Eesti ja Indoneesia

Kahepoolsed suhted

Indoneesia tunnustas Eesti Vabariiki 16.09.1991 ning diplomaatilised suhted sõlmiti 05.07.1993

Esimene Eestisse akrediteeritud Indoneesia suursaadik oli I Gusti Ngurah Gedhe (1993-1996); seejärel: suursaadik Petronella Margaretha Luhulima (1996-1999), suursaadik Ahmad Fauzie Gani (2000-2003), suursaadik Iris Indira Murti (2004-2007), suursaadik Harry Purwanto (2008-2011). Hetkel on määramisel uus suursaadik.

Alates 17. märtsist 2008 alustas Soome esinduslepingu kohaselt Eestit esindama viisade väljastamisel Indoneesias.

Olulised kohtumised

2007. a. septembris toimus ÜRO Peaassamblee raames kohtumine välisministerite Urmas Paeti ja Hassan Wirajuda vahel.

2011. a. septembris toimus ÜRO PA raames kohtumine välisministrite Urmas Paeti ja Marty Natalegawa vahel

Eesti ja Indoneesia vahel on sisse seatud välisministeeriumide vahelised konsultatsioonid. Viimati toimusid konsultatsioonid 2011.a. septembris Tallinnas.

Lepinguline baas

15. 04. 2002 sõlmiti Eesti Vabariigi valitsuse ja Indoneesia vabariigi valitsuse kultuurikoostöö kokkulepe.

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Eesti - Indoneesia kaubavahetus 2005 - 2010 (eurot)

Allikas: Statistikaamet

Peamised ekspordikaubad 2010.a.:

• Metallid ja metalltooted 1 158 145 EUR
• Paber ja papp ning tooted nendest 380 722 EUR
• Masinad ja mehaanilised seadmed 

Peamised impordikaubad 2010.a.:

• Loomsed ning taimsed rasvad ning õlid 4 508 989 EUR
• Elektrimasinas ja seadmed 1 350 794 EUR
• Kummi ja kummitooted 358 235 EUR
• Paber ja papp, tooted nendest 242 058 EUR
• Mööbel 223 754 EUR

Eesti-Indoneesia kontaktide ajaloost

Sumatra mainimine J.W.L. von Luce teose "Sarema Jutto ramat" teises osas (1812); indoneesiakeelne sõna uranutan (orang hutan - metsinimene) O.W. Masingu töös "Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" (1818); Indoneesia tähtsamate saarte loetelu B. Gildenmanni õpikus "Mailma made öppetus" (1849); J. Jürisoni reisikirjad Indoneesia elu-olust, mis ilmusid "Eesti Postimehes" aastail 1866-1869; kirjanik Andres Saal töötas tsinkograafina Surabayas (1898 - 1902) ja Hollandi armee topograafiateenistuse fotoateljee juhatajana Batavias (1902 - 1920).

Pärast Andres Saali ärasõitu üritas Shanghai Eesti Selts 1921 rajada Indoneesias väikese eestlaste põllumajanduskoloonia, mis jäi siiski rajamata. Kahe maailmasõja vahelisel perioodil elas Indoneesias üksikuid eestlasi. Aeg-ajalt külastasid riiki eesti meremehed. Turistina reisis läbi Malai arhipelaagi 1928 E. Riisman. 1927 võeti Eesti konsulaarvõrgu arendamise kavasse esinduse rajamine Batavias, ent plaan jäi realiseerimata. Eesti ametlikud kontaktid Indoneesiaga toimusid Amsterdami ja Rotterdami konsulaatide kaudu.

Allikas: Olaf Klaassen "Aasia ja Aafrika 16.-19. sajandil ning kontaktid Eestiga".

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter