Eesti ja Horvaatia
Horvaatia
Kahepoolsed suhted
Eesti tunnustas Horvaatia Vabariiki 31. detsembril 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 2. märtsil 1992.
Horvaatia suursaadik Eestis on Krešimir Kopčić (alates 12. detsember 2012), resideerimisega Helsinkis.
Esimene Eestisse akrediteeritud Horvaatia suursaadik oli Damir Perincić kes resideerus Stockholmis (1994-1996) Alates 1999. aastast on Horvaatia suursaadik Eestis resideerinud Helsinkis. Horvaatia suursaadikud Eestis on olnud ka Mladen Ibler (1997-1998, resideerimisega Stockholmis), Zeljko Bošnjak (1999 - 2002), Marin Andrijašević (2003-2006), Damir Kušen (2007-2012).
1. jaanuarist 2013 on Horvaatia kaitseatašeeks Eestis (resideerimisega Varssavis) kaptenleitnant Andrija Ljulj. Varasemad kaitseatašeed: kolonel Krešimir Trstenjak (2004-2008) ja kolonel Nediljko Bojič (2008-2012).
Eesti suursaadikud Horvaatias:
- Priit Pallum (alates 17. detsember 2010, resideerimisega Budapestis)
- Miko Haljas (2006-2010, resideerimisega Budapestis)
- Toivo Tasa (2003 – 2006, resideerimisega Budapestis)
Visiidid
| Eestisse | |
| mai 2011 | president Ivo Josipović |
|---|---|
| oktoober 2008 | välisminister Gordan Jandrokovič |
| november 2007 | president Stjepan Mesić |
| veebruar 2007 | välis- ja eurominister Kolinda Grabar–Kitarović ja kaitseminister Berislav Rončević Balti ja Aadria hartade liikmesriikide ja USA välis- ja kaitseministrite kohtumisel Tallinnas |
| mai 2006 | kaitseminister Berislav Ronćević |
| november 2005 | peaminister Ivo Sanader |
| Horvaatiasse | |
| veebruar 2012 | Riigikogu esimees Ene Ergma |
|---|---|
| juuli 2011 | välisminister Urmas Paet |
| aprill 2009 | kaitseminister Jaak Aaviksoo |
| märts 2009 | president Toomas Hendrik Ilves |
| september 2008 | peaminister Andrus Ansip |
| oktoober 2007 | välisminister Urmas Paet Aadria – USA harta ja Balti – USA harta riikide ning Bosnia Hertsegoviina, Montenegro ja Serbia välis- ja kaitseministrite kohtumisel Splitis |
| aprill 2006 | välisminister Urmas Paet ja kaitseminister Jürgen Ligi Aadria-Balti-Atlandi välis- ja kaitseministrite kohtumisel Horvaatias Brijunis |
| veebruar 2006 | president Arnold Rüütel |
Kahepoolsed suhted
Eesti ja Horvaatia suhted on viimastel aastatel olnud üsna aktiivsed: toimunud on kõrgetasemelisi visiite ning välisministeeriumide esindajate kohtumisi ja konsultatsioone.
Laienemismeelse Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti toetanud Horvaatia liitumist ühendusega ning jaganud võimaluste piires oma liitumiskogemust. 2012. a mais käis Horvaatia delegatsioon Eestis tutvumas Veeteede Ameti vastuvõtmisel meie sadamate ja laevakompaniide kogemusega EL abi kasutamisel uute laevade tellimiseks. 2011. a jaanuaris käivitus Horvaatias paremat õigusloomet juurutav mestimisprojekt, milles Suurbritannia partnerina osaleb Eesti justiitsministeerium. Eesti on Horvaatiale abi pakkunud kommunikatsioonistrateegia koostamisel, 2010. aasta novembris käis Zagrebis Eesti kogemusi vahendamas meediaekspert Daniel Vaarik.
Lepingud
- 2006.a. mais allkirjastati Eesti-Horvaatia kaitseministeeriumide vaheline kaitsekoostöö kokkulepe.
- 31.03.2004 allkirjastati lennunduskokkulepe (Air Services Agreement), mis on ajutiselt rakendatav.
- 03.04.2002 allkirjastati tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (Agreement on Avoidance of Double Taxation), mis jõustus 12.07.2004.
- 22.05.2000 allkirjastati isikute tagasivõtmise kokkulepe (Agreement on the Readmission of Persons), mis jõustus 28.04.2001.
- 22.05.2000 allkirjastati viisanõuete kaotamise kokkulepe (Agreement on Abolition of Visa Requirements), mis jõustus 03.09.2000.
- 21.02.2000 allkirjastati teaduse-, tehnoloogia- ja kõrgharidusalase koostöö kokkulepe (Agreement on Cooperation in the Fields of Science, Technology and Higher Education), mis jõustus 15.05.2001.
- 02.06.1999 allkirjastati kultuurikoostöö kokkulepe (Agreement on Cultural Cooperation), mis jõustus 31.08.1999.
Majandussuhted
KAUBAVAHETUS
Eesti ja Horvaatia vahelised kaubandus- ja majandussuhted on üsna tagasihoidlikud. Viimaste aastate statistika põhjal on Horvaatia Eesti kaubanduspartnerina jäänud peamiselt kuuendasse kümnendasse.
2012. aasta seisuga oli Horvaatia Eestile 58. kaubanduspartner. Kaubavahetuse kogukäive 12,6 miljonit eurot, millest eksport moodustas 7,6 miljonit eurot, import 5 miljonit, saldo 2,6 miljonit eurot.
Peamised ekspordiartiklid 2012. aastal olid transpordivahendid (muud laevad ja päästepaadid) – 57%; masinad ja seadmed – 9,4%; valmistoidukaubad – 8,2%; keemiatooted – 5%.
Peamised importartiklid Horvaatiast olid samal perioodil masinad ja seadmed – 71,6%, metallid ja metalltooted – 12,3%, muud tööstustooted (madratsialused jm mööbli juurde kuuluvad lisandid) – 5,5%, valmistoidukaubad ja joogid – 5%.
Eesti-Horvaatia kaubavahetus 2009-2012 (tuhat eurot)
| 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | |
| Eksport | 2 900 | 4 242 | 2 948 | 7 581 |
|---|---|---|---|---|
| Import | 1 238 | 2 453 | 3 127 | 5 010 |
| Käive | 4 138 | 6 695 | 6 075 | 12 591 |
| Saldo | 1 662 | 1 789 | -179 | 2 571 |
Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist
INVESTEERINGUD
Eesti Panga andmetel oli Eesti otseinvesteeringute positsioon Horvaatias seisuga 30.09.2012 9,1 miljonit eurot. Peamiselt investeeriti kinnisvarasse, finants- ja kindlustustegevuse sektorisse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.
Horvaatia otseinvesteeringute positsioon Eestis seisuga 30.09.2012 oli (miinus) - 0,4 mln eurot. Horvaatia ettevõtted on investeerinud põhiliselt töötlevasse tööstusse, kinnisvarasektorisse ning info ja side valdkonda.
Horvaatia ja Eesti vahel on võimalik reisida viisavabalt, mis soodustab turismi arengut. 2007. aastani kasvas järjepidevalt külastajate arv nii Horvaatiast Eestisse kui ka Eestist Horvaatiasse, kuid viimastel aastatel on märgata langustrendi.2006. aasta aprillis avas Estonian Air otselennu ajaloolisesse Dubrovnikusse, 2009. aasta lõpus otselend tühistati, mistõttu vähenes ka Eesti turistide arv Horvaatias.
TURISM
Horvaatia ja Eesti vahel on võimalik reisida viisavabalt, mis soodustab turismi arengut. 2007. aastani kasvas järjepidevalt külastajate arv nii Horvaatiast Eestisse kui ka Eestist Horvaatiasse, kuid viimastel aastatel on märgata langustrendi. 2006. aasta aprillis avas Estonian Air otselennu ajaloolisesse Dubrovnikusse, 2009. aasta lõpus otselend tühistati, mistõttu vähenes ka Eesti turistide arv Horvaatias.
Kaitsealane koostöö
Alates 2003. aastast on Horvaatia kaitseväelased osalenud Balti Kaitsekolledžis kolonelide ja tippjuhtide täiendõppel, lisaks korra vanemstaabiohvitseride kursusel (2009/2010). Kaitsekolledž on huvitatud koostöö jätkumisest horvaatidega, sealjuures ka Horvaatia õppejõudude tulekust kolledžisse õpetama.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots osales 2008. aasta septembris Horvaatias toimunud Aadria harta ja Balti riikide kaitseväe juhatajate kohtumisel.
2009. aasta jaanuaris toimusid kaitseministeeriumide vahelised konsultatsioonid Tallinnas.
2009. aasta aprillis viibis Horvaatias visiidil kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Kultuurisuhted
Eesti ja Horvaatia kultuurisuhted ei ole olnud kuigi aktiivsed. Märkimisväärsemaks kultuurisündmuseks oli 2009. aastal skulptor Merike Halliku portselanskulptuuride näitus „Valged linnud valgele linnale“ Zagrebis Kuldse hobuse galeriis.
2011. aastal ilmus horvaatia keeles Sofi Oksaneni romaan „Puhastus“.
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
