Eesti ja Horvaatia

Leitud alamrubriigis:

Horvaatia lipp Horvaatia

Kahepoolsed suhted

(viimati uuendatud: 21.02.2013)


Eesti tunnustas Horvaatia Vabariiki 31. detsembril 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 2. märtsil 1992.

Horvaatia suursaadik Eestis on  Krešimir Kopčić (alates 12. detsember 2012), resideerimisega Helsinkis.

Esimene Eestisse akrediteeritud Horvaatia suursaadik oli Damir Perincić kes resideerus Stockholmis (1994-1996)  Alates 1999. aastast on Horvaatia suursaadik Eestis resideerinud Helsinkis. Horvaatia suursaadikud Eestis on olnud ka Mladen Ibler (1997-1998, resideerimisega Stockholmis), Zeljko Bošnjak (1999 - 2002), Marin Andrijašević (2003-2006), Damir Kušen (2007-2012).

1. jaanuarist 2013 on Horvaatia kaitseatašeeks Eestis (resideerimisega Varssavis) kaptenleitnant  Andrija Ljulj. Varasemad kaitseatašeed: kolonel Krešimir Trstenjak (2004-2008) ja  kolonel Nediljko Bojič (2008-2012).

Eesti suursaadikud Horvaatias:

  • Priit Pallum (alates 17. detsember 2010, resideerimisega Budapestis)
  • Miko Haljas (2006-2010, resideerimisega Budapestis)
  • Toivo Tasa (2003 – 2006, resideerimisega Budapestis)

Visiidid

Eestisse
mai 2011 president Ivo Josipović
oktoober 2008 välisminister Gordan Jandrokovič
november 2007 president Stjepan Mesić
veebruar 2007 välis- ja eurominister Kolinda Grabar–Kitarović ja kaitseminister Berislav Rončević Balti ja Aadria hartade liikmesriikide ja USA välis- ja kaitseministrite kohtumisel Tallinnas
mai 2006 kaitseminister Berislav Ronćević
november 2005 peaminister Ivo Sanader
Horvaatiasse
veebruar 2012 Riigikogu esimees Ene Ergma
juuli 2011 välisminister Urmas Paet
aprill 2009 kaitseminister Jaak Aaviksoo
märts 2009 president Toomas Hendrik Ilves
september 2008 peaminister Andrus Ansip
oktoober 2007 välisminister Urmas Paet  Aadria – USA harta ja Balti – USA harta riikide ning Bosnia Hertsegoviina, Montenegro ja Serbia välis- ja kaitseministrite kohtumisel Splitis
aprill 2006 välisminister Urmas Paet ja kaitseminister Jürgen Ligi Aadria-Balti-Atlandi välis- ja kaitseministrite kohtumisel Horvaatias Brijunis
veebruar 2006 president Arnold Rüütel

Kahepoolsed suhted

Eesti ja Horvaatia suhted on viimastel aastatel olnud üsna aktiivsed: toimunud on kõrgetasemelisi visiite ning välisministeeriumide esindajate kohtumisi ja konsultatsioone.

Laienemismeelse Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti toetanud Horvaatia liitumist ühendusega ning jaganud võimaluste piires oma liitumiskogemust. 2012. a mais käis Horvaatia delegatsioon Eestis tutvumas Veeteede Ameti vastuvõtmisel meie sadamate ja laevakompaniide kogemusega EL abi kasutamisel uute laevade tellimiseks. 2011. a jaanuaris käivitus Horvaatias paremat õigusloomet juurutav mestimisprojekt, milles Suurbritannia partnerina osaleb Eesti justiitsministeerium. Eesti on Horvaatiale abi pakkunud kommunikatsioonistrateegia koostamisel, 2010. aasta novembris käis Zagrebis Eesti kogemusi vahendamas meediaekspert Daniel Vaarik.

Lepingud

  • 2006.a. mais allkirjastati Eesti-Horvaatia kaitseministeeriumide vaheline kaitsekoostöö kokkulepe.
  • 31.03.2004 allkirjastati lennunduskokkulepe (Air Services Agreement), mis on ajutiselt rakendatav.
  • 03.04.2002 allkirjastati tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (Agreement on Avoidance of Double Taxation), mis jõustus 12.07.2004.
  • 22.05.2000 allkirjastati isikute tagasivõtmise kokkulepe (Agreement on the Readmission of Persons), mis jõustus 28.04.2001.
  • 22.05.2000 allkirjastati viisanõuete kaotamise kokkulepe (Agreement on Abolition of Visa Requirements), mis jõustus 03.09.2000.
  • 21.02.2000 allkirjastati teaduse-, tehnoloogia- ja kõrgharidusalase koostöö kokkulepe (Agreement on Cooperation in the Fields of Science, Technology and Higher Education), mis jõustus 15.05.2001.
  • 02.06.1999 allkirjastati kultuurikoostöö kokkulepe (Agreement on Cultural Cooperation), mis jõustus 31.08.1999.

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Eesti ja Horvaatia vahelised kaubandus- ja majandussuhted on üsna tagasihoidlikud. Viimaste aastate statistika põhjal on Horvaatia Eesti kaubanduspartnerina jäänud peamiselt kuuendasse kümnendasse.

2012. aasta seisuga oli Horvaatia Eestile 58. kaubanduspartner. Kaubavahetuse kogukäive 12,6 miljonit eurot, millest eksport moodustas 7,6 miljonit eurot, import 5 miljonit, saldo 2,6 miljonit eurot.

Peamised ekspordiartiklid 2012. aastal olid transpordivahendid (muud laevad ja päästepaadid) – 57%; masinad ja seadmed – 9,4%; valmistoidukaubad – 8,2%; keemiatooted – 5%.

Peamised importartiklid Horvaatiast olid samal perioodil masinad ja seadmed – 71,6%, metallid ja metalltooted – 12,3%, muud tööstustooted (madratsialused jm mööbli juurde kuuluvad lisandid) – 5,5%, valmistoidukaubad ja joogid – 5%.


Eesti-Horvaatia kaubavahetus 2009-2012 (tuhat eurot)

  2009 2010 2011 2012
Eksport 2 900 4 242 2 948 7 581
Import 1 238 2 453 3 127 5 010
Käive 4 138 6 695 6 075 12 591
Saldo 1 662 1 789 -179 2 571

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel oli Eesti otseinvesteeringute positsioon Horvaatias seisuga 30.09.2012 9,1 miljonit eurot. Peamiselt investeeriti kinnisvarasse, finants- ja kindlustustegevuse sektorisse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.

Horvaatia otseinvesteeringute positsioon Eestis seisuga 30.09.2012 oli (miinus) - 0,4 mln eurot. Horvaatia ettevõtted on investeerinud põhiliselt töötlevasse tööstusse, kinnisvarasektorisse ning info ja side valdkonda.

Horvaatia ja Eesti vahel on võimalik reisida viisavabalt, mis soodustab turismi arengut. 2007. aastani kasvas järjepidevalt külastajate arv nii Horvaatiast Eestisse kui ka Eestist Horvaatiasse, kuid viimastel aastatel on märgata langustrendi.2006. aasta aprillis avas Estonian Air otselennu ajaloolisesse Dubrovnikusse, 2009. aasta lõpus otselend tühistati, mistõttu vähenes ka Eesti turistide arv Horvaatias.

TURISM

Horvaatia ja Eesti vahel on võimalik reisida viisavabalt, mis soodustab turismi arengut. 2007. aastani kasvas järjepidevalt külastajate arv nii Horvaatiast Eestisse kui ka Eestist Horvaatiasse, kuid viimastel aastatel on märgata langustrendi. 2006. aasta aprillis avas Estonian Air otselennu ajaloolisesse Dubrovnikusse, 2009. aasta lõpus otselend tühistati, mistõttu vähenes ka Eesti turistide arv Horvaatias.

Kaitsealane koostöö

Alates 2003. aastast on Horvaatia kaitseväelased osalenud Balti Kaitsekolledžis kolonelide ja tippjuhtide täiendõppel, lisaks korra vanemstaabiohvitseride kursusel (2009/2010). Kaitsekolledž on huvitatud koostöö jätkumisest horvaatidega, sealjuures ka Horvaatia õppejõudude tulekust kolledžisse õpetama.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots osales 2008. aasta septembris Horvaatias toimunud Aadria harta ja Balti riikide kaitseväe juhatajate kohtumisel.
2009. aasta jaanuaris toimusid kaitseministeeriumide vahelised konsultatsioonid Tallinnas.
2009. aasta aprillis viibis Horvaatias visiidil kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Kultuurisuhted

Eesti ja Horvaatia kultuurisuhted ei ole olnud kuigi aktiivsed. Märkimisväärsemaks kultuurisündmuseks oli 2009. aastal skulptor Merike Halliku portselanskulptuuride näitus „Valged linnud valgele linnale“ Zagrebis Kuldse hobuse galeriis.

2011. aastal ilmus horvaatia keeles Sofi Oksaneni romaan „Puhastus“.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us del.icio.us Facebook Facebook Google Google Twitter Twitter