1. veebruaril jõustub Eesti ja Euroopa Liidu vaheline Assotsiatsiooni Leping ehk Euroopa Leping

Pühapäeval, 1. veebruaril jõustub Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu vaheline Assotsiatsiooni Leping ehk Euroopa Leping. Senise vabakaubanduslepinguga võrreldes loob Euroopa Leping Eesti ja Euroopa Liidu vahelistele suhetele uue, tunduvalt laiema raamistiku. Euroopa Liiduga liitumist ettevalmistavad Luxembourg'i tippkohtumise otsused aga tugevdavad veelgi Assotsiatsiooni Lepingu osatähtsust.

ASSOTSIATSIOONI EESMÄRGID
luua tingimused Eesti järkjärguliseks integreerumiseks Euroopa Liiduga;
luua raamistik poliitiliseks dialoogiks, et arendada pooltevahelisi lähedasi poliitilisi suhteid;
arendada vabakaubandussuhteid ja laiendada majandussuhteid;
luua alus majanduslikuks, rahandusalaseks, kultuuriliseks ja sotsiaalseks koostööks, sealjuures ka koostööks illegaalse tegevuse ärahoidmisel;
toetada Eestit majanduse arendamisel;
luua institutsioonid, mis võimaldavad assotsiatsiooni tulemusliku tegevuse.
TÖÖJÕU LIIKUMINE

Erinevalt Euroopa Liidu liitumislepingust ei luba Euroopa Leping tööjõu vaba liikumist Eesti ja Euroopa Liidu liikmesmaade vahel. Tööjõu vaba liikumisega seotud küsimuste lahendamine jääb esialgu riikidevaheliste kahepoolsete kokkulepete tasandile. Küll aga kindlustab leping Euroopa Liidu territooriumil seaduslikult töötavatele Eesti kodanikele kohaliku tööjõuga ühesuguse kohtlemise töötasu, vallandamise ja sotsiaalsete tagatiste osas. Samuti on nende perekonnaliikmetele tagatud juurdepääs kohalikule tööturule, kui kahepoolsed lepingud ei sätesta teisiti.


AVATUD ETTEVÕTLUS

Alates lepingu jõustumisest on mõlema poole ettevõtetele garanteeritud võrdsetel alustel kohtlemine. Sama tingimus kehtib Euroopa Liidu füüsilistele isikutele, laienedes Eesti füüsilistele isikutele alles alates 31. detsembrist 1999.

Vastukaaluks sai Eesti õiguse rakendada 1999. aasta lõpuni piiravaid meetmeid ettevõtete ja füüsiliste isikute suhtes, kui see ohustab meie majandusliku arengut. Samas kohustus Eesti siiski kindlustama eeliskohtlemise Euroopa Liidu ettevõtetele juhul, kui peaksime piiranguid rakendama.


KONKURENTS JA TEISED MAJANDUST PUUDUTAVAD SÄTTED

Kuna Eesti ei soovi kitsendada Euroopa Liidu ettevõtete ja üksikisikute juurdepääsu Eesti turule, ei valmistanud lepingu kapitali liikumist ja makseid puudutavas osas kokkuleppele jõudmine raskusi.

Oluliseks tuleb pidada tollialast koostööd puudutavaid tingimusi, millega sätestatakse Eesti kaubanomenklatuuri ja tollitariifide süsteemi kooskõlla viimine Euroopa Liidu süsteemiga.

Assotsiatsiooni lepingule ei vasta vaba konkurentsi piiravad või kitsendavad toimingud, näiteks omavahelised kokkulepped ettevõtete vahel; Eesti Vabariigi otsused, mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi piiramine või kitsendamine; ettevõttepoolne valitseva seisundi kuritarvitamine turul; igasugune konkurentsi moonutav või moonutada püüdev riiklik abi (state aid).

Vastavalt lepingule tagatakse üksteisele juurdepääs riiklikku abi puudutavale informatsioonile. Võrreldes Euroopa Liidu reeglistikuga, on kuni 1999. aasta lõpuni Eesti suhtes jõus mööndus riikliku abi osutamise tingimuste osas. Eesti ja Euroopa Liidu firmadele tagatakse juurdepääs riigihangete enampakkumistele vastavalt mõlema poole seadustele. Eesti kohustus vastu võtma vastavaid riigihankeid reguleerivad õigusaktid eelkõige kahes valdkonnas - rahvusvaheliste avatud pakkumiste korraldamine ja kodumaise pakkumise eelistamist puudutavate klauslite kaotamine. Eesti kohustub 1999. aasta lõpuks tagama intellektuaalse ning tööstus- ja kaubandusomandi kaitse samal tasemel Euroopa Liiduga. Kompleksselt tuleb läbi vaadata ja täiendada kohtu-, tolli- ja tsiviilseadustikku.


KURITEGEVUSE TÕKESTAMINE

Kuritegevuse tõkestamise alases koostöös saavutati mitme olulise täienduse lisamine lepingu teksti, millest tähtsamad on ebaseaduslikku immigratsiooni, varastatud autode ülepiirivedu, radioaktiivse materjali vargusi ja salakaubandust puudutavad sätted.



VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS