Eesti ja Sloveenia

Kahepoolsed suhted

Sloveenia Vabariik avaldas oma toetust Eesti taasiseseisvumisele ajal, mil Sloveenia kuulus veel Jugoslaavia SFV koosseisu. Sloveenia parlament tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust 16. mail 1990 ning tegi seadusandliku initsiatiivi korras ka Jugoslaavia SFV parlamendile ettepaneku tunnustada Balti riikide iseseisvust (Jugoslaavia tunnustas Eestit 22. oktoobril 1991).

Pärast Sloveenia iseseisvumist 25. juunil 1991 tunnustas Eesti iseseisvat Sloveenia Vabariiki 25. septembril 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 11. detsembril 1991.

Sloveeniat esindab Eestis alates 2012. aasta oktoobrist Sloveenia suursaatkond Kopenhaagenis.

Sloveenia suursaadikud Eestis:

Tone Kajzer (august 2009 – oktoober 2012, resideerimisega Helsingis)

Vojislav Šuc (oktoober 2006 – juuli 2009, resideerimisega Stockholmis)

Darja Bavdaž Kuret (mai 2002 – mai 2006, resideerimisega Stockholmis)

Dragoljuba Benčina (jaanuar 1998 – oktoober 2001, resideerimisega Stockholmis)

Ivo Vajgl (juuni 1995 – oktoober 1996, resideerimisega Stockholmis)

Eesti esimeseks esindajaks Sloveenias oli ajutine asjur Sven Jürgenson, kes akrediteeriti Sloveeniasse 1994.a mais, asukohaga Viinis. Praegune suursaadik Priit Pallum, kes resideerib Budapestis, andis oma volikirja Sloveenia president Danilo Türkile üle 20. jaanuaril 2011.

Eesti ja Sloveenia suhted on head, seisukohad ja arusaamad on sarnased. Riikidevahelised kontaktid ei ole küll väga tihedad, kuid on see-eest töised ja pragmaatilised. Läbisaamine ning teineteisemõistmine on aastate jooksul olnud väga hea. Toimunud on nii presidentide, peaministrite kui ka välisministrite vastastikused visiidid, samuti mitmeid teisi olulisi visiite.  

Välisministeeriumide vahel peetakse regulaarseid konsultatsioone. 2011. aastal viidi läbi nii julgeolekupoliitikaalased kui Euroopa Liidu alased konsultatsioonid. 2012. aasta juunis peeti Ljubljanas arengukoostöö konsultatsioone, 2013. aasta jaanuaris Tallinnas Euroopa Liidu alaseid konsultatsioone.

Head eeldused on parlamentidevahelise praktilise koostöö tõhustamiseks. Sloveenia parlamendis on loodud Sloveenia-Eesti parlamendirühm. 12. septembril loodi Eesti-Sloveenia parlamendirühm Riigikogus.

Olulisemad visiidid

Lepingud

• Hariduse-, kultuuri- ja teadusalase koostöö leping (jõustus 14.07.1994)
• Kokkulepe rahvusvahelise maanteeliikluse korraldamisest (jõustus 01.05.1995)
• Isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 07.11.1997)
• Organiseeritud kuritegevuse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete ebaseadusliku ringluse ja terrorismi vastu võitlemise alane koostööleping (jõustus 23.01.2004)
• Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 26.06.2006)
• Salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 08.05.2010)

Konsulaarkoostöö

Eesti on sõlminud Sloveeniaga viisaesinduslepingu. Sloveenia esindab Eestit viisade väljastamisel Montenegros. Seoses saatkonna sulgemisega Sofias lõpetas Eesti 15. juunil 2012 viisade väljastamise Sloveenia nimel Bulgaarias.

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Riikidevahelistes majandussuhetes on arenguruumi, kaubavahetuse osas on oluline leida võimalusi selle edendamiseks. 

2012. a oli Sloveenia Eestile 37. kaubanduspartner käibega 40,8 mln eurot, mis moodustas kogukäibest 0,2%. Eksport moodustas 8 mln eurot ning import 32,8 mln eurot. 2011. aastal oli Sloveenia Eestile 36. kaubanduspartner käibega 33,3 mln eurot. Eksport moodustas 2011. aastal 5,4 mln, import 27,9 mln eurot, saldo -22,5 mln eurot.

EEsti-Sloveenia kaubavahetus 2006–2012 (miljonit EUR)

Allikas: Statistikaamet

Peamised ekspordiartiklid Sloveeniasse 2012:

• masinad ja seadmed – 28,4%;
• puit ja puittooted 18,5%;
• metallid ja metalltooted 16%
• keemiatooted 15,2%.

Peamised impordiartiklid Sloveeniast 2012:

• keemiatooted – 39,3%;
• masinad ja seadmed 27,1%;
• transpordivahendid 7,1%
• muud tööstuskaubad 7,1%.

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel on seisuga 31.12.2012 Eesti otseinvesteeringud Sloveenias märgitud suurusega x (kui ühe riigi kohta on alla kolme investeeringu, siis tulenevalt andmekaitse põhimõtetest investeeringute suurust ei avaldata). Investeeriti hulgi- ja jaekaubandussektorisse.

Sloveenia otseinvesteeringud samal ajal Eestis on: 75 000 eurot. Peamised sektorid: põllu- ja metsamajandus,  hulgi- ja jaekaubandus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning haldus- ja abitegevused.

Äriregistri andmetel oli 2013. aasta märtsi seisuga Eestis registreeritud kuus Sloveenia osalusega ettevõtet.

Arendamaks Eesti ja Sloveenia vahelisi kaubandus-majandussuhteid, on Sloveenia ilmutanud huvi tihendada suhteid riikide kaubandus- ja tööstuskodade vahel. 2011. a mais saatis Sloveenia presidenti tema Eesti-visiidil Sloveenia äridelegatsioon, toimus äriseminar Kaubandus-Tööstuskojas ning Sloveenia-Eesti ettevõtjate kohtumised. Täna on 60 Kaubandus-Tööstuskoja liiget Sloveenia endale koostööpartneriks märkinud.

TURISM

Sloveenide huvi Eesti kui turismi sihtriigi vastu on kasvanud. Majutusstatistika kohaselt külastab Eestit aastas üle tuhande Sloveenia kodaniku. 2010. aastal majutati Eesti majutusasutustes 1 330, 2011. aastal 1 335 ning 2012. aastal 1 724 Sloveenia turisti. Lisaks Tallinnale pakkusid Sloveenia turistidele huvi Saaremaa ja Tartumaa.   

Kultuurisuhted

2010. aasta detsembris Ljubljanas toimunud animafilmifestivali Animateka artist in residence olid Olga ja Priit Pärn. Ljubljana kinomaja galeriis oli kunstnike joonistuste väljapanek, näidati Priit Pärna filmide retrospektiivi ning toimus meistriklass Sloveenia filmitudengitele.

2011. aasta lõpus andis Tallinn Sloveenia linnale Maribor üle Euroopa kultuuripealinna tiitli. Üritus toimus Mariboris Põhjamaade Sümfooniaorkestri kontserdi raames.

Maribor pakkus kultuuripealinnana kõigile ELi liikmesriikidele võimalust ühe kuu vältel esitleda oma kultuuri Mariboris kultuuripealinna peakontoris Vetrinskj häärberis. Eesti ja Soome esitlesid oma rahvuskultuuri ühiselt 2012. aasta jaanuaris, mil oli võimalik tutvuda Eesti-Soome-Ungari koomiksi ning juveeli-tekstiilinäitusega. Kultuurikuu avapäeva lõpetas Turu tsirkuseakadeemia tudengite tuleetendus ning eesti kunstnike tuleskulptuuri „Draakon“ põletamine Maribori peaväljakul http://www.youtube.com/watch?v=BvTIwyizBE8 http://www.maribor2012.eu/en/news/article/ognjene-skulpture-ogrele-sredisce-maribora/.

Kultuurikuu jooksul sai Maribori publik näha Karl Saksa monoetendust „The Drone of Monk Nestor“ ning René Vilbre tantsufilmi „Teine“. Kultuurikuu lõpetas Eesti-Soome-Ungari džässkontsert, Eestist Meelis Vind klarnetil.

Sloveenia pealinnas Ljubljanas 2012. aasta 27. aprillist 6. maini väldanud Põhjamaade lastefilmide nädalal „Lihapallid“ esindas Eestit Janno Põldma ja Heiki Ernitsa joonisfilm „Lotte ja kuukivi saladus“ http://www.kinodvor.org/kinodruzenja-in-festivali/festivali/frikadele.

Nukuteatril on pikaajalised suhted Sloveenia Mini Teatriga, kelle kutsel osaleti 2012.a. augustis festivalil Puppet Academy, mis on osa ulatuslikumast rahvusvahelisest koostööprojektist 2012-2013.a., kuhu on kaasatud ka Ungari, Slovakkia ja Horvaatia teatrid. Projekti pealkiri on The Nomads of Beauty. Sloveenia Riikliku Nukuteatri kutsel käidi käesoleva aasta septembris taas Ljubljanas, sedakorda festivalil LUDKE, mille programmis näidati etendust “Ajuloputus”.

Mitmed eesti kunstnikud on osalenud Rahvusvahelisel Graafikatriennaalil Ljubljanas: Jüri Arrak, Raul Meel, Concordia Klar, Ado Lill, Liina Siib, Urmas Viik jpt., erinevaid preemiaid on pälvinud Evald Okas, Vive Tolli, Vello Vinn, Mare Vint, Leonhard Lapin, Vladimir Makarenko, Kaisa Puustak, Marko Laimre. Sloveenia näitust pealkirjaga „Mapping“ (kuraator Lilijana Stepancic)  eksponeeriti KUMUs Tallinna XV Graafikatriennaali raames 2011.a.

Eestlased Sloveenias

Eestlastest püsielanikke Sloveenias on hetkel teada vaid mõned üksikud. Lisaks võib Sloveenias kohata Ljubljana Ülikoolis „Erasmus” programmi raames õppivaid vahetusüliõpilasi, kes reeglina viibivad Sloveenias kuni pool aastat.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter