Eesti ja Küpros

Leitud alamrubriigis:

Küpros lipp Küpros

Kahepoolsed suhted

(viimati uuendatud: 19.03.2013)

 

Küprose Vabariik tunnustas Eesti Vabariiki 12. septembril 1991, diplomaatilised suhted sõlmiti riikide vahel 22. jaanuaril 1992.

Küprose suursaadik Eestis on  Filippos K. Kritiotis (alates 31. märts 2011) resideerimisega Helsingis.

Esimene Eestisse akrediteeritud Küprose suursaadik oli Tasos Panayides (1994-1996, resideeris Stockholmis). Küprose saatkonna avamise järel Helsingis 1999. aastal katab alates 2000. aastast Soomes resideeriv Küprose suursaadik ka Eestit.

Eesti suursaadikud Küprosel:

  • Andres Talvik (alates 20. oktoober 2009, resideerimisega Ateenas)
  • Peep Jahilo (2007–2009, resideerimisega Ateenas)
  • Andres Unga (2004–2007, resideerimisega Ateenas)
  • Jaak Jõerüüt (1999–2004, resideerimisega Roomas, hiljem Tallinnas);

Eesti aupeakonsuliks Küprose Vabariigis on 1997. aastast Michael H. Zampelas (Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi kavaler, 2005). Eesti auasekonsul Nikosias on 2004. aastast George Loizou.

Olulisemad visiidid

Küprosele
aprill 2010 välisminister Urmas Paet
oktoober 2006 peaminister Andrus Ansip
jaanuar 2004 president Arnold Rüütel
oktoober 2003 Riigikogu esimees Ene Ergma
Eestisse
veebruar 2008 välisminister Erato Kozakou-Marcoullis
oktoober 2006 välisminister Georgios Lillikas
oktoober 2004 president Tassos Papadopoulos

Küprose ja Eesti parlamentide vahelised kontaktid:

aprill 2005 Riigikogu Küprose sõprusgrupi visiit Küprosele;
oktoober 2004 Eestis visiidil Küprose väliskomisjoni delegatsioon;
veebruar 2002 Küprosel visiidil Riigikogu väliskomisjoni delegatsioon.

Kahepoolsed suhted

Eesti ja Küprose vahelised suhted on väga head. Geograafiliselt teineteisest kaugel asuvaid väikeriike seob sarnane arusaam avatud ja ettevõtlusele suunatud ühiskonna väärtustest. Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste ajal saavutatud head kontaktid on loonud tugeva aluse kahepoolsete suhete arengule.

Kahepoolsete suhete lepinguline baas

  • Eesti ja Küprose vaheline salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe (allkirjastatud 27.11. 2012)
  • Eesti ja Küprose vaheline tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (allkirjastatud 17.10.2012)
  • Kultuuri- ja hariduskoostöö kokkulepe (jõustus 15.02.2005)
  • Organiseeritud kuritegevuse ja teiste kuriteovormide vastu võitlemise koostöökokkulepe (jõustus 20.06.2004)
  • Eesti ja Küprose Kaubandus- ja Tööstuskodade vaheline koostööleping (jõustus 08.01.2004)
  • Majanduse, teaduse, tehnika ja tööstuse vallas tehtava koostöö kokkulepe (jõustus 16.07.2001);
  • Rahvusvahelise maanteetranspordi kokkulepe (jõustus 18.02.2000);
  • Lennundusalane kokkulepe (jõustus 24.07.1998);
  • Kokkulepe viisanõudest loobumise kohta (jõustus 11.06.1998);
  • Rahva tervise ja arstiteadusliku koostöö kokkulepe (jõustus 15.04.1998);
  • Turismialase koostöö kokkulepe (jõustus 12.12.1996);

Majandussuhted

Eesti-Küprose majandusalased suhted on aasta-aastalt arenenud. Majanduskoostööks on peamiste majandusalaste lepingutega loodud soodne keskkond.

Eesti ja Küprose kaubavahetus aastatel 2006-2011 (miljonit eurot):

Aasta Eksport Import
2012 9,0 7,6
2011 8,9 7,3
2010 10,4 3,5
2009 3,9 3,1
2008 2,3 4,8
2007 1,8 3,9
2006 2,5 5,0

Allikas: Statistikaamet


2012. aastal oli Küpros Eestile 53. kaubanduspartner osakaaluga 0,1%. Kaubavahetuse kogumaht oli 16,6 miljonit eurot, millest eksport moodustas  9 mln ja import 7,6 mln eurot. Saldo oli 1,4 mln eurot.

Peamised eksportartiklid Küprosele 2012. a olid:

  • transpordivahendid – 47%
  • metallid ja metalltooted – 20,4%
  • masinad ja seadmed – 11,1%

Peamised importartiklid Küproselt 2012. a olid:

  • plastid ja plasttooted – 31,6%
  • masinad ja seadmed – 20,1%
  • mineraalsed tooted – 15,5%
  • keemiatooted – 12,7%

INVESTEERINGUD

Küpros on esimeneEesti otseinvesteeringute sihtriik. Küproselt pärit investeeringud on Eestis seitsmendal kohal. Eesti Panga andmetel (seisuga31.12.2012 ) oli Eesti otseinvesteeringute positsioon Küprosel  1,18 miljardit eurot (28,7% Eesti otseinvesteeringutest välismaal). Peamised sektorid: veondus ja laondus, finants- ja kindlustustegevus ning hulgi- ja jaekaubandus.

Küprose otseinvesteeringud Eestis samal ajal olid 410,3miljonit eurot (2,9% kogu otseinvesteeringutest Eestis). Peamised sektorid: töötlev tööstus, haldus- ja abitegevused, kinnisvara-alane tegevus, finants- ja kindlustustegevus, hulgi- ja jaekaubandus ning veondus ja laondus.

Eestis on registreeritud 126 Küprose osalusega ettevõtet (seisuga 29.02.2012).

Kultuurikontaktid

Aeg-ajalt on võimalik Küprosel nautida eesti kultuuri ning Eestis osa saada küprose kultuurist.

2010. aasta veebruaris toimusid Nikosias ja Paphosel Tobiase keelpillikvarteti kontserdid.

2003. aastal võis Tallinnas Niguliste kirikus vaadata Küprose sakraalkultuuri tutvustavat maalinäitust.

2000. aastal oli Küprose Aphrodite festivali külaliseks Rahvusooper „Estonia“ 

G. Bizet ooperiga „Carmen“.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us del.icio.us Facebook Facebook Google Google Twitter Twitter