Eesti ja Vatikan

Kahepoolsed suhted

Vatikani Linnriik (Stato della Città del Vaticano) ehk Püha Tool tunnustas Eesti Vabariiki esmakordselt 10.10.1921 ja taastunnustas Eesti Vabariiki 28.08.1991. Diplomaatilised suhted kehtestati 03.10.1991.

Möödunud sajandi kolmekümnendate alguses, aastatel 1935 -1940, oli Vatikani nuntsiuseks (suursaadikuks) Eestis Antonio Arata (volikiri 04.12.1935), kes enne volikirja üleandmist (1933-1935) oli Eestis Püha Tooli ajutine asjur. Temaga koos nimetati Eesti saadikuks Püha Tooli juurde Otto Strandman, Eesti erakorraline saadik ja täievoliline minister Prantsusmaal, Belgias ja Hispaanias, (volikiri paavstile 30.09.1933). Detsembris 1939 nimetas president Konstantin Päts senise Eesti välisministri Karl Selteri, kes oli samas ka Eesti esindaja Rahvasteliidu juures, saadikuks Püha Tooli juurde

Vatikan on akrediteerinud oma nuntsiuse Eestisse Vilniusest, kust kaetakse kõiki kolme Balti riiki. Esimeseks nuntsiuseks taasiseseisvunud Eestis oli Justo Mullor Garcia (1992 - 1997). Järgnesid Erwin Josef Ender (1997-2002) ning Peter Stephan Zurbriggen (04.04.2002–02.04.2009). Praegu ametis olev nuntsius peapiiskop Luigi Bonazzi andis oma volikirja president Ilvesele üle 28. mail 2009. a.

10.09.2005 pühitseti Oleviste kirikus Eesti katoliku kiriku piiskopiks isa Philippe Jourdan, kes alates 1996. aastast juhtis Tallinnas asuvat Püha Tooli esindust.

Pärast taasiseseisvumist akrediteeris Eesti Püha Tooli juurde Bonnis resideeriva suursaadiku Tiit Matsulevitši (1993 - 1996); järgnesid Margus Laidre (1997 – 2000), Indrek Tarand (2001-2002) ja Priit Kolbre (2003-2006). Praegune suusaadik Jüri Seilenthal andis oma volikirjad üle 1. juunil 2007. aastal.

Visiidid

Lepinguline baas

02.05.95 kanti Siseministeeriumi Usuasjade Talituses kirikuregistrisse Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur (reg. nr. 01800731).

Eesti kirikute ja koguduste seadusest tulenevalt valmistas Välisministeerium koostöös Siseministeeriumi Usuasjade Talitusega ette  ning jõustas nootide vahetuse teel 12.03.1999  Eesti Vabariigi ja Püha Tooli vahelise kokkuleppe katoliku kiriku õigusliku staatuse kohta. Kokkulepe tagab Eesti ja Vatikani suhete juriidilise korrastatuse. Kirikute ja koguduste seaduse rakendamisel ilmnenud probleemide lahendamiseks töötas siseministeerium välja seadusemuudatuse, mis  jõustus 12. veebruaril 2011. a.

Katoliiklaste tegevus Eestis

Luterliku reformatsiooni tulemusena kadus katoliku kirik Eestist peaaegu täielikult. Uuesti tekkis Tallinna katoliku kogudus alles 18. sajandi lõpus.

Eesti Vabariigi ajal muutus katoliku kirik Eestis otse paavstile alluvaks iseseisvaks üksuseks. 1936. aastal pühitseti ametisse oma piiskop, Eduard Profittlich, kes sõja puhkedes arreteeriti ja Kirovi vanglas hukati. Enne II maailmasõja puhkemist oli Eestis 11 katoliku kogudust 14 preestriga.

Nõukogude okupatsiooni ajal suleti järgemööda kõik kogudused, lahti jäid ainult Tallinna ja Tartu kirikud. Eesti alad liideti Riia piiskopkonnaga. Uus tõus algas möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel, kui paljud luterlikud ringkonnad ja muusikud hakkasid huvi tundma katoliku kiriku vastu. Väidetavalt algas katoliikluse "renessanss" Eestimaal Hortus Musicuse tegevuse, eesti soost vaimuliku Rein Õunapuu määramisega ametisse ning paavsti visiidiga 1993. aastal.

Üheksakümnendatest aastatest alates on Eestisse asunud taas mitmed ordud ja taastatud on kogudusi. Aastal 2007 jaanuari seisuga oli Eesti Kirikute Nõukogu andmeil, mille liikmeks on ka Rooma Katoliku Kiriku Eesti Apostellik Administratuur, katoliku kiriku kogudusi 7, ordusid 8, koguduste liikmeid 4000 (2000. aasta rahvaloendusel pidas end katoliiklaseks 5757 inimest). Valdavalt tegutsevad Rooma-Katoliku Kiriku kogudused linnades. Nagu mainitud, on 1990. aastatel Eestis tegevust (taas)alustanud mitmed Rooma-Katoliku Kiriku ordud: Vähemate Vendade Ordu, Dominikaani Vendade Ordu (Püha Katariina klooster), Halastuse Misjonäride Ordu, Pühima Päästja p. Birgitta Ordu ( Pirita Klooster), P. Franciscuse III Regulaarordu p. Kantaliitsia Feliksi Kongregatsioon, Jeesuse Püha Vere Õdede Kongregatsioon, Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatsioon, Neokatehumenaalid.

Püha Tooli kaasabil on Eestis toimunud Narva kogudusemaja renoveerimine, Valga kogudusemaja ehitamine, Tallinna Katoliku Keskuse ehitamine, Tartu Katoliku Kooli loomine, Academia Catholica Estoniensis'e loomine vanasse dominiiklaste kloostrisse. Toimunud on konsultatsioonid Augustinuse teose De Civitate Dei tõlkimiseks eesti keelde.

2001.aasta aprilli alguses otsustas Tallinna Pirita linnaosa valitsus, et annab Pirita kloostri varemed koos kalmistuga kümneks aastaks Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu valdusse. Heategevusorganisatsiooni Caritas tegevjuhi Lagle Pareki koordineerimisel kerkis varemete kõrvale uus kloostrikompleks, mis avati 15.08.2001, Püha Birgitta sünniaastapäeva tähistamisel.

2003. aasta 24. novembril  andis nuntsius peapiiskop Peter Zurbriggen Eesti eelmisele suursaadikule Püha Tooli juures, hr. Indrek Tarand’ile üle Püha Gregoriuse Suure Risti tema teenete eest Püha Tooli ja Eesti riigi suhete arendamisel.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter