ilves avasõnavõtus.
Kohtumisel pöörati põhitähelepanu Eesti ja Euroopa Liidu kahepoolsetele suhetele Euroopa Lepingu kontekstis ning Eesti ettevalmistustele liitumiseks Euroopa Liiduga.
Välisminister Toomas Hendrik Ilvese sõnul loob Euroopa Leping tingimused kvalitatiivselt uuel tasemel mitmepoolseks koostööks paljudes valdkondades. "Nendeks uuteks valdkondadeks on näiteks osalemine Ühenduse programmides ja koostöö keskkonnakaitse vallas," ütles Eesti välisminister. "Eesti kodanike suurenev aktiivsus Euroopa Liidu tegevuses on kahtlemata äärmiselt kasulik valmistumisel täisliikmeks saamiseks."
Eesti liitumisettevalmistusi tutvustades nimetas välisminister Toomas Hendrik Ilves Eesti liitumisstrateegia nelja põhilist elementi: valitsuse tegevuskava, liitumisläbirääkimised, Euroopa Leping ja liitumispartnerlus, millest ta andis ka põhjalikuma ülevaate.
Kohtumisel võeti vastu ka otsus protseduurireeglite kohta, mille alusel Assotsiatsiooninõukogu hakkab kogunema kord aastas, eesistumine toimub vaheldumisi ja kestab ühe kalendriaasta. Käesoleval aastal on eesistujaks Euroopa Liit. Vastavalt protseduurireeglitele omavad Assotsiatsiooninõukogu otsused seaduslikku jõudu ja jõustuvad pärast vastuvõtmist.
Assotsiatsiooninõukogu on asutatud järelevalve teostamiseks Euroopa Lepingu rakendamise üle ning uurib iga Euroopa Lepingu raamistikust tulenevat olulist küsimust või teisi kahepoolselt või rahvusvaheliselt huvipakkuvaid küsimusi.
VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
Kohtumisel osalesid Suurbritannia välisminister Robin Cook kui ELi delegatsiooni juht Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana, Euroopa Komisjoni välisasjade volinik Hans van den Broek ja Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves. Hans van den Broek avaldas lootust, et Eesti suhted Euroopa Liiduga arenevad edaspidigi sama harmooniliselt nagu seni. Samuti rõhutas Euroopa Komisjoni volinik, et Eesti majanduse areng viimastel aastatel väärib kõrget tunnustust ning selles vallas on lühikese ajaga suudetud väga palju ära teha.
Eesti ja Euroopa Liidu vahelise Assotsiatsiooninõukogu esimesel kohtumisel on Eesti jaoks eriline tähendus. "Eesti käsitab esimest Assotsiatsiooninõukogu kui uut faasi meie kiires integreerumises Euroopa struktuuridega, mitte kui pika ratifitseerimisprotsessi lõppu," ütles välisminister Toomas Hendrik Ilves avasõnavõtus.
Kohtumisel pöörati põhitähelepanu Eesti ja Euroopa Liidu kahepoolsetele suhetele Euroopa Lepingu kontekstis ning Eesti ettevalmistustele liitumiseks Euroopa Liiduga.
Välisminister Toomas Hendrik Ilvese sõnul loob Euroopa Leping tingimused kvalitatiivselt uuel tasemel mitmepoolseks koostööks paljudes valdkondades. "Nendeks uuteks valdkondadeks on näiteks osalemine Ühenduse programmides ja koostöö keskkonnakaitse vallas," ütles Eesti välisminister. "Eesti kodanike suurenev aktiivsus Euroopa Liidu tegevuses on kahtlemata äärmiselt kasulik valmistumisel täisliikmeks saamiseks."
Eesti liitumisettevalmistusi tutvustades nimetas välisminister Toomas Hendrik Ilves Eesti liitumisstrateegia nelja põhilist elementi: valitsuse tegevuskava, liitumisläbirääkimised, Euroopa Leping ja liitumispartnerlus, millest ta andis ka põhjalikuma ülevaate.
Kohtumisel võeti vastu ka otsus protseduurireeglite kohta, mille alusel Assotsiatsiooninõukogu hakkab kogunema kord aastas, eesistumine toimub vaheldumisi ja kestab ühe kalendriaasta. Käesoleval aastal on eesistujaks Euroopa Liit. Vastavalt protseduurireeglitele omavad Assotsiatsiooninõukogu otsused seaduslikku jõudu ja jõustuvad pärast vastuvõtmist.
Assotsiatsiooninõukogu on asutatud järelevalve teostamiseks Euroopa Lepingu rakendamise üle ning uurib iga Euroopa Lepingu raamistikust tulenevat olulist küsimust või teisi kahepoolselt või rahvusvaheliselt huvipakkuvaid küsimusi.
VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
