Eesti ja Itaalia

Kahepoolsed suhted

- Visiidid
- Lepinguline baas
- Kaitsekoostöö
- Majandussuhted
- Kultuuri- ja haridussuhted

Itaalia tunnustas Eesti Vabariiki 26. jaanuaril 1921. Itaalia esimene saadik Eestis oli Agostino Deprestis, kes alustas tööd veebruaris 1921. Enne Teist maailmasõda tegutses Eestis ka Itaalia Kultuuriinstituut, mida juhatas Itaalia ajakirjanduse suurkuju ajaloolane Indro Montanelli.

Juunis 1921 andis oma volikirja üle Eesti esimene diplomaatiline esindaja Itaalias Karl Robert Pusta, kes samaaegselt oli Eesti saadik Prantsusmaal ning resideeris Pariisis. Eesti esimene Roomas resideeriv saadik oli Karl Tofer (1927-31). Lisaks Roomas asuvale saatkonnale asusid mitmes Itaalia linnas (Genuas, Milanos, Napolis, Palermos, Triestes) ka Eesti aukonsulid.

Itaalia taastunnustas Eestit 27. augustil 1991, Eesti ja Itaalia diplomaatilised suhted kehtestati taas sama aasta 31. augustil. Itaalia esimeseks suursaadikuks iseseisvunud Eestis oli Carlo Siano (1991-1996). Itaalia esindajaks Eestis on olnud ka suursaadikud Roberto Martini (1996-1999), Luchino Cortese (1999-2002), Ruggero Vozzi (2002-2005), Fabrizio Piaggesi (2005-2009), Rosa Maria Chicco Ferraro (2009-2012). Praegune Itaalia suursaadik Marco Clemente esitas oma volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele 22. detsembril 2012.

Eesti saatkond Roomas alustas taas tööd 1996. a septembris ajutise asjuri Ruth Lausma juhtimisel. Septembrist 1998 kuni maini 2002 oli Roomas Eesti esimeseks taasiseseisvumisjärgseks suursaadikuks Jaak Jõerüüt. Seejärel esindas Eestit aastatel 2002 – 2006 Jüri Seilenthal ning aastatel 2006-2010 Andres Tomasberg. Praegune suursaadik Merike Kokajev andis president Giorgio Napolitanole oma volikirja üle 22. septembril 2010. a.

Eestit esindavad Itaalias ka kuus aukonsulit: Luigi Cecchini Firenzes, Eugenio Kielland Genovas, Mario Forte Napolis, Giuseppe Barranco di Valdivieso Milanos, Marcello Floris Cagliaris ning Giuseppe Iazeolla Baris.

1993 loodi Riigikogus Itaalia-Eesti esimene sõprusgrupp. Praeguse Riigikogu koosseisu ajal aprillis 2011 moodustatud Riigikogu Itaalia-Eesti parlamendirühma esimeheks on Imre Sooäär.

 Visiidid

Viimaste aastate olulisemad sündmused kahepoolsetes suhetes on Itaalia presidendi Carlo Azeglio Ciampi riigivisiit Eestisse kevadel 2004, välisminister Urmas Paeti töövisiidid Rooma novembris 2005 ja juunis 2011. Itaalia asevälisminister senaator Alfredo Mantica visiit Eestisse jaanuaris 2009 ning välisminister Franco Frattini visiit septembris 2009, president Toomas Hendrik Ilvese töövisiit Rooma juulis 2009 ning Eesti ja Itaalia välisministeeriumide vahelise ühisavalduse omavahelise koostöö tugevdamisest allakirjutamine märtsis 2009.

Lepinguline baas

Enne Teist maailmasõda oli Eestil Itaaliaga sõlmitud kaks lepingut: ajutine kaubanduslik kokkulepe (jõustus 27.02.1929) ning isikute väljaandmise ja kriminaalasjus kohtuliku abiandmise leping (jõustus 01.03.1938).

Praegu on Eesti ja Itaalia vahel jõustunud järgmised kahepoolsed lepingud:

• Turismialase koostöö kokkulepe (jõustus 07.10.98)
• Vastastikune viisakohustuste kaotamise kokkulepe (jõustus 08.02.99)
• Isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 03.03.99)
• Sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo korraldamise kokkulepe (jõustus 26.01.00)
• Kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalane koostööleping (jõustus 30.01.00)
• Topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 22.02.00)
• Kaitsealase koostöö leping (jõustus 09.02.01)
• Salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 08.03.01)

Lisaks on Eesti ja Itaalia välisministeeriumide vahel sõlmitud ühisavaldus omavahelise koostöö tugevdamisest (allkirjastati 18.03.2009).

Kaitsekoostöö

Kaitsealased kahepoolsed suhted Itaaliaga on väheintensiivsed.
Itaalia kaitseatašee resideerib Riias ning katab sealt nii Eestit kui Lätit.
Kontaktid Itaalia kaitsestruktuuridega said alguse 1995. aastal. 1998. a sõlmiti kaitsealase koostöö kokkulepe. Väga hea on olnud rahuvalvealane koostöö, kui Eesti osales koos Itaalia karabinjeeridega alates 1999. aasta novembrist kuni 2006. aasta detsembrini NATO KFOR-i multinatsionaalses eriüksuses MSU (Multinational Support Unit) Kosovos.

Itaalia on üks NATO küberkeskuse asutajaliikmetest ning panustab keskusesse teaduriga, kelleks on kol-ltn Marco de Falco.

2011. a on toimunud mitmeid vastastikuseid visiite. KM kaitsepoliitika asekantsler Lauri Tumm oli Roomas 12.-13. mail. 23.-25. mail viibis Eestis Itaalia MaV ülem kin-ltn Giuseppe Valotto. 02. 06. osalesid Itaalia Vabariigi 105. aastapäevale pühendatud sõjaväeparaadil 4 Kõrgema Sõjaväekooli kadetti Eestist.
14. juunil viibisid Eestis õppevisiidil 45 Itaalia ohvitseri, kes külastasid Riigikogu, Rahvusvahelist kaitseuuringute keskust, KM, ja küberkeskust.
2010. a märtsis jõudis Eesti lennundusmuuseumisse kingitus Itaalia õhuväelt – hävitaja F-104S ASA Starfighter.

Majandussuhted

Eesti ja Itaalia majandussuhteid iseloomustab üsna tugev lepinguline baas. Viimaste aastate jooksul on majandussuhete elavdamise eesmärgil toimunud mitmeid äriseminare ja õppereise.

1. märtsil 2007. a toimus Milanos Eesti äri- ning investeerimisvõimalusi tutvustav seminar, kus esinesid ettekannetega Eesti majandusarengu perspektiivist, maksudest ja nende struktuurist, investeeringu ja turismivõimalustest Eesti Kaubandus- ja tööstuskoja peadirektor Siim Raie, Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro, EAS esindaja Reet Truuts.

21.- 24. veebruar 2008 viibis Milanos Euroopa ühel suurimal turisminäitusel BIT 2008 Eesti turismiettevõtete delegatsioon eesotsas EAS-ga. 25. veebruaril toimus Milano kaubandus – ja tööstuskojas Eesti ärivõimalustele pühendatud seminar. 28. veebruaril Roomas Estonian Airi presentatsioon seoses uue lennuliini Tallinn-Rooma-Tallinn avamisega.

4.-10. novembril 2008. a. osales Eesti esmakordselt oma boksiga Napoli rahvusvahelisel merebiennaalil.

18. juunil 2009. a. toimus Erba linnas (Lombardia maakond) Eesti Vabariigi Rooma saatkonna, EV aukonsuli Milanos ja reklaamifirma adsGlen koostöö tulemusena Eestile pühendatud äriseminar, kus osales 10 Eesti ettevõtet ning peaesinejaks on EAS-i esindaja.

2009. a novembris leidis aset EAS-i infopäev Itaalia ajakirjanikele ja reisikorraldajatele.
2011. a. mais toimus Eesti Piimaliidu liikmesettevõtete õppereis Itaaliasse, novembris EAS-i poolt Eesti ettevõtjatele korraldatud õppereis Põhja-Itaaliasse.

KAUBANDUSSUHTED

Itaalia oli nii 2012., 2011. a kui ka 2010. a kaubavahetuselt Eesti 15. kaubanduspartner, seega ei ole kriisieelne kaubanduskäibe tase (10.-12.koht) veel taastunud. 2012. a eksporditi kaupu Eestist Itaaliasse 181 miljoni euro väärtuses ja imporditi 306 miljoni euro ulatuses. Kaubavahetus Itaaliaga moodustas 1,9 % kogu Eesti kaubavahetusest.

Eesti-Itaalia kaubavahetus 2005-2012 (tuhat eurot):

Allikas: Statistikaamet

Eesti peamised ekspordiartiklid Itaaliasse 2012. aastal:

• masinad ja seadmed  - 55,3%
• väärismetallid ja juveelitooted – 7,4%
• pabermass ja tooted sellest – 7,1%
• puit- ja puidutooted – 6,9%

Eesti peamised impordiartiklid Itaaliast 2011. aastal :

• masinad ja seadmed – 29,2%
• tekstiil ja tekstiilitooted  - 12,2%
• metallid ja metallitooted – 10,6%
• transpordivahendid - 5,9%

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel oli 31.12.2012 seisuga Eestisse tulnud otsestest välisinvesteeringutest 0,6% pärit Itaaliast kogusummas 85,9 miljonit eurot, millest põhiline osa oli läinud kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindusse. Eesti otsesed välisinvesteeringud Itaaliasse olid sama seisuga 81 miljonit eurot, mis moodustas kogu investeeringutest välisriikidesse 1,8%. Tegevusalade lõikes pole Eesti investeeringuid avaldatud.

Kultuuri- ja haridussuhted

Eesti ja Itaalia sõlmisid mais 1997 Eesti Vabariigi Valitsuse ja Itaalia Vabariigi Valitsuse vahelise kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö lepingu, mis jõustus jaanuaris 2000. Tegemist on üldise raamlepinguga, mille eesmärk on arendada ja ellu viia tegevust, mis aitab kaasa mõlema maa kultuuripärandi paremale vastastikusele tundmisele ning edendab kahe maa kultuuri, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd.

Sama lepingu raames allkirjastasid Eesti ja Itaalia esindajad jaanuaris 2005 kahe riigi nelja-aastase koostööprogrammi, mis toob Eestisse Itaalia õppejõude, üliõpilasi ja kultuuriinimesi ning hõlbustab kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd. Programm toetab kirjanduse tõlkimist, koostööd raamatukogu-, arhiivi- ja muinsuskaitsetöötajate vahel ning võimaldab aktiivsemalt osa võtta kultuuriüritustest. Mõlemad riigid toetavad kultuuri- ja kunstiasutuste koostööd, pakuvad stipendiume teadustööks, keele ja kirjanduse õppimiseks ning kultuuriuuringuteks.

Eestis on itaalia keelt ja kultuuri võimalik süvendatult õppida Eesti Humanitaarinstituudis. Lisakeelena saab itaalia keelt õppida Tartu Ülikoolis, samuti mitmetes keeltekoolides. Tartu Ülikoolis töötab Itaalia välisministeeriumi poolt määratud ametlik itaalia keele ja kultuuri lektor Federica Botti.

Tänu Itaalia välisministeeriumi stipendiumidele ning Tallinnas asuva Itaalia suursaatkonna aktiivsele tööle on paljud Eesti tudengid ning magistrandid saanud võimaluse end Itaalias täiendada.

Kultuurisündmusi 2010

• 22. jaanuaril avati Sardiinia pealinnas Cagliaris fotonäitus Andres Lumi töödega.
• 22. jaanuar – 2 veebruar leidis aset Arvo Pärdile pühendatud festival Diario dell’a Roomas ja Bolognias. Toimus kolm kontserti Pärdi muusikaga Roomas ja kaks Bolognas. Academia Nazionale di Santa Cecilia orkestrit juhatas Tõnu Kaljuste
• Veebruaris 2010 eksponeeriti Kadrioru Kunstimuuseumis Leonardo da Vinci võimalikku autoportreed ning detsembris esitleti Rooma Kapitooliumi muuseumis autoportree uurimistulemusi sisaldavat raamatut.
• Aprillis toimunud Rooma sõltumatul filmifestivalil sai auhinna „NewVision Award 2010“ Jaak Kilmi ja Kiur Aarma dokumentaalfilm „Disko ja tuumasõda“
• 2. oktoobril toimus Milano Toomkirikus juba traditsiooniks saanud Andres Uibo orelikontsert.
• 14. oktoobril avati Lazio maakonna väikelinnas Nerolas Võru kunstniku Diana Allase graafiliste lehtede ja raamatuillustratsioonide näitus.
• 8. detsembril Roomas ja 9. detsembril Baris toimusid Vox Clamantise ja Hollandi tšellookteti esituses kontserdid Arvo Pärdi muusikaga.

Kultuurisündmusi 2011

• 12. mail avalti Milano näituste keskuses Spazio PwC Experience Milano Fotograafi Donata Zanotti fotonäitus „Estonia, il futuro e giovane“.
• 14. mail avati Sassellos Võru kunstiku Diana Allase graafiliste tööde näitus
• 7.-23 juulini toimunud Umbria kultuuri- ja muusikafestivalil esines popfolk ansambel Toro ning oli üleval Remo Savisaare loodusfotode näitus „Estonian Magnificent wild life“
• 15. oktoobril toimus Milano Toomkirikus juba kolmandat korda Andres Uibo orelikontert. Mis oli sel aastal pühendatud Tallinnale, kui  Euroopa 2011. a kultuuripealinnale. Samuti oli A. Uibo kutsutud peaesinejaks Milano orelifestivall „Voici della Citta“.

Kultuurisündmusi 2012

• 28. veebruaril avati Genovas Epp Maria Kokamäe maalide näitus „Inglite aeg“. Näitusel on esindatud  kunstniku 28 tööd, mis esindavad läbilõiget tema loomingust aastatel 2009-2012. Genovast liikus näitus  edasi Milanosse, Firenzesse, Cagliarisse, Barisse ning Veneetsiasse. 
• 24. ja 26. veebruaril toimus Milano kuulsaimas klassikalise muusika kontsertmajas Auditorio di Milano di Giuseppe Verdi  EV 94. aastapäevale pühendatud kontsert.
• 28. augustil avas kultuuriminister Rein Lang Veneetsia XIII arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni pealkirjaga „kui pikk on ühe maja elu?“
• 13.-16. detsembrini toimusid Roomas Villa Giulia aedades Balti riikide kultuuripäevad, mille raames Eesti, Läti ja Leedu tutvustasid oma traditsioone ja jõulutavasid.  

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter